2-24-18392/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-24-18392

Tsiviilasi

D.V.-L. hagi M.T. vastu ühisomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.V.-L. (isikukood XXX; aadress xxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxlinnaosa, xxxxxxxxxxxxxx, Harju maakond; e-post)

Hageja lepinguline esindaja Meelis Leis (KL CONSULT

ÕB; e-post XXX)

Kostja M.T. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lõpetada D.V.-L.-i (D.V.-L.) ja M.T. ühisomand kinnisasjale registriosa numbriga

1058939. Jätta kinnistu registriosa numbriga 1058939 (xxxxxxxx maakondxxxxxx vald

xxxxxx küla xxxxxxxxxxxx) ainuomand D.V.-L.-ile . Mõista D.V.-L.-ilt omandikaotuse

eest M.T. kasuks välja hüvitis 9333,33 eurot, s.t vastavalt omandiosale 2/6 kinnistu

väärtusest (28 000 eurot).

3. Kohtuotsus, millega ühisomand lõpetatakse asendab ühisomanike kokkulepet ühisomandi

jagamise kohta ja nende tahteavaldust ühisomanike kokkuleppe sõlmimiseks.

4. Kohustada M.T.-d tegema tahteavaldusi, mis on vajalikud punktis 2 toodud omandiõiguse

muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse, sealhulgas

4.1. kohustada M.T.-d sõlmima D.V.-L.-iga asjaõigusleping, millega pooled lepivad kokku

kinnistu registrinumbriga 1058939 D.V.-L.-i ainuomandisse üleandmises;

4.2. kohustada M.T. andma nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa numbriga

1058939 teisest jaost kannete nr 5.5 ja 5.6 kustutamiseks ning nõusolek kanda kinnistu

registriosa numbriga 1058939 ainuomanikuna kinnistusraamatusse D.V.-L.

(isikukood XXX);

4.3. kohtuotsus asendab M.T. käesolevas punktis nimetatud tahteavaldusi.

5. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on M.T. kinnitanud punktis 2 nimetatud hüvitise

summas 9333,33 euro kättesaamist.

6. Selgitada, et kohtuotsusega ei saa asendada hageja enda tahteavaldusi ei asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ega kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Kui kinnistusraamatukande

tegemiseks on vajalik hageja enese või muu puudutatud isiku tahteavaldus, tuleb hagejal

need kinnistusraamatu pidajale kande tegemiseks esitada koos kohtulahendiga.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. D.V.-L. esitas 04.12.2024 Tartu Maakohtule hagi M.T. vastu ühisomandi lõpetamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt hagejale ja kostjale kuulub 4/6 osas ühiselt hoonestatud kinnisasi

(registriosa nr 1058939), xxxxxxxx maakondxxxxxx valdxxxxxxxxküla xxxxxxxxxxxx. Hageja

soovib ühisomandit lõpetada. Ülejäänud 2/6 suurune mõtteline osa kinnistust kuulub hagejale.

Senistes vestlustes ei ole kostja ühisomandi lõpetamisele vastu vaielnud, kuid erinevate takistuste

tõttu pole osutunud võimalikuks tehingu vormistamine. Kinnistul paiknev hoone on halvas

ehitustehnilises seisukorras ning oluline on teha hädavajalikke investeeringuid. Olukorras, kus

kostjale kuulub ühisomandi osa ning kostja pole sellest huvitatud ja ei esine ka investeerimishuvi

distantsi tõttu, taotleb hageja ühisomandi lõpetamist kohtu kaudu. Hageja kui kinnistu enamuse

omanik on huvitatud kogu kinnistu omandiõigusest. Hageja taotleb, et kinnistu 4/6 osa ühisomand

lõpetatakse, hageja saab kostja ühisomandi osa omanikuks ning hüvitab kostjale 2/6 osa

turuväärtuse lähtuvalt kinnistu hindamisaktist. Kokkuvõtvalt taotleb hageja kinnistu ainuomandit

kostjale makstava 9 333,33 (28 000:3=9 333,33) euro suuruse hüvitise eest.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 02.01.2024 ning hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastati

kostjale.

4. Kostja saatis oma kirjaliku vastuse kohtule 05.01.2024. Kostja avaldas, et tal puuduvad hagi osas

vastuväited ning võtab hagi õigeks. 10.02.2025 esitas kostja teate, et on hagejalt kätte saanud

9333,33 eurot. Kuna kostjal puudub digitaalallkirjastamise võimekus, palus kohus kostjal saata

posti teel käsikirjaliselt allkirjastatud dokumendid. Nimetatud dokumendid saabusid kohtusse

3.03.2025.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3

hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule

avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

2(3)

Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS

§ 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa.

6. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

7. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

8. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on taotlenud ka

menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Kostja on võtnud koheselt hagi õigeks, kuid hagi

vajaduse on siiski tinginud kostja. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb vastavalt hageja

taotlusele jätta poolte endi kanda.

9. TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)