2-24-18201/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18201

Tsiviilasi

Abikaasade I.C ja O.P ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik I.C

(ik XXX; elukoht xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX);

avaldaja/võlgnik O.P

(ik XXX; elukoht xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX);

usaldusisik G.V (e-post usaldusisik@hotmail.com, telefon

53330503, 53240004)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada abikaasade I.C ja O.P ühine maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja I.C pankrot 10. märtsil 2025 kell 15.00 ning algatada I.C

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Kuulutada välja O.P pankrot 10. märtsil 2025 kell 15.00 ning algatada O.P

kohustustest vabastamise menetlus.

4. Nimetada I.C ja O.P pankrotihalduriks Tarmo Pilv (ik xxxxxxxxxx; Advokaadibüroo

Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ, asukoht Paju 2, 50603 Tartu; e-post tarmo@tarmopilv.ee).

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. aprillil 2025 kell 14.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on

võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on

kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast

pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud I.C ja O.P kanda.

11. Määrata I.C usaldusisiku G.V tasuks 858 eurot.

12.1.

Anda I.C-le menetlusabi usaldusisiku tasu 858 euro hüvitamiseks ning

hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel

hüvitamiskohustuseta.

13. Määrata O.P usaldusisiku G.V tasuks 858 eurot.

13.1.

Anda O.P-le menetlusabi usaldusisiku tasu 858 euro hüvitamiseks ning

hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel

hüvitamiskohustuseta.

14. Määruse resolutsiooni p-des 12.1, 13.1 märgitud usaldusisiku tasu kanda Lux

Innovation OÜ-le (reg.kood 16168374, konto nr EE337700771010168371), mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

17. Toimetada määrus kätte võlgnikele ja usaldusisikule ning saata täitmiseks

resolutsiooni p-d 12.1 ja 13.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. I.C ja O.P esitasid 02.12.2024 Tartu Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on I.C ja O.P abikaasad alates xxxxxxxxxx. Abikaasadel on ühisvara. O.P-l

on üks ülalpeetav O. R. , sünd xxxxxxxxxx. Kumbki avaldaja ei tööta. Avaldajate

sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt kokku 1354

eurot. Igakuised väljaminekud on 1354 eurot: eluasemekulud 814 eurot, kulutused toidule 110

eurot, sidekulud 250 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele või lasteaiatasud 30

eurot, kulutused tervishoiule 150 eurot. Võlgnikele teadaolevalt on kohustusi kokku 89

329,66 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada I.C pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisiku hinnangu kohaselt saab võlgnik igakuiselt hooldaja toetust 120 eurot. Abikaasa

O.P saab töövõimetoetust 637,67 eurot, peretoetust 80 eurot, sotsiaaltoetust puudega isikule

49,09 eurot ja sotsiaaltoetust 60 eurot. Lisaks maksab Tartu Linnavalitsus igakuiselt

toimetulekutoetust erinevas määras, sõltuvalt pere kuludest ja sissetulekute suurustest, ca

598,43 eurot (jaanuaris 2025 tasutud summa). Kokku on leibkonna sissetulekud summas ca

1545,19 eurot (igakuiselt varieerub) ja koosneb sisuliselt sotsiaalabist ja töövõime toetusest.

Võlgniku kontol rahalised vahendid puuduvad ja lapse O. R. kontol on hoiustatud 50 eurot,

mida võlgnikud soovivad tasuda maksejõuetusemenetluse katteks (sh edaspidiselt igakuiselt).

Peres kasvab O.P alaealine poeg O. R. (sünd. xxxxxxxxxx).

Võlgnikul on nõudeõigus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxx) vastu saamatajäänud töötasu,

puhkuse hüvitise ja viivise nõudes summas 945,66 eurot, lisandub viivis. Nõue on täitmisel ca

5 aasta, laekumised puuduvad võla katteks. Võlgnik omab pensionifondi II sammast (LHV

Pensionifond L) väärtusega 1685.91 eurot. Võlgnik ei ole esitanud fondi tagasivõtmise

avaldust. Seega puudub võlgnikul vara, millele arvelt võlanõudeid täita. Võlgniku kinnitusel

puudub väärtuslik vallasvara.

Võlgnik on teinud 5 aasta jooksul erinevaid tehinguid sõidukitega, kuid usaldusisiku

hinnangul tagasivõidetav vara puudub.

Võlgnikul on tasumata võlakohustusi kokku summas ca 72 661,17 eurot. Võlgniku abikaasal

O.P-l on tasumata võlakohustusi summas 55 815,18 eurot, seega kokku moodustab

abikaasade ühised kohustused summas 128 476,35 eurot. Kuivõrd võlgnikud kinnitavad, et

kõik võetud kohustused, ükskõik kummalt võlgnevus on välja mõistetud, on võetud pere

huvides ja ühiselt kasutatud, seega võiksid mõlemad abikaasad vastutada kohustuste täitmise

eest ühiselt. Abikaasad on abielus alates xxxxxxxxxx ja abielulistele suhetele kohaldub

ühisvara režiim.

Kohustuste täitmine on võlgnikule ülejõu käiv ning võlgnik on ise sotsiaalabi vajavas

olukorras (tulevad leibkonnaga toime sotsiaaltoetuse toel). Võlgniku abikaasa sai ca 14. a

tagasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’xx, mis on ajas süvenenud. O.P vajab igapäevast hooldust ja abi,

mistõttu on tema hooldajaks abikaasa I.C. Abikaasa hooldamise tõttu puudub sissetuleku

teenimise võimalus leibkonnale ka I.C-l.

I.C maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on hooletu finantskäitumine, mitte hinnates oma

sissetulekuid ning tagasimaksmise võimalust adekvaatselt ning uusi kohustusi kergekäeliselt

juurde võttes. Abikaasa O.P süveneva raskekujulise haiguse - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’xx sellest

tingituna abikaasapoolne hooldamine I.C poolt ei võimalda kummalgi võlgnikul tegeleda

tulutoova tegevusega ning leibkonna toimetulek sõltub paljuski toimetuleku toetusest. Kõiki

asjaolusid arvesse võttes – võlgniku varalist olukorda (väärtusliku vara puudumine,

tagasivõidetava vara puudumine) ja sissetulekute teenimise võimatus abikaasa hooldamisest

tingituna, on põhjendatud algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus koos kohustustest

vabastamise menetlusega.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 858 eurot.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada O.P pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus 637,67 eurot,

peretoetus 80 eurot, sotsiaaltoetus puudega isikule 49,09 eurot ja sotsiaaltoetus 60 eurot.

Lisaks maksab Tartu Linnavalitsus igakuiselt toimetulekutoetust erinevas määras, sõltuvalt

pere kuludest ja sissetulekute suurustest, ca 598,43 eurot (jaanuaris 2025 tasutud summa).

Abikaasa I.C saab lisaks hooldaja toetust 120 eurot. Kokku on leibkonna sissetulekud summas

ca 1545,19 eurot (igakuiselt varieerub) ja koosneb sisuliselt sotsiaalabist ja töövõime

toetusest. Võlgniku kontol on raha summas 1,82 eurot ja lapse O. R. kontol on hoiustatud 50

eurot, mida võlgnikud soovivad tasuda maksejõuetusemenetluse katteks (sh edaspidiselt

igakuiselt). Peres kasvab O.P alaealine poeg O. R. (sünd. xxxxxxxxxx), kes osa aega veedab

bioloogilise isa juures (hooldusõigus on jagatud), seetõttu elatise tasumist osapoolte vahel ei

toimu.

Võlgnik omab väärtpaberikontot (xxxxxxxxxxxxxxx), mille väärtus on 1,09 eurot ning

pensionifondi II sammast (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) väärtusega 53,33 eurot. Seega puudub

võlgnikul vara, millele arvelt võlanõudeid täita. Võlgniku kinnitusel puudub väärtuslik

vallasvara.

Võlgnik on teinud 5 aasta jooksul erinevaid tehinguid sõidukite ja väärtpaberitega, kuid

arvestades asjade väärtusi ja tagasivõitmise käigus tekkivate võimalike kuludega, siis ei ole

usaldusisiku hinnangul otstarbekas viia läbi vara tagasivõitmist.

Võlgnikul on tasumata võlakohustusi kokku summas ca 55 815,18 eurot. Võlgniku abikaasal

I.C on tasumata võlakohustusi summas 72 661,17 eurot, seega kokku moodustab abikaasade

ühised kohustused summas 128 476,35 eurot. Kuivõrd võlgnikud kinnitavad, et kõik võetud

kohustused, ükskõik kummalt võlgnevus on välja mõistetud on võetud pere huvides ja ühiselt

kasutatud, seega võiksid mõlemad abikaasad vastutada kohustuste täitmise eest ühiselt.

Abikaasad on abielus alates xxxxxxxxxx ja abielulistele suhetele kohaldub ühisvara režiim.

Kohustuste täitmine on võlgnikule ülejõu käiv ning võlgnik on ise sotsiaalabi vajavas

olukorras (tulevad leibkonnaga toime sotsiaaltoetuse toel). Võlgnik sai ca 14. a tagasi

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’, mis on ajas süvenenud. Võlgnik vajab igapäevast hooldust ja abi,

mistõttu on tema hooldajaks abikaasa I.C. Abikaasa hooldamise tõttu puudub ka sissetuleku

teenimise võimalus leibkonnale abikaasal.

O.P maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on hooletu finantskäitumine, mitte hinnates oma

sissetulekuid ning tagasimaksmise võimalust adekvaatselt ning uusi kohustusi kergekäeliselt

juurde võttes. Samuti on võlgnik olnud varasemalt sõltuvuse küüsis, mis on mõjutanud ka

tema majanduslikke otsuseid. Süveneva raskekujulise haiguse - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx’xx

sellest tingituna abikaasapoolne hooldamine ei võimalda kummalgi võlgnikul tegeleda

tulutoova tegevusega ning leibkonna toimetulek sõltub paljuski toimetuleku toetusest. Kõiki

asjaolusid arvesse võttes - võlgniku tervise ja varalist olukorda (vara puudumine, väärtusliku

tagasivõidetava vara puudumine), sissetulekute teenimise võimatus tervislikest põhjustest

tingituna, on põhjendatud algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus koos kohustustest

vabastamise menetlusega.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 990 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

abikaasadest võlgnike pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 18 lg 6 järgi kui abikaasad on esitanud

ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus mõlema suhtes sama sätte lõikes 2 nimetatud

menetlusliku otsustuse eraldi.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et mõlemad võlgnikud on püsivalt maksejõuetud, kuna nad ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikel

puudub oma kohustuste (I.C-l 72 661,17 eurot, O.P-l 55 815,18 eurot) täitmiseks vara ja

piisav sissetulek. Võlgnike makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnikud ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikud on ka ise esitanud

taotluse pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

FIMS § 45 lg 3 sätestab asjaolud mil kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata. FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või

täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.

Kohus on tuvastanud, et O.P on kahel korral süüdi mõistetud kelmuses – Harju Maakohtu

03.02.2011 otsusega asjas 1-10-16031 KarS § 209 lg 2 p. 1, 3, 4 järgi ja Tartu Maakohtu

22.03.2012 otsusega asjas 1-12-2260 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi. Kohus leiab, et antud juhul

ei ole põhjendatud jätta algatamata O.P kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd tegemist

on süütegudega, mis on toime pandud rohkem kui 13 aastat tagasi.

Asja materjalidest ei nähtu I.C osas FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus märgib, et kui võlgnikud menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt

määruse põhjenduste p 13), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab mõlema võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5

tähenduses (hooletu finantskäitumine, mitte hinnates oma sissetulekuid ning tagasimaksmise

võimalust adekvaatselt ning uute kohustuste kergekäeline juurdevõtmine), kuivõrd tuvastatud

ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab mõlema võlgniku pankrotihalduriks Tarmo Pilve, kes on andnud

nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1

järgi, määratud resolutsioonis.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikel kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust

registripidajale edastada.

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu I.C usaldusisikuna 858 eurot

ja O.P usaldusisikuna 990 eurot.

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku I.C usaldusisikuna

13 tundi ja O.P usaldusisikuna 15 tundi. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel

usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu, põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi,

kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud I.C suhtes, kuid O.P

suhtes leiab kohus, et 15 tundi usaldusisiku ülesannete täitmiseks ei ole põhjendatud, kuna

võlgnike puhul on ühist materjali, nagu leibkonna sissetulekute hindamine. samuti ei ole

põhjendatud 0,5 tunni osas suhtlemine võlgnikuga, kuna I.C-ga suhtlemine toimus 1,5 tundi,

millise kaudu juba saadi informatsioon kogu perekonna kohta. Samuti leiab kohus, et

vähendada tuleb ka päringute vastustega tutvumise aega 1,5 tunni võrra, sest I.C

materjalidega tutvumine andis juba ülevaate ka O.P olukorra kohta. Seega leiab kohus, et

põhjendatud ja vajalik on O.P osas 13 tundi usaldusisiku ülesannete täitmiseks so 858 eurot.

11.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub usaldusisik

tasu välja maksta büroole Lux Innovation OÜ (registrikood 16168374), mille kaudu ta

tegutseb. Äriregistri andmetel Lux Innovation OÜ ei ole käibemaksukohuslane.

12. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2)

ning osaliselt võlgnike pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Võlgnikel puudub vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikele

usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra

(886 eurot). Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnike pankrotivarast.

13. Kohus selgitab võlgnikele, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikel tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik