2-24-108289/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108289

Tsiviilasi / hagi ese

K. U. (U.) hagiavaldus A. A. vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

5450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

K. U. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Kostja

A. A. (isikukood xxxx, isiku aadress või viibimiskoht ei ole

teada)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. A.lt (A., isikukood xxxx) K. U. (U., isikukood xxxx) kasuks 2300 (kaks

tuhat kolmsada) eurot.

3. Jätta K. U. (U., isikukood xxxx) hagi A. A. (isikukood xxxx) vastu rahuldamata viivise

2150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) eurot tasumise nõudes.

4. Jätta K. U. (U., isikukood xxxx) hagi A. A. (isikukood xxxx) vastu rahuldamata osas,

milles K. U. palub mõista A. A.lt välja K. U. kasuks viivis põhinõude 1000 (üks tuhat)

eurot tasumata osalt määras 5% (viis protsenti) päevas alates 17.04.2024.a

(seitsmeteistkümnendast aprillist kahe tuhande kahekümne neljandal aastal).

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus A. A.le (A., isikukood xxxx) avalikult kätte tagaseljaotsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

7. Määrata kindlaks kohtuotsuse (tagaseljaotsus) täitmise järgmine kord: kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 2 (kaks) märgitud summa tuleb tasuda K. U. (U., isikukood xxxx)

pangakontole nr xxxx AS-is Xxxx.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

9. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud

eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava osa

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

2 (4)

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 28 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega avalikult kätte

toimetatud 29.08.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 26.09.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavaldus on osaliselt

asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgnevate väidetega: hageja ja kostja vahel on Facebook

Messenger’is 17.01.2024 sõlmitud kirjalik laenuleping (I laenuleping), mille alusel andis hageja

kostjale laenu summas 500 eurot. Laenusumma andis hageja kostja kasutusse pangaülekandega

kostja arveldusarvele. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja tagastama laenusumma 500 eurot ja

intressid summas 250 eurot hiljemalt 10.02.2024, mis teeb arvestatuna 2% päevas. Hageja ja kostja

vahel on Facebook Messenger’is 02.02.2024 sõlmitud teine kirjalik laenuleping (II laenuleping),

mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot. Laenusumma andis hageja kostja

kasutusse pangaülekandega kostja arveldusarvele. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja

tagastama laenusumma 500 eurot ja intressid summas 50 eurot hiljemalt 05.02.2024, mis teeb

arvestatuna 2,5% päevas. Viivisemääraks on pooled laenulepingutes kokku leppinud 5% päevas.

05.02.2024, mil oli II laenulepingu tagastamise tähtaeg, leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja

tasub intressid summas 50 eurot ja lepingu tähtaeg pikeneb kuni 16.02.2024. Kohus loeb hageja

esitatud faktilised väited laenulepingute sõlmimise, lepingutingimuste ja laenu tagastamise

tähtpäevade kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

3.

10.02.2024, mil oli I laenulepingu tagastamise tähtaeg, kostjalt hagejale makset ei

laekunud. 16.02.2024, mil oli II laenulepingu tagastamise tähtaeg, kostjalt hagejale makset ei

laekunud. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale

tasunud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited laenulepingute tagasimaksete mittetegemise

kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

4. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist I laenulepingu eest kostja põhivõlgnevuselt

(500 eurolt) alates maksetähtajale järgnevast päevast 11.02.2024 kuni 16.04.2024 määras 5% iga

viivitatud päeva eest summas 1650 eurot ja II laenulepingu eest kostja põhivõlgnevuselt (500

eurolt) alates maksetähtajale järgevast päevast 17.02.2024 kuni 16.04.2024 määras 5% iga

viivitatud päeva eest summas 1500 eurot. Kokku on hageja viivisenõue 3150 eurot. Hageja nõuab

kostjalt põhivõlgnevuse 1000 eurot (sh I laenulepingu põhivõlgnevus 500 eurot ja II laenulepingu

põhivõlgnevus 500 eurot), intressi 300 eurot ja viivise 3150 eurot (sh I laenulepingu viivis perioodi

alates 11.02.2024 – 16.04.2024 eest 1650 eurot ning II laenulepingu viivis perioodi alates

17.02.2024 – 16.04.2024 eest 1500 eurot) tasumist. Hageja nõuab kostjalt lisaks hagiavalduse

esitamise päeva seisuga (s.o 16.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivisele alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast 17.04.2024.a põhinõude 1000 eurot tasumata osalt viivise tasumist

lepingus kokkulepitud määras 5% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1000

eurot.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust

rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue kostjalt põhivõla 1000 euro

väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Intressikokkulepe on kooskõlas VÕS § 397 lg 1 teises lauses sätestatuga, millest tulenevalt

3 (4)

laenult, mis ei ole antud majandus- või kutsetegevuses, tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see

on laenulepingus kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb hageja hagiavaldus

intressinõudes 300 eurot rahuldada.

7. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt kokku viivise 3150 eurot tasumist, mis ületab põhivõla summat, milleks on

1000 eurot. Hagis, hagiavalduse täienduses kirjeldatud asjaoludest ning hagiavalduse lisast 9 ja 10

(viivise arvestus) lähtudes peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise seisuga

16.04.2024 summas 1000 eurot (sh I laenulepingust tulenev viivis 500 eurot ja II laenulepingust

tulenev viivis 500 eurot). Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et tal on tekkinud kahju,

mis ületab summaliselt põhinõuet. Seetõttu ei ole hageja viivisenõue põhjendatud osas, mis ületab

põhinõude summat. Kohus rahuldab seetõttu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1000 eurot.

Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 2150 eurot tasumise

nõudes (3150-1000=2150). Kuivõrd kostja TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõude rahuldamiseks

ületaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetud viivis põhinõude summat, ei ole hageja TsMS § 367

järgi esitatud viivisenõue põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

viivis protsendina põhinõudelt 1000 eurot alates 17.04.2024 ulatuses 5% päevas.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõiv 595 eurot) hüvitamist. TsMS § 163 lg 1

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

10. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded

hagihinnaga 5450 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav

hagihind on 2300 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 42,20% ulatuses ja

jättis rahuldamata 57,80% ulatuses (2300 on 5450-st 42,20%). Hagi rahuldamise ulatust arvestades

leiab kohus, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

11. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab seetõttu menetluskulude

suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)