1-24-5482/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5482

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-5482

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Kriminaalasi Madis Retpapi süüdistuses KarS § 424 lg 1

ja § 4231 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025. a otsus, üldmenetlus

Apellandid

Süüdistatav Madis Retpap ja tema kaitsja

vandeadvokaat Aivar Ennok

Prokurör

Ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann

Süüdistatav,

kelle

osas

maakohtu otsus vaidlustati

Madis Retpap (ik: 38905262740); elukoht: XXX;

varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.

märtsi 2023 kohtuotsusega KarS §-de 4231, 213 lg 2 p 1,

1572 ja 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi liitkaristusega 2

aastat 11 kuud vangistust, millest ärakandmata

karistuseks on 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust.

Mõistetud ärakandmata vangistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja

3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase

katseajaga

Kaitsja

Süüdistatav Madis Retpapi kaitsja vandeadvokaat Aivar

Ennok

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

õigusabi eest, mida vandeadvokaat Aivar Ennok osutas Madis Retpapile

apellatsioonimenetluses, 175,68 eurot.

3. Välja mõista Madis Retpapilt osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu

katteks riigieelarve tuludesse 175,68 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest

30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

Madis Retpapile eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Madis Retpapile esitati süüdistus KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi selles, et varem KarS

§ 4231 järgi karistatud isikuna, juhtis ta 2. aprilli 2023. a öösel Tallinnas Peterburi tee 58a

hoone juures tahtlikult mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust ja olles seejuures alkoholijoobe seisundis. Oma niisuguse käitumisega rikkus ta LS 69

lg 1, § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid, pannes toime süüdistuses kirjeldatud kuriteod.

2. Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati M.

Retpap süüdi KarS §-de 4231 ja 424 lg 1 järgi teda karistati ühe aasta vangistusega. KarS § 65

lg 2 alusel mõisteti M. Retpapile liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 10 kuud 23

päeva vangistust, arvestades karistuse kandmise algusajaks M. Retpapi karistuse kandmisele

asumise või tema karistuse kandmisele toimetamise aja. Maakohus mõistis M. Retpapilt

menetluskuludena riigituludesse välja kaitsjatasu 1352,76 eurot ning sundraha 1329 eurot,

määrates, et need kulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

3. Maakohus leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetavates kuritegudes on tõendamist

leidnud ja süüdistuses õigesti kvalifitseeritud.

3.1.

Käsitledes süüdistust KarS § 424 lg 1 järgi tõdes maakohus, et vaidlust ei ole selles, et

M. Retpapil puudus 2. aprillil 2023 mootorsõiduki juhtimise õigus ja tal tuvastati

alkoholijoove. Maakohtu hinnangul on vaatamata sellele, et M. Retpap eitab süüdistuse

kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning väidab, et ta sattus mootorsõiduki

juhiistmele üksnes põhjusel, et läks sinna sigarette otsima, kriminaalasjas uuritud tõenditega

tuvastamist leidnud ikkagi just see, et M. Retpap juhtis mootorsõidukit. Süüdistatav ja

tunnistaja RK on küll andnud ütlusi, mille kohaselt M. Retpap istus mootorsõidukiga

ringiliikumise ajal tagaistmel ja ronis üksnes seisva auto tagaistmelt juhiistmele sigarettide

järgi, on maakohtu hinnangul kummutatud kohtus uuritud videosalvestistega, millelt nähtub

mootorsõiduki liikumine tanklasse ja see, et sõiduki tagumisest paremast uksest väljub

meesterahvas. Rohkem autost kedagi ei välju. Seejärel saabub mootorsõiduki juurde

politseisõiduk. Samuti on videosalvestistelt näha, et juhiistmel viibiv inimene liigutab seal,

kuid sõidukist ei välju ega liigu ka tagaistmele kuni politsei saabumiseni tema juurde.

Vormikaamera salvestiselt on näha, et politseiametnik vestleb juhiistmel istuva M. Retpapiga.

Videosalvestistelt nähtuvat kinnitavad ka kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikest

tunnistajate RS ja AK ütlused, millest nähtuvalt oli süüdistatava juhitud autos kokku neli

inimest. Tagaistmel oli käetugi alla lastud ja seal oli ka hunnikus erinevaid esemeid, mistõttu

ei olnud loogiline, et seal saanuks keegi istuda.

3.2.

Maakohus märkis, et esmalt kontrolliti M. Retpapil võimalikku alkoholijoovet

indikaatorvahendiga ning selle joovet tähistava näidu saamise järgselt tuvastati M. Retpapil

alkoholijoove (0,92 mg/l ± 0,09 mg/l) tõendusliku alkomeetriga. Ka M. Retpapi füüsilised

tunnused viitasid alkoholijoobele. M. Retpap kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg

2 p-de 2 ja 3 alusel. Maakohtu hinnangul juhtis M. Retpap mootorsõidukit joobeseisundis

otsese tahtlusega, sest ta oli enne mootorsõidukit juhtima asumist teadlikult mõnda aega

alkoholi tarvitanud.

3.3.

Seoses süüdistusega süstemaatilises mootorsõiduki juhtimises omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, märkis maakohus, et juhtides 2. aprillil 2023

mootorsõidukit, tegi M. Retpap seda ajal, mil tal juhtimisõigus puudus ning tal oli juba kehtiv

karistus süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Ka praeguse kriminaalasja maakohtus arutamise ajal puudus

M. Retpapil mootorsõiduki juhtimise õigus. M. Retpap on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et

tal ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimise õigust olnud. Seejuures leidis süüdistuses

kirjeldatud tegu aset vaid mõni päev pärast seda kui M. Retpap oli süüdi tunnistatud

mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust (29. märtsi 2023. a Harju Maakohtu otsus). Ka selle kuriteo pani M. Retpap

maakohtu hinanngul toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik nii sellest, et mootorsõiduki

juhtimisõigust tal ei ole kui ka asjaolust, et ta oli vaid mõni päev varem juba KarS § 4231 järgi

süüdi tunnistatud.

3.4.

Maakohus ei tuvastanud M. Retpapi teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid

asjaolusid.

3.4.

M. Retpapile karistust mõistes märkis maakohus, et kuna ta pani kuriteod toime

ideaalkogumis, siis tuleb teda karistada ühe karistusega raskemat karistust ette nägeva sätte

järgi e KarS 424 lg 1 järgi. M. Retpapi süüd hindas maakohus alkoholijoobe määra, teo

toimepanemise aega (öösel, kui liiklustihedus on väiksem) ning kahjulike tagajärgede

puudumist arvestades keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus arvestas, et M. Retpap on juba samalaadse kuriteo

eest kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et varasem karistus tema käitumisele mõju ei

olnud avaldanud. Kohus selgitas, et avalikkuse taluvuspiir on põhjendatult madal

liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes. Joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud

isikule mõistetud karistusel on aga laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole

riikliku hukkamõistu avaldamine ja tema edasise õiguskuulekuse saavutamine. Neil

kaalutlustel pidas maakohus vajalikuks karistada M. Retpapi ühe aasta pikkuse vangistusega.

Kuna M. Retpap pani uue kuriteo toime katseajal, moodustas maakohus talle KarS § 65 lg 2

alusel liitkaristuse, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistes M. Retpapil liitkaristuseks kolm aastat

kümme kuud ja kakskümmend kolm päeva vangistust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav

Madis Retpap ja tema kaitsja.

4.1.

M. Retpap oma apellatsioonis taotleb enda õigeksmõistmist, sest see, et ta oleks 2.

aprillil 2023 mootorsõidukit juhtinud ning teinud seda alkoholijoobes, ei ole tõendamist

leidnud. Vastupidi, tõendamist on leidnud, et ta ronis seisvas sõidukis tagaistmelt juhiistmele

suitsude järgi. Ka alkoholi tarvitas ta seisvas autos ning enne tanklasse jõudmist oli ta kaine.

M. Retpap ei soovi öelda, kes sõidukit juhtis, kuid märkis, et autos oli mitu inimest, kes võisid

seda teha. Ta märgib, et on veel üks tunnistaja, kes on valmis andma ütlusi selle kohta, et M.

Retpap mootorsõidukit ei juhtinud. Juhuks kui ringkonnakohus siiski jätab süüdimõistva

kohtuotsuse muutmata, palub M. Retpap arvesse võtta, et ta kasvatab poega ja hooldab

75-aastast liikumispuudega ja kehva tervisega vanaema. Neil põhjustel palub ta jätta

mõistetud vangistuse täitmisele pööramata.

4.2.

Kaitsja taotleb oma apellatsioonis M. Retpapi õigeksmõistmist talle esitatud

süüdistustes, leides, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

mõttes. Apellandi hinnangul esinevad vastuolud kohtus avaldatud ja uuritud tõendite vahel.

Kuigi tunnistaja RK oli alkohoolses joobes, on kaitsja arvates põhjendamatu kohtu seisukoht,

et tunnistaja endis kohtus valeütlusi. Tema mäletab sündmusi enda mälu kohaselt ja on

veendunud, et sõiduautot Audi A4 juhtis Marko, kes võttis tema ja süüdistatava auto peale.

Tunnistajat on hoiatatud kohtus teadvalt valeütluste andmise eest ning ta räägib kohtus

väidetava kuriteo asjaoludest nii, nagu tema seda mäletab. Seetõttu esineb ka kahtlus, kas M.

Retpap juhtis mootorsõidukit või siiski ta ronis mootorsõiduki esiistmele, et võtta ja teha

suitsu. Tõe selgitamise teeb tõepoolest raskemaks asjaolu, et nii süüdistatav, tunnistaja kui ka

ülejäänud autos viibivad isikud olid tarvitanud alkoholi. Seega asjaosaliste alkohoolses

joobes viibimine võib tõesti takistada tõe väljaselgitamist. Videosalvestistelt ei ole üheselt

näha autos sees toimuv, mh pole sealt näha, et juhiistmel istub süüdistatav. Seega võis ajal,

kui sõiduauto sõitis bensiinijaama tankima, roolis olla ka keegi teine isik kui M. Retpap.

Kohus on kaitsja arvates jätnud asjas tuvastatud vastuolud süüdistatava kasuks tõlgendamata.

5. Prokuratuur esitas 27. veebruaril 2025 seisukoha, milles palus apellatsioonid

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätta.

5.1.

Prokurör osutab sellele, et M. Retpapi ja tunnistaja RK ütlused on vastuolus muude

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nende ütlused on ümber lükatud kohtuistungil uuritud

objektiivsete tõendite, videosalvestistega. Videosalvestistelt nähtub, et tumedat värvi Audi

sõidab 2. aprillil 2023 pärast kella 2 öösel Peterburi maanteel asuvasse tanklasse. Tanklas

väljub sõidukist (paremalt poolt tagumisest uksest, st kohalt, kus RK ütluste kohaselt pidi

istuma M. Retpap) kohtumenetluses tuvastamata jäänud meesterahvas, kuid sõiduki juhiistmel

istuv meesterahvas istub alates tankuri kõrval peatumisest kuni politseiametnike saabumiseni

ühel ja samal kohal. Vormikaamera videosalvestiselt on kohus ära tundnud juhiistmel istuva

isikuna M. Retpapi. Seetõttu on maakohus põhjendatult M. Retpapi ja RK ütlused

ebausaldusväärseks lugenud.

5.2.

Prokurör osutab veel sellele, et vaidlus puudub selles, et sõidukis oli neli täiskasvanud

meesterahvast. Arvestades, et tegemist oli keskmise suurusega sõiduautoga, ei ole ütlused

selle kohta, et M. Retpap ronis tagaistmelt ette, ka eluliselt usutavad. Selleks oleks pidanud

autot juhtinud isik kõigepealt juhi istme vabastama. Kuna auto juhi uksest keegi ei väljunud,

pidanuks juht ronima mõnele kohale autos sees (taga paremal, kuna sealt isik väljus?), seejärel

saanuks M. Retpap ronida juhi kohale. Oluliselt lihtsam oleks olnud suitsud lihtsalt M.

Retpapile tagaistmele ulatada. Videote põhjal on ka näha, et enne kui politsei auto tanklas

peatunud sõiduki ette sõitis, jõudis kõnealune Audi tanklas olla kaks minutit. Ei ole eluliselt

usutav, et selle ajaga jõudis M. Retpap RKga tagaistmel alkoholi tarvitada, siis aga autos sees

juhiga kohad vahetada. Arvestades, et videost on näha, et sõiduki tagumisest uksest on just

üks isik väljunud, ei ole usutavad ka M. Retpapi väited selle kohta, et keskluku rikke tõttu ei

saanud auto uste kaudu liikuda. Kohtus tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike ütlused

on kooskõlas omavahel ja ka videosalvestistelt nähtuvaga. Muu hulgas selgitas

politseiametnik AK, et sõiduki tagumisel istmel oli käetugi oli alla lastud ja lisaks oli seal

hunnikus erinevaid esemeid, mingid riided, tekid, ehk asju oli seal palju, mistõttu ei olnud

loogiline, et seal saaks keegi istuda. AK poolt kirjeldatut kinnitab vormikaamera salvestiselt

nähtuv.

5.3.

Seoses M. Retpapi apellatsioonis märgituga, nagu eksisteeriks täiendav tunnistaja, kes

on valmis tõendama, et M. Retpap ei sõitnud, märgib prokurör, et apellatsioonis ei ole

põhjendatud, miks ei ole selle tunnistaja ülekuulamist varem taotletud. Sellistel asjaoludel ei

ole täiendava tunnistaja ülekuulamine võimalik.

5.4.

Prokuröri hinnangul on maakohus igakülgselt põhjendanud M. Retpapile mõistetud

karistust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, apellatsioonide ja

prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et apellatsioonides esitatud väited ei too kaasa

maakohtu otsuse tühistamist. Oma sellist järeldust põhjendab kolleegium alljärgnevalt.

7. Kaitsja leiab, et esinevad vastuolud kohtus avaldatud ja uuritud tõendite vahel,

mistõttu on asjas kõrvaldamata kahtlused, mis omakorda on lubamatult jäänud süüdistatava

kasuks tõlgendamata. Süüdistatav rõhub aga sellele, et tema mootorsõidukit ei juhtinud, vaid

üksnes ronis tagaistmelt juhi istmele sigarettide järele. Kaitsja ja süüdistatava niisuguste

seisukohtadega ei saa nõustuda. Maakohus on tõendeid põhjalikult analüüsinud, tuvastanud

vastuolu ühelt poolt süüdistava ja tunnistaja RK ütluste ning teisalt vaadeldud videosalvestiste

ja tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike ütluste vahel. Samuti on maakohus loogiliselt

ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et nimetatud vastuolu ei anna mitte tunnistust olukorrast,

kus on asjaolude suhtes jäänud kõrvaldamata kahtlus, mis tuleks süüdistatava kasuks

tõlgendada, vaid see vastuolu viitab süüdistatava ja tunnistaja RK ütluste

ebausalduväärsusele. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata

ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate

asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt RKKKo-d asjades nr 3-1-1-74-05, p 15 ja 3-1-1-

61-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise

oluline kriteerium (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Elulise usutavuse kriteeriumi

osakaal ütluste usaldusväärsuse hindamisel on seda suurem, mida madalam on ütlustes

kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-109-15 p 111).

M. Retpapi ja RK ütluste puhul ongi silmatorkav, et lisaks vastuolule videosalvestistelt

nähtuvaga on neis pakutav seletus toimunule juba iseenesest eluliselt äärmiselt ebausutav ja

ebatõenäoline.

8. M. Retpap märgib apellatsioonis, et eksisteerib veel täiendav tunnistaja, kes on valmis

tõendama, et M. Retpap süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit ei juhtinud.

Ehkki M. Retpap seda ise selgesõnaliselt taotlenud ei ole, võib apellatsioonis märgitut mõista

kui tema taotlust, et üle kuulataks täiendav tunnistaja. Kolleegium ei pea aga võimalikuks

täiendava tunnistaja ülekuulamist. Esmalt, M. Retpap ei avalda, kes see täiendav tunnistaja

üldse on ja mis on tema seos arutatava kriminaalasjaga. Teiseks on M. Retpap apellatsioonis

väljendanud, et ta ei soovi öelda, kes mootorsõidukit juhtis, kuid autos viibis mitu inimest, kes

võisid seda teha. Eeltoodu viitab sellele, et tegelikult ei oleks ka võimalikul täiendaval

tunnistajal mingit rolli asjaolude senisest täpsemal väljaselgitamisel ja pigem on tegemist

taktikalise sammuga, millega püütakse tekitada kunstlikult olukorda, kus justkui esineks

kahtlusi tegelikult toimunu suhtes. Olulisim kaalutlus, miks mingit täiendavat tunnistajat

apellatsioonimenetluses üle kuulata ei saa, seisneb aga selles, et KrMS § 297 lg 2 kohaselt

peab kohtumenetluse pool täiendavate tõendite kogumise taotluses põhjendama täiendavate

tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. M. Retpap ei

esita mingeid sellekohaseid põhjendusi.

9. M. Retpap on palunud, et süüdimõistva otsuse muutmata jätmise korral jäetaks talle

mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdlane

paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse

liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. M. Retpap pani arutatava kriminaalasja

esemeks olevad kuriteod toime katseajal ja seega tuleb talle karistuseks mõistetud vangistus

liita varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osaga, mida maakohus on ka teinud.

Tõsi, KarS § 74 lg-s 5 on ette nähtud ka võimalus uue tahtliku kuriteo korral kohaldada

liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase

elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras. Arutataval juhul ei pea

kolleegium M. Retpapile mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks sellist

alternatiivi aga põhjendatuks. Süüdistatav pani uued liikluskuriteod toime kõigest mõni päev

pärast seda, kui teda oli juba mh liikluskuriteo eest vangistusega karistatud. Tuleb ka tähele

panna, et eelmise kohtuotsuse kohaselt mõisteti M. Retpap süüdi lisaks liikluskuriteole veel

mitmes muuski kuriteos, kuid toona pidas kohus võimalikuks mõistetud karistused tingimisi

täitmisele pööramata jätta ja anda talle selliselt võimalus teha enda käitumises korrektuurid

ning asuda elama õiguskuulekat elu. M. Retpap otsustas jätta selle võimaluse kasutamata ning

koheselt jätkata kuritegude toimepanemisega. Samuti juhib kolleegium tähelepanu M. Retpapi

käitumisele käimasolevas kriminaalmenetluses. Selmet kahetseda järjekordsete kuritegude

toimepanemist ja lõpuks ometi enda käitumise kohta mingeid adekvaatseid järeldusi teha, on

ta asunud toimepandut eitama ja selleks kohtule valetama. Eeltoodu osutab sellele, et M.

Retpapi suhtes ei ole perspektiivne vabaduses karistuse eesmärke saavutada, sest ta kas ei

soovi või suuda ennast isegi käitumiskontrolli tingimustes õiguskuulekalt ülal pidada. Seda

järeldust ei väära kuidagi ka süüdistatava apellatsioonis osutatud vajadus hoolitseda oma lapse

ja liikumispuudega vanaema eest. Inimene, kes tajub vastutust enda lähedaste käekäigu eest,

teeb sellest tulenevalt valikuid oma käitumises. M. Retpapi puhul ei ole võimalik täheldada, et

vajadus lähedaste eest hoolitseda pärsiks mingilgi määral tema egoistlikku käitumist, mis ei

lähtu kuidagi lähedaste vajadustest.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Harju

Maakohtu 20. jaanuari 2025. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise

eest tasu hüvitiseks 175,68 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud

maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamiseks kliendiga ning apellatsioonkaebuse

koostamiseks 120 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist summas 144

eurot. Taotletud summadele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse ja

arvestab õigusabi põhjendatud mahuks kokku 120 minutit, mille eest on alates 6. veebruarist

2023 kehtiva advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1

kohaselt tasu määr (120*36/30) 144 eurot. Sellele lisandub käibemaks 22%, s.o 31,68 eurot.

Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 175,68 eurot.

KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese

astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1

nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb süüdistusasjas määratud

kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

Allkirjastatud digitaalselt