3-25-171/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-171

Haldusasi

D.D., G.G., A.A. ja B.B. kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.02.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.D., G.G., A.A. ja B.B. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I / määruskaebuse esitaja I D.D.

Kaebaja II / määruskaebuse esitaja II G.G.

Kaebaja III / määruskaebuse esitaja III A.A.

Kaebaja IV / määruskaebuse esitaja IV B.B.

Kaebajate I-IV volitatud esindaja E.E.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja III määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.02.2025. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult.

2. Rahuldada kaebajate I, II ja IV määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu

25.02.2025. a määruse resolutsiooni punkt 1 kaebajaid I, II ja IV puudutavas osas

ning saata asi tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks.

3. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebajate I-IV ning E.E. ja X.X.

nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

21.01.2025 saabus Tartu Halduskohtusse D.D. , E.E. , A.A. ja B.B. kaebus Viru

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebajate alasti läbiotsimistega

ajavahemikul juuli 2021 kuni juuni 2024 kokku summas 13 000 eurot. Kaebuse esitas

kaebajate esindajana E.E. . Kaebuse kohaselt alandas vangla kaebajate inimväärikust ning

sekkus intensiivselt kaebajate era- ja perekonnaellu.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.01.2025. a määrusega kaebajate I-IV kaebuse käiguta ning

andis E.E.-le volikirja esitamiseks ja kaebaja III osas esindusõiguse tõendamiseks või

õigustatud isiku heakskiidu esitamiseks, kaebuse tähtaegsuse ja kahju tekkimise asjaolude

kohta täiendavate seisukohtade esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi

taotlus(t)e esitamiseks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Määruse põhjendused:

Rahvastikuregistri andmete järgi D.D. on E.E. abikaasa, E.E. on E.E. laps ja B.B. on

E.E. ema, kuid registriandmed ei kajasta A.A.-d E.E. lapsena. Seega puudub E.E.-l

õigus A.A.-d halduskohtumenetluses vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

32 lg 1 p-le 7 esindada. Kui E.E.-l puudub õigus A.A.-d esindada, siis ei saa kaebaja III

tema kaudu halduskohtumenetluses osaleda ning E.E. ei saa tema nimel menetlustoiminguid

teha. Isikute vaheline sugulus või abikaasaks olemine ei ole esindusõiguse saamiseks piisav.

3. E.E. teatas 04.02.2025 Tartu Halduskohtule, et on tasunud riigilõivu.

4. Tartu Halduskohus tagastas 25.02.2025. a määrusega kaebajate I-IV kaebuse

(resolutsiooni p 1); tagastas E.E.-le kaebuselt tasutud riigilõivu summas 390 eurot

(resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

Teiste isikute nimel halduskohtus toimingute tegemiseks peab isikul olema esindusõigus ning

seda tuleb tõendada volikirjaga, v.a juhul, kui esindajaks on advokaat, kelle puhul

esindusõiguse olemasolu eeldatakse (HKMS § 32 lg 1 ja § 39 lg 1 p 5). Kohus tuvastas

27.01.2025. a määruses rahvastikuregistri andmete järgi, et E.E.-l on vastavalt HKMS § 32

lg 1 p-le 7 õigus esindada halduskohtus D.D.-d , E.E.-d ja B.B. , kuid puudub õigus

esindada A.A.-d . Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai E.E. eelnimetatud määruse kätte

28.01.2025. Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 12.02.2025. Kuigi E.E. tasus

kaebuselt tähtaegselt riigilõivu, ei ole ta tõendanud, et tal on õigus halduskohtumenetluses

A.A.-d esindada ning kohtule ei ole laekunud ka A.A. osas õigustatud isiku heakskiitu E.E.

esitatud kaebusele. Ka ei esitanud E.E. volikirja, mis tema esindusõigust kaebajatena

nimetatud isikute osas kinnitaks. Samuti ei ole ta kaebusega seonduvaid asjaolusid

täpsustanud. Esindusõiguse puudumine on asjaolu, mis takistab haldusasja menetlemist.

Eeltoodust tulenevalt tagastas kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.

04.03.2025 saabus Tartu Ringkonnakohtusse määruskaebus. Määruskaebuse

esitas E.E. . Määruskaebuses palutakse tühistada määrus haldusasjas nr 3-25-171 ja

teha uus määrus, millega saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.

Määruskaebuse kohaselt esitati volikirjad kohtueelses menetluses, seega hindas kohus

tõendeid valikuliselt, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Määruskaebusele olid lisatud

D.D., A.A. ja B.B. volikirjad ning X.X. volikiri tütre E.E. nimel.

6. Tartu Ringkonnakohus kohustas 05.03.2025. a kohtunõudes Viru Vanglat

teatama, kas kaebajad on esitanud vanglale volikirjad ja nende olemasolul need

kohtule esitama.

7. Viru Vangla edastas ringkonnakohtule 05.03.2025. a vastusega kaebajate poolt

vanglale esitatud volikirjad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtusse saabunud

määruskaebusel on kaebajana märgitud E.E. . HKMS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on

menetlusosalised pooled (kaebaja ja vastustaja). HKMS § 16 järgi on kaebaja isik, kes on

esitanud halduskohtule kaebuse. Seega menetlusosalise staatuse omandab kaebaja kaebuse

esitamise faktist tulenevalt. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale

määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine

on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Eeltoodut arvestades

tõlgendab ringkonnakohus, et määruskaebust ei esitanud ringkonnakohtule kaebajana E.E. ,

vaid esitas kaebajate D.D., E.E., A.A. ja B.B. nimel E.E. .

9. HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes ning määruskaebuses märgitut arvestades leiab

ringkonnakohus, et kaebajad taotlevad määruskaebuses Tartu Halduskohtu 25.02.2025. a

määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse.

10. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja III määruskaebuse osas (I) ning seejärel

kaebajate I, II ja IV määruskaebuse osas (II).

I

11. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et

määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta

sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast

apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või

sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 4 kohaselt

apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole

põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga

2 ja lg 3 p-ga 4 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui

selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

12. Määruskaebusele on lisatud kaebaja III poolt 28.02.2025 antud volikiri E.E.-le enda

esindamiseks haldusasjas nr 3-25-171. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses

võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud. Nagu halduskohus juba

27.01.2025. a määruses märkis ei kajasta rahvastikuregistri andmed kaebajat III E.E.

lapsena. Kuna kaebaja III ja E.E. vahel puudub sugulussuhe, siis puudub E.E.-l õigus

kaebaja III esindamiseks vastavalt HKMS § 32 lg 1 p-le 7. Ka ei vasta E.E. ühelegi teisele

esindusõiguse nõudele, mis on toodud HKMS § 32 lg-s 1 ammendavas loetelus. E.E. ei ole

ka põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Seega on tõendamata, et E.E.-l oli kaebaja III

nimel õigus esitada määruskaebust Tartu Halduskohtu 25.02.2025. a määruse

vaidlustamiseks. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik lubada E.E.-l osaleda

(s.h esitada määruskaebust) kaebaja III volitatud esindajana määruskaebemenetluses. Kuna

tegemist on puudusega, mida asjaoludest tulenevalt kõrvaldada ei saa, ei näe ringkonnakohus

põhjust määruskaebuse käiguta jätmiseks eeltoodud osas. Eelnevast tulenevalt tagastab

ringkonnakohus kaebaja III määruskaebuse HKMS § 187 lg 3 p 4 alusel koostoimes HKMS §

187 lg-ga 2 läbivaatamatult.

II

13. Määruskaebusele on lisatud kaebajate I ja IV volikirjad ning X.X. volikiri kaebaja II

nimel E.E.-le nende esindamiseks haldusasjas nr 3-25-171. Eeltoodut arvestades saab E.E.

olla vastavalt HKMS § 32 lg 1 p-le 7 kaebajate I, II ja IV esindajaks käesolevas

määruskaebemenetluses.

14. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

HKMS §-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas

menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni

kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.

15. Halduskohus tagastas 25.02.2025. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebajate I, II ja

IV kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel, mille järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.

Halduskohus sedastas, et E.E. ei esitanud kohtule volikirja, mis tema esindusõigust kinnitaks.

Kuigi on õige halduskohtu sedastus, et E.E. ei esitanud halduskohtule kaebajate I, II ja IV

esindamisõiguse kohta volikirju, siis Viru Vangla 05.03.2025. a vastuse pinnalt ilmnes, et

eelnimetatud isikud on esitanud volikirjad kahjunõude esitamisel vanglale. Viru Vangla poolt

ringkonnakohtule edastatud volikirjad kinnitavad, et kaebajad I, II ja IV on volitanud E.E.-d

esindama neid kahjunõudes Viru Vangla vastu. Seega on leidnud tõendamist E.E.

esindusõigus kaebajate I, II ja IV nimel kaebuse esitamiseks. Eeltoodust tingituna on

eelmärgitud isikute osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel halduskohtu poolt

ebaõige.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva määrusega leiab kohus üksnes

seda, et halduskohus on kaebajate I, II ja IV kaebuse vaidlustatud määrusega ebaõigesti

tagastanud. Halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (s.h tähtaega) ning

võib siiski ilmneda, et esineb alus kaebuse tagastamiseks.

17. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebajate I, II ja IV määruskaebuse ning

tühistab Tartu Halduskohtu 25.02.2025. a määruse resolutsiooni p-i 1 ja saadab asja tühistatud

osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

18. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses isikute

eraelu puutumatuse kaitseks kaebajate I-IV ning E.E. ja X.X. nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)