1-24-6118/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märtsil 2025. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-6118

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Tiit Kaljumäe süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

184 lg 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. jaanuari 2025. a otsus

Apellandid

süüdistatava Tiit Kaljumäe kaitsja

Süüdistatav

Tiit Kaljumäe, isikukood 36305250324, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses (kd I tlk 63)

Prokurörid

Liis Vainola ja Liset Rohi

Kaitsja

Sven Sillar

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Tiit Kaljumäe kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadile Sven Sillarile makstava

riigi õigusabi tasu suuruseks Tiit Kaljumäe apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest 253,76 eurot ning jätta see kulu süüdistatava kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).

1. Harju Maakohus tunnistas 27. jaanuari 2025. a otsusega Tiit Kaljumäe süüdi KarS § 184

lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 4 aastat 6 kuud. Mõistetud karistus jäeti KarS § 74 lg-te

1 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määras, et Tiit Kaljumäe peab kohe ära

kandma 8 kuu 21 päeva vangistust. Ülejäänud osa süüdistatavale mõistetud karistusest, ehk 3

aastat 9 kuud 9 päeva vangistust, jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Tiit Kaljumäe ei

pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja

lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Tiit

Kaljumäe eelvangistus ajavahemikul 6. maist 2024. a kuni 27. jaanuarini 2025. a karistusaja

hulka, koheselt täitmisele pööratud osavangistus 8 kuud 21 päeva loeti kantuks ning

ärakandmata osavangistuse pikkuseks arvestati 3 aastat 9 kuud. Maakohtu motiivid, mis

käsitlevad karistust, on kokkuvõtlikult järgmised.

2. KarS § 184 lg 1 järgi võib mõista vangistuse 1-10 aastat.

2.1 Süü suurust mõjutab eeskätt kaitstava hüve ehk rahvatervise ohustamise määr, mis

omakorda sõltub ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest.

Kriminaalasjas on tõendatud, et Tiit Kaljumäe käitles (sh ka vahendas) vähemalt 1,5 aastat

kokaiini. Süüdistatava valdusest leiti kokku 398,0987g kokaiini sisaldanud pulbrit, milles

puhta aine osakaal oli 86-87% ehk kokku 343,1g. Sellest ainest oleks võinud saada

narkojoobe ca 5281 inimest. Kuigi kokaiini ei peeta erinevalt nitaseenidest ja fentanüülist n-ö

raskeks narkootikumiks, tekitab aine kergesti sõltuvust ning selle tarvitamise tagajärjel

suureneb nii psühholoogiliste kui ka füsioloogiliste terviseprobleemide oht. Tiit Kaljumäe

käideldud aine kogus on küll suur, kuid sellele vaatamata pole põhjust rääkida ulatuslikust

rahvatervise ohustamisest. Samas oli kokaiin mõeldud edasiandmiseks. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süüdistatava kahetsus. Kokkuvõtlikult on süüdistatava süü

keskmine.

2.2 Süüdistatav tunnistati Soome Vabariigis 13. juunil 2016. a aastal süüdi 2. septembril 2013.

a toime pandud varguses ning teda karistati selle eest 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti

tingimisi kohaldamata. Kuna süüdistatavale kohaldatud katseaeg lõppes 13. juunil 2018. a

ning seega pidanuks karistusregistri pidaja selle karistuse kooskõlas KarRS §-de 27, 24 lg 1 ja

24 lg 1 p 6 kohaselt arhiveerima juba 13. juunil 2021. a.

Seda karistust arvesse võtta ei või. Iseenesest võib süüdistatava süüdi tunnistamine varguses

viidata harjumusele teenida tulu ebaseaduslikul teel. Samas jääb välisriigis toime pandud

süütegu väga kaugesse minevikku ning tegu on teiseliigilise kuriteoga.

2.3 Süüdistataval on üks kehtiv väärteokaristus LS rikkumise eest 18. jaanuaril 2021. a. Tiit

Kaljumäed karistati rahatrahviga, mis on kohtumenetluse ajaks tasutud. Kuna KarS § 82 lg 4

järgi aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue juhul, kui seda pole sisse nõutud 4 aasta

jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, oli 10. mai 2018 otsusega süüdistatavale

määratud rahatrahv enne selle tasumist aegunud.

3. Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb Tiit Kaljumäele mõista KarS § 184 lg 1 järgi

karistuseks vangistus 4 aastat 6 kuud. Selle vangistuse võib jätta kooskõlas KarS § 74 lg 1

osaliselt täitmisele pööramata järgmistel põhjustel.

3.1 Süüdistatav kahetseb oma tegu ja tema kahetsus on siiras. Seetõttu on põhjust loota, et Tiit

Kaljumäe on mõistnud oma tegevuse keelatust ja võimalikke tagajärgi ning järelikult on

karistuse eesmärgid saavutatavad nii, kui süüdistatav kannab talle mõistetud vangistusest

koheselt ära eelvangistuses veedetud aja ehk 8 kuud 21 päeva. Ülejäänud osavangistus tuleb

jätta tingimisi kohaldamata, kui Tiit Kaljumäe ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu. See aeg on piisav, hindamaks Tiit Kaljumäe püüdlust käituda õiguskuulekalt ja

hoiduda õigusvastasest tegevusest. Süüdistatav tuleb katseajaks allutada kriminaalhooldusele

ning ta peab täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid

ning kohustusi järgmistel põhjustel.

3.2 Tiit Kaljumäe tunnistas, et ta kuritarvitab alkoholi ning osaliselt oli sellest tingitud ka

kuriteo toime panemine, tuleb tema suhtes kohaldada keeldu tarvitada alkoholi ja omada või

tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Hoidmaks ära võimalikke kokkupuuteid

narkootiliste ainetega, ei tohi süüdistatav suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid

käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kuna

süüdistataval oli eesmärk teenida tulu, tuleb selleks, et hoida ära võimalikke majanduslikke

raskusi ja soovi hakata uuesti ebaseaduslikul teel sissetulekut teenima, peab Tiit Kaljumäe

minema ametlikult tööle. Kuna süüdistatava sõnul on talle garanteeritud töökoht X OÜ-s,

tuleb talle panna kohustus otsida töökoht 2 kuu jooksul vabanemisest.

Apellatsioon.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu 27.

jaanuari 2025. a otsus osaliselt, Tiit Kaljumäele mõistetud karistuse osas. Apellant palub

leevendada süüdistatavale maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistust ja

tühistada katseajaks määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Oma taotlusi põhjendab

kaitsja kokkuvõtlikult nii.

4.1 Vaatamata sellele, et kehtiva kohtupraktika järgi on maakohtu mõistetud karistuse

muutmine võimalik vaid eksimuse korral, võiks ringkonnakohus Tiit Kaljumäe karistust

vähendada juhul, kui apellatsiooni sisuliselt menetletakse.

5. Keskseks mureks on süüdistatavale kohaldatud KarS § 75 lg 2 sätestatud alkoholi

tarvitamise keeld.

5.1 Kooskõlas KarS § 75 lg 2 p 2 võib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ning

süüdistatava isikut määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama

alkoholi. Seega ei või kohus süüdlasele panna sellist lisakohustust, millel ei ole mitte

mingisugust seost sooritatud kuriteoga. Selleks, et alkoholi tarvitamine ära keelata, oleks

tulnud tuvastada põhjuslik seos alkoholi tarvitamise ja Tiit Kaljumäele etteheidetava

kuritegeliku käitumise vahel. Sellisest seosest ei süüdistus ei räägi ning seose olemasolu ei

tuvastanud ka maakohus.

5.2 Maakohtu seisukoht, et alkoholi kuritarvitamine oli Tiit Kaljumäe kuritegu soodustavaks

teguriks, ei põhine tõenditel. Süüdistatav tunnistas küll alkoholisõltuvust, kuid ta pole mitte

kunagi õigustanud narkootikumide käitlemist sellega, et ta tarvitas tavapärasest suuremas

koguses alkoholi.

6. Kokkuvõtlikul tegi maakohus Tiit Kaljumäele alkoholi tarvitamise keelu seadmisel

kaalutlusvea ning sel põhjusel tuleb süüdistatavale määratud lisakohustus tühistada.

Ringkonnakohtu seisukoht.

7. Kolleegium leiab, et Tiit Kaljumäe kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb

jätta läbi vaatamata.

8. Esiteks ei ole ringkonnakohtul mitte mingisugust põhjust leevendada süüdistatavale

mõistetud karistust. Maakohtu mõistetud karistus jääb sanktsiooni raamidesse ning kohus on

esitanud jälgitavad põhjendused karistusmäära kujunemise kohta. Ringkonnakohus

kaalutlusvigu või eksimusi ei näe, nendest ei räägi ka apellant.

9. Teiseks on Tiit Kaljumäele katseajaks pandud KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus mitte

tarvitada alkoholi kohane.

9.1 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et süüdistusaktis tuleb lisaks kuriteokoosseisu

täitvale tegevusele või tegevusetusele ära näidata ka riskid ja tegurid, mis tingisid või

soodustasid süüdistuses näidatud käitumisakti või -akte. See ei ole süüdistuse ülesanne. Teole

ja süüdlase isikule vastava karistuse mõistmine on kohtu diskretsioon ja siin ei näe

kolleegium, et maakohtu lõppjäreldus oleks vale.

9.2 Esiteks ei vaidlusta kaitsja seda, et Tiit Kaljumäe kuritarvitas alkoholi. Väärib märkimist,

et kohtuvaidlustes möönis apellant ka ise, et alkoholi liigtarvitamine süüdistatavale mõistetava

vangistuse osalist tingimisi kohaldamata jätmist ei takista, sest alkoholi tarvitamist on

võimalik vältida KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud keeluga.1 Teiseks tuvastas maakohus, et Tiit

Kaljumäele oli aine käitlemine tuluallikaks. Maandamaks riski, et süüdistatav võib jätkata

enda elatamist hõlp- ehk kriminaaltulu arvel, peaks alkoholisõltuvust tunnistanud ehk enda

väitel iga päev liitri viina ära joonud Tiit Kaljumäe minema ametlikult tööle ja suutma seda

töökohta ka pidada. Viimane on sõltlaste jaoks sageli keeruline. Seega on maakohtu poolt

määratud alkoholi tarvitamise keeld igati nii kuriteo asjaolusid kui ka süüdistatava isikut

arvestav ning Tiit Kaljumäest lähtuvate riskide maandamiseks kohane meede.

10. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium

esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

11. Süüdistatava kaitsja esindas klienti riigi õigusabi korras ning kaitsja taotleb tasu

kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotluse järgi kulutas kaitsja 173 minutit (s.o ca 3 tundi)

maakohtu lahendiga tutvumisele, konsulteeris kliendiga ja koostas apellatsiooni. Toimingud

olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada. Määrata

Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadile Sven Sillarile makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks Tiit Kaljumäe apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 253,76 eurot

ning jätta see kulu süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 vt kaitsja kohtuvaidlustes esitatud kõne