Legislator Case Law & Legislation
2-25-439/7 AI generated

2-25-439/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-439/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja J.Z (isikukood XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada J.Z kohustustest Määrata usaldusisiku B.D töötasu suuruseks 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165

Legislator headnote

AI generated

2-25-439/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kuulutada välja J.Z (isikukood XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada J.Z kohustustest Määrata usaldusisiku B.D töötasu suuruseks 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165

Keywords

AI generated
permanent earning incapacity economic hardship living expenses increased income purchasing power hypothetical earning capacity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-25-439

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja

koht

10. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-439

Tsiviilasi

J.Z maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik J.Z

(isikukood XXX; elukoht XXX,

xxxxxxxxxxx; telefon XXX; e-post XXX);

usaldusisik B.D (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu;

telefon 740 7662, 504 6694; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja J.Z (isikukood XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada J.Z kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku B.D töötasu suuruseks 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165

eurot, kokku 915 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 915

eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR number EE101555577, Swedbank AS

arvelduskonto nr EE312200221055387366) J.Z pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes B.D (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus,

51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 25. märtsil 2025 kell

12.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 105.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. märtsil 2026.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud J.Z kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-

tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise

peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. J.Z (avaldaja/võlgnik) esitas 09.01.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-439).

Avalduse kohaselt jäi avaldaja pärast abielulahutust lapsega üksinda üürikorterisse. Lapsel oli

epilepsia, mistõttu ta ei saanud käia tööl ja palus endale sotsiaalkorterit. Avaldaja hakkas

võtma laene, et toime tulla ning pärast lapse haigushoogude lõppemist hakkas tööle. Avaldaja

õppis bussijuhiks ning töötas mitme kohaga, kuid laenusummad aina kasvasid intresside ja

viiviste võrra. Avaldaja soovib enda võlad tasuda, aga tal ei jätku oma igapäevakulutuste

kõrval järjest suurenevate võlgade katteks enam raha. Avaldajal on xxxxxxxxx sündinud tütar

J. J.Z. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on bussijuhi töötasu 1200 eurot, muu sissetulek 400

eurot ja lapsetoetus 160 eurot; kokku 1760 eurot. Avaldaja igakuised väljaminekud on 1650

eurot: eluasemekulud 590-750 eurot; kulutused toidule 300 eurot; kulutused riietele ja

jalanõudele 70 eurot; sidekulud 60 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot. Realiseeritavat vara

võlgnikule ei kuulu. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 18 250 eurot,

millest on oluline osa tagasi makstud.

Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 04.02.2025 määrusega J.Z maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

tema usaldusisikuks B.D, keda kohustas hiljemalt 07.03.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja

makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus

võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks

kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 04.03.2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi

kohta.

2(5)

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid

ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes

on sobivaimaks menetluse liigiks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja

kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Vara

4.1. Võlgnikul ei ole kinnisvara. Võlgniku nimel on sõiduk xxxxxxxx registreerimisnumbriga

xxxxxx, mis osales 22.06.2021 liiklusõnnetuses ning sõiduki turuväärtus 2000 eurot hüvitati.

Sõidukit enam ei eksisteeri ning saadud hüvitis on ära kasutatud igapäevasteks kulutusteks.

Võlgniku 2025. a jaanuari brutotöötasu oli 1472,69 eurot. Igakuine töötasu on 1200-1400

eurot neto. Swedbank AS arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk on 04.03.2025 seisuga

169,68 eurot.

Kohustused

4.2. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 21 470,10 euro ulatuses. Osa

nendest on täitmisel täitemenetlustes. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus üürikorteri

kommunaalmaksetele, üürile, toidule, tervishoiule, riietele ja lapse ülalpidamiseks on 1225

eurot.

Maksejõuetus

5. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, tal esinevad makseraskused, ning on

alus võlgniku pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks jätta võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnikul on kohustusi ca 21 000 euro

ulatuses. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks selline vara, mille arvel oleks

võimalik arvestatavas ulatuses kohustusi täita.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on perekondlikud probleemid (abikaasa töötuks jäämine,

lahutus, lapse terviseprobleemid) ning kiirlaenu võtmine korteri ja igapäevaste kulude

tasumiseks, s.o muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt on ta

juba pika perioodi vältel oma võlanõudeid regulaarselt tasunud, kuid seoses mõne nõude

pideva loovutamisega ühelt isikult teisele on võlasumma pidevalt kasvanud ning võlgnikule

on koostatud üha uusi maksegraafikuid. Tuginedes osade võlausaldajate ja kohtutäiturite

andmetele, siis osad avalduses esitatud võlanõuded puuduvad. Võlgnik on oma kohustusi

püüdnud täita nii täitemenetluses kui väljaspool täitemenetlust. Pidevalt suurenevad intressid

aga ei võimalda kõikide nõuete täitmisega hakkama saada. Kuigi võlgnikul on tasuv töökoht

ja ta osutab taksoteenust, ei ole ta võimeline nõudeid mõistliku aja jooksul täitma. Võlgnikul

on üks ülalpeetav, kes lõpetab õpingud 2025. a kevadel.

Kuigi võlgnik on algselt soovinud võlgade ümberkujundamise menetlust, on võlgnik pärast

nõustamist ja temale võlgade ümberkujundamise menetluse ning pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluse olemuse selgitamist avaldanud usaldusisikule, et soovib pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus kuni 21 470,10

eurot – usaldusisiku aruandest nähtub, et Bondora AS on teatanud, et 1247,01 euro suurune

nõue võlgniku vastu puudub; ESTO AS on teatanud, et 2000 euro suurune nõue võlgniku

vastu puudub; suure tõenäosusega ei ole Heimondol OÜ-le mitmekordselt loovutatud

põhjendatud nõude suurus 10 685 eurot.

3(5)

Samas puudub võlgnikul märkimisväärne vara (kinnisvara, registris märgitud sõiduauto on

hävinenud), mille arvel kohustusi täita. Võlgniku sissetulek xx-xxxxx bussijuhina on 1200-

1400 eurot neto kuus, lisandub mõningane tasu FIE-na xxxx sõites, mis võimaldab võlgnikul

oma kohustusi täita vaid osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimisega. Võlgniku jaoks on majanduslikult soodsam ning väiksema riskiga

kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse

võlausaldajate nõudeid niivõrd, kuivõrd võlgniku sissetulek seda võimaldab. Võlausaldajatele

kindla suurusega maksete lubamisega kaasneb paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil

põhjusel (perekondlikud probleemid, terviseseisundi halvenemine, töökaotus vms) tegelikult

täita.

7. Kohus, vaadanud J.Z maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31

ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab

füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

8. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel J.Z pankrotihalduriks B.D, kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

9. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

(FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214,

2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

4(5)

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et B.D on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.03.2026.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab

ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54

lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 7

tundi 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 750 eurot, millele lisandub

käibemaks 165 eurot, kuivõrd

büroo,

mille kaudu usaldusisik tegutseb,

on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et

tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning B.D-le tuleb vastavalt taotletule tasuks

usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 750 eurot, millele lisandub käibemaks 165

eurot, kokku 915 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu

hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, s.o CiviLex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

5(5)