2-24-142969/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

10. märts 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-24-142969

AS Ühisteenused hagi T.L.-i vastu parkimiskorralduse

rikkumisest tuleneva leppetrahvi 40 euro, viivise 13,14 euro,

sissenõudmiskulu 20 euro ja tasumata põhivõlalt alates

hagiavaldusest kuni põhinõude täieliku tasumiseni

seadusjärgse viivise väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Tsiviilasja hind

77,60 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

AS Ühisteenused (registrikood: 11052490; asukoht: Endla 15,

Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX)

Kostja

T.L.

(isikukood:

XXX;

registrijärgne

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vxxxxxxxx e-post:)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt T.L.-ilt hageja AS Ühisteenused kasuks leppetrahv 40 eurot,

sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13,75 eurot ja viivis tasumata

põhinõudelt (40 eurot) alates 11.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud T.L.-i kanda.

4. Mõista kostjalt T.L.-ilt hageja AS Ühisteenused kasuks menetluskulud 280 eurot, (s.o

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja

põhjendatud kulu 160 eurot).

5. Mõista kostjalt T.L.-ilt hageja AS Ühisteenused kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on

kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele

on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 79,53

euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

02.12.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 16.12.2024 nõudele

vastuväite, mistõttu anti nõue üle hagimenetluses jätkamiseks Tartu Maakohtule.

3. Hageja esitas 20.01.2025 hagiavalduse (dtl 23-28), milles palub kostjalt välja mõista leppetrahvi

võlgnevus 40 eurot, viivis 13,14 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt (40

eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras hageja kasuks.

4. Hagiavaldusest tulenevalt parkis kostja sõiduautot AS Ühisteenused poolt hallatavas eraparklas,

rikkudes parkimiskorralduse nõudeid, mille eest määrati talle leppetrahv summas 40 eurot (dtl 29).

AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli vastavalt maaomanikuga sõlmitud

lepingule. Parkimistingimused on märgitud infotahvlitel parkla sissesõidul ja parklas sees, kus on

sätestatud, et rikkumise korral võib määrata leppetrahvi kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud

parkimistingimusi ja on jätnud määratud trahvi tasumata.

5. Kohus võttis hagiavalduse 23.01.2025 menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja.

6. Kostja esitas 10.02.2025 vastuse (dtl 50-67), milles avaldab, et sai Pärnu Maakohtult teate, et

talle on määratud leppetrahv 40 eurot, kuid ta ei olnud sellest varem teadlik. Ta parkis 17.11. 2021

Kaitseväe suuniste järgi vabale kohale, kus polnud viiteid tasulisele parkimisele. Ilmastikutingimused

olid halvad, nähtavus piiratud ning parklas polnud selgelt eristatavat piiri tasulise ala jaoks. Pärast

nädalast õppust OKAS naasis ta 25. novembril oma sõiduki juurde, kuid trahviteadet ei olnud auto

klaasipuhastaja vahel. Kostja väidab, et tal ei olnud võimalust parkimisreegleid rikkuda, kuna ta ei

sõitnud tasulise parkla sissepääsu kaudu ega näinud vastavaid märke. Tema seisukohta toetavad ka

hageja lisatud fotod, mis näitavad, et auto oli pargitud teisiti kui ülejäänud sõidukid, mis kinnitab, et

ta tuli Kaitseväe territooriumi poolt. Google Street View ajaloost on näha, et varem oli selles kohas

hoone, hiljem müür, kuid praegu on seal avatud ala, mida autod liikumiseks kasutavad. Lisaks on

kostja kontaktandmed olnud muutumatud, kuid trahviteade jõudis temani alles ligi kolm aastat

hiljem, mis viitab hageja poolsele pahatahtlikule viivitamisele. Kostja peab nõuet alusetuks, kuna

leppetrahvi eelduseks on lepinguline suhe, mida ta ei saanud sõlmida teadmata, et parkimine oli

tasuline. Seetõttu nõuab ta trahvinõude tühistamist ja on valmis asja kohtus vaidlustama.

7. Hageja 25.02.2025 esitatud väitel sisenes kostjale kuuluv sõiduk parkimisalale, mida reguleerib

hageja ning kostja oleks pidanud piisava hoolsusega märkama parkimistingimusi kajastavaid silte

(dtl 92-95). Parkija kohustus on veenduda, kas võõral territooriumil tuleb parkimise eest tasuda või

kas tasuta parkimise korral on vaja luba või parkimiskella. Hageja rõhutab, et parkla ametlikul

sissesõidul olid nähtavad ja selgelt eristatavad parkimistingimuste märgid. Kostja kasutas parklasse

sisenemiseks mitteametlikku teed, mistõttu ta ei märganud infot tasulise parkimise kohta. Siiski ei

vabasta see teda vastutusest, kuna parkimistingimuste järgimine on iga parkija kohustus. Ka juhul,

kui kostja ei sisenenud parklasse ettenähtud tee kaudu, pidanuks ta enne sõiduki parkimist veenduma,

kas tegemist on tasulise alaga ja järgima kehtivaid reegleid. Seega vastutab kostja parkimisreeglite

rikkumise eest. Hageja märgib, et Riigikohus on varasemalt leidnud, et leppetrahviteate paigutamine

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks. Hageja esitatud

tõendite põhjal oli leppetrahviteade asetatud kostja auto kojamehe vahele, mistõttu tuleb seda pidada

kätte saaduks. Lisaks on hageja esitanud kostjale meeldetuletuskirju, millest esimene saadeti

06.04.2022 kostja rahvastikuregistri aadressile (dtl 39). Seetõttu ei vasta tõele kostja väide, et hageja

ei olnud temaga enne kohtusse pöördumist ühendust võtnud. Menetluskulude osas ei nõustu hageja

kostja taotlusega jätta kulud hageja kanda. Hageja leiab, et tema menetluskulud on põhjendatud ja

need tuleb välja mõista kostjalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 444 lg 2

alusel.

9. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

10. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks

tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271

mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil

(üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

11. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on

otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja

teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14).

12. Hageja esitatud foto infotahvlist, mis sisaldab parkimislepingu tingimusi, tõendab, et hageja

hallatava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis teavitab sisenejaid tasulisest

parkimisalast (dtl 93). Kohus on tuvastanud ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli

sõiduki numbrimärgiga xxxxxx vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 18.11.2021.

Samuti on tsiviilasja materjalide (dtl 30-32) põhjal tuvastatud, et kostja sõiduk parkis parkimisalal

aadressil Puiestee tn 112a. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud.

13. Poolte erimeelsused seisnevad selles, kas poolte vahel on sõlmitud parkimisleping, kas kostja oli

teadlik tasulise parkimise tingimustest ning kas ta on parkimislepingu tingimusi rikkunud.

14. Kostja märkis, et kui ta naasis auto juurde, ei olnud klaasipuhastaja vahele asetatud leppetrahvi

ega viidet tasulisele parkimisele. Ta lisas, et saabus parkimiskohale mööda teist teed, kus tasulise

parkimise kohta puudusid märgised. Riigikohus on lahendis nr 2-17-117146, p 12 leidnud, et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab

pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70

mõttes. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et

teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või

tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste

asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on

tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Selle sätte mõtte kohaselt

tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi,

arvestades tavaliste asjaoludega, isegi kui see läheb edastamisel kaotsi ja see tegelikult kostjani ei

jõua. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt

mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Käesolevas asjas ei ole kostja

erandlikele asjaoludele tuginenud. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla

haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduki äratuntavalt ning märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha (vt RKTKo nr 2-15-3430, p 18). Fotode tegemise kuupäev ei ole määrav ning

ei pea kajastama samaaegselt nii parkimistingimusi kui ka väidetavalt reegleid rikkunud sõidukit.

Leppetrahvi kohta esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvi kviitung on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele niiskuse kaitseks kilekotti pakendatult (dtl 32), seega saab asuda seisukohale, et

kostja on leppetrahvi kätte saanud selle tegemise kuupäeval. Järelikult on kostjat teavitatud

leppetrahvist viivitamatult.

15. Kohus leiab, et parkimistingimuste järgimine on parkija kohustus sõltumata

ilmastikutingimustest või sellest, millisest sissesõidust ta parklasse sisenes. Hageja korraldab

parkimist ja teostab kontrolli Puiestee tn 112a territooriumil maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel

ning on tõendanud, et parkimisala on tähistatud ning tingimused on infotahvlitel parklas nähtavad

(dtl 93). Kuigi kostja väidab, et ta sisenes parklasse Kaitseväe suuniste järgi küljelt, kus

parkimisreeglite infot ei olnud ning ilmastikutingimused olid halvad, ei vabasta see teda kohustusest

veenduda kehtivates tingimustes. Kostjal lasub hoolsuskohustus kontrollida, millised reeglid kehtivad

võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.

16. Hageja väljastas kostjale leppetrahvi 18.11.2021, mille tasumise tähtaeg oli 03.12.2021. Seega

muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks alates 04.12.2021. VÕS § 82 lg 7 kohaselt on hagejal õigus

nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasuda on sissenõutavaks muutunud.

Leppetrahvinõude kohaselt tuli makse sooritada 14 päeva jooksul. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108

lg 1 alusel võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on võlgnikuna rikkunud

oma raha maksmise kohustust. Kostjal oli kohustus tasuda leppetrahv summas 40 eurot, mida ta ei

ole täitnud. Raha maksmise kohustuse rikkumise puhul on rikkumise vabandatavus üldjuhul

välistatud, mistõttu ei esine vastutust välistavaid asjaolusid. Seetõttu on kostjal kohustus tasuda

hagejale 40 eurot leppetrahvi.

17. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise arvestus

alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg

1 teises lause sätestatud määras on vastavuses seadusega.

18. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

19. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka

viivist. Leppetrahvi viivis perioodi 04.12.2021 kuni 10.03.2025 eest moodustab 13,75 eurot (kohtu

arvutused: www.viivisekalkulaator.ee ).

20. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud sissenõudmiskulud on põhjendatud. Need kulud ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks täitnud oma lepingulise kohustuse. Enne kohtusse pöördumist saatis hageja

kostjale võlateatised 06.04.2022 ja 12.12.2023, mille kulud jäävad VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud

piirmääradesse. Kostjale saadetud teatised edastati tema rahvastikuregistri järgsesse elukohta

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn). Kostja on oma vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et tema

kontaktandmed ei ole aastate jooksul muutunud. TsÜS § 69 kohaselt loetakse tahteavaldus

kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal puudus reaalne võimalus võlateatistega tutvuda, loeb kohus

sissenõudmiskulud summas 20 eurot õigustatuks.

21. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista leppetrahv summas 40 eurot, sissenõudekulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised summas 13,75 eurot ja viivis põhinõudelt summas 40 eurot alates 11.03.2025 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

23. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt

muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

24. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku 458

eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 2 tunni eest summas 338 eurot.

25. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud

ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid

avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud

maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

26. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud käesolevas tsiviilasjas eelkõige

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning kostja vastustele seisukoha

koostamisele. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse

hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et hageja ajakulu 2 tundi on põhjendatud. Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-

19-110078 (p 19) märgitakse, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja

õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta)

27. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 280 euro ulatuses ning

kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 280 eurot.

28. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal

tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik