2-23-343/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-343

Kohtuasi

F.Z hagi G.X vastu abielu lahutamise nõudes ja

G.X vastuhagi F.Z vastu ühisvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.11.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.Z 13.12.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.Z (isikukood XXX)

Kostja G.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Merle Albrant

RESOLUTSIOON

1. Keelduda F.Z

Pärnu Maakohtu 13.11.2024

otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud F.Z kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

1(3)

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli F.Z (hageja) hagi G.X (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes ja G.X vastuhagi F.Z vastu ühisvara jagamise nõudes.

2. Maakohus tegi 06.07.2023 osaotsuse, millega rahuldas hagi abielu lahutamise nõudes.

Maakohus tegi 13.11.2024 otsuse, millega rahuldas kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes

ning jagas poolte ühisvara.

3. Hageja esitas 13.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (täiendused

esitatud 07.01.2025 ja 20.01.2025) Pärnu Maakohtu 13.11.2024 otsuse peale. Koos

apellatsioonkaebusega esitas hageja ka menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end

menetlusabi korras apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumisest.

4. Ringkonnakohus rahuldas 04.02.2025 määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt,

andis hagejale menetlusabi ning kohustas teda tasuma apellatsioonkaebuse riigilõivu 420

eurot kolme võrdse osamaksena (s.o iga osamakse suurus 140 eurot) selliselt, et esimene

osamakse tuleb tasuda 7 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja järgmised

osamaksed iga kuu 10. kuupäevaks (alates esimese osamakse tasumisele järgnevast kuust).

Ringkonnakohus märkis, et toimetab peale määruse jõustumist hagejale kätte makseinfo

riigilõivu tasumiseks vajalike andmetega.

5. Ringkonnakohtu 04.02.2025 määrus jõustus 22.02.2025, seega saabus esimese osamakse

tasumise tähtaeg 03.03.2025. Hageja ei ole riigilõivu esimest osamakset tasunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust, millega maakohus lahendas

ühisvara jagamise nõude. TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 kohaselt on ühisvara jagamise nõue

mittevaraline nõue, mille puhul on hagihinnaks 3500 eurot. RLS § 59 lg 4 näeb ette, et sellise

nõude esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot. Seega on ka apellatsioonkaebuse hinnaks

3500 eurot ning tasumisele kuulub riigilõiv 420 eurot.

Ringkonnakohus andis 04.02.2025 määrusega hagejale menetlusabi, võimaldades tal tasuda

apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kolme võrdse osamaksena,

millest esimene tuli tasuda hiljemalt 03.03.2025. Samas määruses hoiatas kohus, et keeldub

TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui

apellatsioonkaebuselt esimest osamakset ei tasuta. 04.02.2025 määrus jõustus 22.02.2025

2(3)

ning hagejale on kätte toimetatud ka makseinfo riigilõivu tasumiseks vajalike andmetega.

Hageja ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga riigilõivu esimest osamakset tasunud.

Kui menetlusabi saaja jätab kohtu määratud tähtpäevaks tasumata esimese riigilõivu

osamakse, on täidetud TsMS § 637 lg 1 p-s 3 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumiseks (RKTKm 30.11.2016, 3-2-1-67-16, p 15).

Kuivõrd hageja kohtu määratud tähtajaks riigilõivu esimest osamakset ei tasunud, esineb

TsMS § 637 lg 1 p-s 3 kirjeldatud eeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumiseks.

8. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega

seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 hageja kanda. Kuna kohus ei

ole kaebust menetlusse võtnud ega kostjalt selle osas vastust küsinud, ei ole kostjal ka

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)