2-24-124991/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-24-124991

B2 Impact OÜ hagi A.S. vastu Multitude Bank p.l.c-ga

24.02.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva

põhivõlgnevuse 4047,76 euro, intressi 597,73 euro,

sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 249,56 euro väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

4930,05 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood:

11542046; asukoht: XXX )

Hageja lepinguline esindaja

Marie Tsine (e-post: XXX)

Kostja

A.S. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress: XXX, tegelik

elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.S.-ilt 5129,56 euro saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut

ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 12.09.2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja võlgnevus 4930,05 eurot (s.o põhivõlg 4047,76 eurot, intress 597,73 eurot,

viivis 249,56 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda (s.o riigilõiv 560 eurot kokku maksekäsumenetluses, kui hagimenetluses makstud

riigilõivu summa).

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c, endine Ferratum Bank plc (esialgne

võlausaldaja) ja kostja 24.02.2020 tähtajatu tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 5000 eurot,

intressimääraga 49,09% aastas, 0,1345% päevas, krediidikulukuse määraga 61,79%. Viivisemäär

on võrdne intressimääraga (hagiavaldus, dtl 21-32).

4. Krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud eelduslikest arvutustest lähtudes, kuna lepingu

sõlmimise ajal ei ole teada, kui palju laenusaaja tegelikult krediiti kastab ja seetõttu ei ole täpselt

teada, millised tasud kaasnevad. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb laenulimiidi summal

2000 ja aasta intressil 49,09% aastas) ning eeldustel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja

täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates

kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. 31.05.2021 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe

punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Arvestus põhineb

laenulimiidi summal 3300 ja aastaintressil 49,09% aastas) ning eeldustel, et krediit võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete

ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Eeltoodud lepingu

sõlmimisega ei kaasnenud intressimäära muutmist.

5. Kostja esitas 24.02.2020 laenutaotluse esialgse võlausaldaja iseteeninduskeskkonnas (dtl

33). Samal päeval edastas esialgne võlausaldaja kostja esitatud e-posti aadressil teavituskirja,

millega edastas kostjale lepingu eri- ja üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega (dtl 34-46). Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja

talle saadetud PIN koodi kasutades esialgse võlausaldaja iseteeninduskeskkonda ja sisestama

laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Kinnituskoodi sisestamisega loeti leping

sõlmituks.

6. Krediidiandja Multitude Bank teostas kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks mitmeid

toiminguid, lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning seadusest tulenevatest

nõuetest. Kostja isikusamasus kontrolliti Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ning

maksehäire registrist saadud teabe alusel kinnitati, et lepingu sõlmimise ajal tal aktiivseid

maksehäireid ei olnud. Samuti pidi kostja lepingu tingimuste kohaselt kinnitama, et tal ei ole

maksehäireid ega pooleliolevaid vaidlusi, mis võiksid mõjutada tema võimet laenu tagasi

maksta. Krediidiandja kogus ja hindas kostja esitatud finantsandmeid, sealhulgas tema

sissetulekut, milleks kostja märkis 2000 eurot kuus, ning igakuiseid kulutusi, milleks ta märkis

200 eurot. Nende andmete põhjal jõuti järeldusele, et kostja on maksevõimeline ning suudab täita

lepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks viidi läbi telefonivestlus, mille käigus kontrolliti kostja

esitatud andmete õigsust.

7. Pooled muutsid lepingu tingimusi 31.05.2021, mille raames edastas laenusaaja kostjale

lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 48-51). Selle

kohaselt lepiti kokku laenulimiidi muutmises ning kehtestati uueks laenulimiidiks 3300 eurot.

Samuti sõlmisid pooled 31.08.2023 laenulepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks, mille

kohaselt lepiti kokku laenulimiidi suurendamises ning määrati uueks laenulimiidiks 4100 eurot

(dtl 53).

8. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku 7823 eurot. Kostja on saanud krediidisummad enda

käsutusse, mida hageja tõendab muu hulgas hagiavaldusele lisatud raamatupidamise väljavõttega

(dtl 54-56) ja maksekorraldustega (dtl 58-68).

9. Kostja on teinud makseid kokku 7997,75 eurot, millest krediidisumma katteks arvestati

3775,24 eurot, kulude katteks 195,69 eurot ja intressi katteks 4026,82 eurot.

10. Kostja jättis tasumata novembrikuu 2023 osamakse summas 208,17 eurot (dtl 69),

detsembrikuu 2023 makse summas 208,17 eurot (dtl 70), jaanuarikuu osamakse summas 225,29

eurot (dtl 71) ja veebruarikuu osamakse summas 233,17 eurot (dtl 72). Hageja ütles lepingu üles

28.02.2024 teatega, milles märkis, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga

sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud talle

antud 15-päevase tähtaja jooksul, siis luges esialgne võlausaldaja lepingu lõppenuks alates

14.03.2024.

11. Esialgne võlausaldaja loovutas tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded kostja vastu

hagejale 03.04.2024, millest teavitati kostjat samal päeval saadetud e-kirjaga (dtl 74).

12. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

02.10.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

14. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

16. Kohtu hinnangul on esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja võttis

krediiti väljaspool majandustegevust, s.t hagejaga sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidilepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastab, et krediidiandja ja kostja

sõlmisid 24.02.2020 tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 5000 eurot, seejärel 31.05.2021

suurendati krediidilimiiti 3300 euroni (dtl 48) ja 31.08.2023 suurendati krediidilimiiti 4100

euroni (dtl 53). Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest nähtub, et esialgne võlausaldaja on

teinud kostjale 26.06.2020 makse 275 eurot (dtl 58), 16.12.2020 makse 700 eurot (dtl 59),

03.05.2020 makse 300 eurot (dtl 60), 17.11.2021 makse 887 eurot (dtl 61), 01.04.2023 makse

300 eurot (dtl 62), 13.04.2023 makse 1300 eurot (dtl 63), 30.04.2023 makse 300 eurot (dtl 64),

12.05.2023 makse 500 eurot (dtl 65), 19.05.2023 makse 900 eurot (dtl 66), 31.08.2023 makse

500 eurot (dtl 67), 30.09.2023 makse 361 eurot (dtl 68). Seega on esialgne võlausaldaja kostjale

temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud. Tegemist on VÕS § 108 lg 1 tähenduses

rahalise kohustuse täitmise nõudega. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused

(VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise

hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

17. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne

võlausaldaja loovutas tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 03.04.2024,

millest teatati kostjale samal päeval (dtl 74). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.

18. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

19. Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). Käesoleval juhul on

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuna kohtule ei ole esitatud pangakonto

väljavõtet ega muid dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid kostja tegelikku sissetulekut ja

väljaminekuid või võimaldaksid kohtul tuvastada tema maksevõimelisust laenulepingu

sõlmimise hetkel. Hageja on avaldanud, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust,

tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele ning maksehäireregistri väljavõttele. Samas ei

kinnita hageja ükski tõend, et krediidiandja oleks analüüsinud kostja reaalseid sissetulekuid ja

vältimatuid kulutusi, sealhulgas eluaseme-, toidu-, transpordi-, side- ja tervishoiukulusid. Need

kulutused mõjutavad otseselt laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu

lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta. Krediidiandja lähtus maksevõime hindamisel kostja

esitatud andmetest, kus kostja märkis oma sissetulekuks 2000 eurot kuus ja igakuisteks

kulutusteks 200 eurot (dtl 80). Kohus selgitab, et krediidiandja ülesanne ei piirdu üksnes taotleja

esitatud andmete vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku

kontrollimist ja kriitilist hindamist, sest kostja igapäevased kulutused mõjutavad otseselt

laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on

selgelt välja toodud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita,

lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud.

Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid

ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja

tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks. Seetõttu

võib järeldada, et hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ja on piirdunud vaid formaalse

informatsiooni kogumisega.

20. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks,

et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see

lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-

21-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS § 94 alusel kehtinud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu

sõlmimise ajal 24.02.2020 ning ka hilisemate laenulimiidi suurendamiste ajal 0%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis jäi kokkulepitud intressimäärast

madalamaks. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samas ei võlgne kostja

tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Samuti ei võlgne kostja

tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

21. Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestuse alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti

väljastatud kokku 7823 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 7997,75 eurot (sh on

põhivõla katteks arvestatud nendest 3775,24 eurot, muud kulud 195,69 eurot ja intressi katteks

4026,82 eurot) (dtl 54-56). Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue

põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

22. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik