2-23-17096/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17096

Kohtuasi

C avaldus Y vastu otsustusõiguse saamiseks laste

elukoha, lasteaia, koolivaliku ja terviseküsimuste

otsustamiseks ning alaealiste lastega suhtlemiskorra

määramiseks;

Y vastuavaldus C vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja laste ainuhooldusõiguse andmiseks

Yle laste elu- ja viibimiskoha määramiseks, hariduse,

tervise ja huvialaringide küsimustes ning alaealiste

lastega suhtlemiskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

I

(laste

ema):

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Lea Suurkivi

Avaldaja II (laste isa): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Merike Roosileht

Puudutatud isik I (laps): W (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II

(laps):

F

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Puudutatud isik III: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu)

Puudutatud isik IV: Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-23-17096

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 28.11.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda, v. a lastele

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Laste ema avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ning seisukoht laste isa avaldusele

1. C (laste ema) esitas 04.12.2023 Harju Maakohtule avalduse Y (laste isa) vastu

otsustusõiguse saamiseks laste W (puudutatud isik I) ja F (puudutatud isik II) elukoha,

lasteaia ning koolivaliku otsustamiseks ja lastega suhtlemiskorra määramiseks. Laste ema

täiendas avaldust 26.03.2024 ning palus lisaks anda laste tervist puudutavates küsimustes

otsustusõiguse laste emale.

2. Avalduse kohaselt elasid vanemad ja lapsed koos laste isa elukohas Tallinnas kuni 2023.

aasta aprillini. Kooselu ajal tegeles lastega peamiselt laste ema. Laste ema oli ka mõlema

lapsega vanemapuhkusel, hoolitsedes laste heaolu eest ööpäevaringselt. Laste emal on lastega

tugev kiindumussuhe. Alates 2023. aasta maist on lastel olnud vahelduv elukoht – nädal aega

isa juures Tallinnas ja nädal aega ema juures Tapa vallas. Arvestades ema ja isa elukohtade

vahelist kaugust (ca 77 km), on lastel ka kaks eraldi lasteaeda. Isa juures Tallinnas viibides

käivad lapsed Tallinna XXX lasteaias ja ema juures viibides YYY lasteaias. Laste

viibimiskoha vahetus toimub reedeti selliselt, et vanem, kelle nädal on algamas, läheb lastele

reede õhtul lasteaeda järele.

2.1. Vahelduva elukohaga elukorraldust on käesolevaks ajaks proovitud juba üle poole aasta,

kuid on selgunud, et tegemist ei ole laste huvidest lähtuva parima lahendusega. Arvestades

laste vanust (3- ja 5-aastased) on kahe kodu ja kahe lasteaia vahelt pendeldamine laste jaoks

koormav. Sellises vanuses lapsed vajavad oma ellu rutiini, konkreetset päevakava ja

stabiilsust. Vahelduv elukoht saaks olla mõistlik variant üksnes vanemate laste puhul ning

eeldusel, et vanemad elavad üksteisele lähedal (vähemalt samas linnas). Lapsed on pidevalt

äärmiselt väsinud ning on näha, et selline elukorraldus kurnab lapsi. Samuti on selline

elukorraldus täielikult välistatud ajal, mil lapsed lähevad kooli, kuna kahes koolis korraga

käimine ei ole võimalik. Seega peaks kooliealiseks saamiseks olema stabiilne elukorraldus

paika loksunud ning lapsed kohanenud ühe vanema juures elamisega. Lisaks ei ole vanemate

omavahelised suhted ja koostöö piisavalt hea, et vahelduva elukohaga seotud küsimusi

rahumeelselt korraldada. Seetõttu oleks laste huvides, kui lastel oleks üks stabiilne kodu ja

kindel päevarutiin ning teise vanemaga suheldaks ainult nädalavahetuseti.

2-23-17096

2.2. Laste ema on arvamusel, et laste huvidest lähtuvalt oleks lastel parem kasvukeskkond

laste ema juures. Lapsed on veel väikesed ning neil on emaga tugevam bioloogiline suhe –

ema on olnud lastega ööpäevaringselt koos kogu vanemapuhkuse aja, mil isa töötas ning

tegeles lastega ainult õhtuti ja nädalavahetuseti. Seega on lastel emaga tugevam

kiindumussuhe. Laste ema elab koos oma emaga talus, mis asub aadressil NNN. Kinnisasi

kuulub laste ema vanematele. Läheduses elavad ka vanaisa ja onu.

2.3. Kui laste elukoht jääb ema juurde, siis oleks igati mõistlik, et emal oleks ka otsustusõigus

lasteaia valiku osas (YYY lasteaed). Laste ema soovib ka, et lapsed läheksid tema elukoha

lähedal asuvasse YYY (samas asukohas, kus asub praegune lasteaed). Laste ema hinnangul

oleks kooli valikuga seotud otsustusõigus mõistlik kindlaks määrata käesolevas menetluses, et

vältida olukorda, kus laste ema peaks sama küsimusega uuesti kohtusse pöörduma siis, kui

lapsed jõuavad kooliikka.

2.4. Vanemate vahel on tekkinud lahkhelid ka laste tervist puudutavates küsimustes.

Vanematel puudub laste tervise osas igasugune usaldus üksteise suhtes. Vanematel on

keeruline jõuda omavahel kokkuleppele, kes ja millal käib lastega arsti juures. Laste vaimse

tervisega seotud probleeme ei pea laste isa üldse tähtsaks ning sellega tegelemine on ainult

laste ema ülesanne.

3. Laste isa avalduse osas märkis laste ema, et praegusel juhul puudub vajadus ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks. Vanemate vahel tekkinud lahkhelid on võimalik lahendada

otsustusõiguse määramisega. Vanematel ei ole hetkel olnud mitte ühtegi lahkheli laste

huviringide osas ning seda on seni suudetud üksmeelselt otsustada.

3.1. Laste isa avalduses esitatud väide, et lapsed on harjunud elama peamiselt isa juures, ei

vasta tõele. Kooselu ajal elasid lapsed mõlema vanemaga koos (seejuures suurema osa aja

veetsid nad koos emaga) ning pärast kooselu lõppemist on lastel olnud vahelduv elukoht

mõlema vanema juures enam-vähem võrdses ulatuses.

3.2. Tõele ei vasta laste isa väited, et laste ema juures ei ole laste arenguks ja kasvuks head

tingimused. Maja, kus laste ema elab, on küll vana maamaja, kuid tegemist on sooja ja igati

lastele elamiskõlbliku eluruumiga, mille on üle vaadanud ja heaks kiitnud ka Tapa valla

lastekaitsetöötaja.

3.3. Laste isa ei ole tõendanud oma väidet, et lapsed soovivad elada koos isaga. Lapsed on

hetkel 3- ja 5-aastased, mistõttu tuleks laste soovide väljaselgitamisel arvestada nende

vanusega. Sellises vanuses lapsed ei oska veel seisukohta võtta oma elukoha osas. Samuti on

äärmiselt ebaõiglane ja vastutustundetu nii väikeseid lapsi panna olukorda, kus nad peaksid

valima oma ema ja isa vahel. Laste isa poolt esitatud videosalvestised ei näita seda, kumma

vanema juures lastel parem elada oleks. Laste isa poolt esitatud videosalvestistelt nähtub

üksnes üsna tavapärane laste üleandmise situatsioon ning laste meelsust sealt kuidagi välja

lugeda ei saa.

Laste isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Laste isa esitas 30.12.2024 vastuavalduse ning täiendas seda 06.03.2024. Laste isa palus

vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetada ja anda isale ainuhooldusõigus laste elu- ja

viibimiskoha määramiseks ning hariduse, tervise ja huvialaringide küsimustes. Samuti palus

laste isa kindlaks määrata suhtluskorra.

2-23-17096

5. Avalduse kohaselt elas pere varem Tallinnas isale kuuluvas korteris ning laste huvides on,

kui nende peamine elukoht on isa juures. Laste isal on lastega väga tugev side ning ta on

loonud lastele turvalise ja stabiilse elukeskkonna enda juures. Vanemate kooselu jooksul

tegeles isa pidevalt lastega. Kuna laste isal on väike korter, siis on ta asunud elama oma ema

juurde (kes elab laste isale kuuluva korteri läheduses), kus laste jaoks on eraldi omaette tuba.

Lastel on aastate jooksul tekkinud lasteaias sõbrad ja nad on lasteaiaga kohanenud. Laste

huvides on, kui nad käivad XXX lasteaias ning lähevad Tallinnas kooli. Huviringide mõttes

on Tallinnas paremad võimalused. Lasteaed on kodu lähedal (1,1 km) ning lasteaia kõrval

majas elab ka laste vanaema, kes saab vajadusel samuti lapsed lasteaiast ära tuua. Tallinnas

oleks kooli liikumiseks paremad ühistranspordivõimalused. Laste ema on takistanud laste isa

suhtlust lastega ning on laste isa mustanud. Lapsed on isale avaldanud, et nad soovivad elada

koos isaga. Laste isa esitas tõendid selle kohta, et lapsed ei soovi isa juurest lahkuda

(videosalvestised). F näitab eriti jõudsalt välja, et ta ei soovi ema juurde minna, vaid tahab

jääda hoopis isaga.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Lastele määratud esindaja leidis, et puudub igasugune põhjendus, miks peaks lõpetama

ühise hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskoha määramise ning hariduse, tervise ja huviala

ringide küsimustes. Seega võib jätta laste isa avalduse rahuldamata. Kui kohus rahuldab laste

ema avalduse otsustusõiguse andmiseks laste elukoha, lasteaia ja koolivaliku ning tervise

küsimuste osas, siis on vanemate vahelised erimeelsused lahendatud.

7. Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) leidis, et laste ema avaldus otsustusõiguse

saamiseks laste elukoha, lasteaia ja koolivaliku ning tervise küsimuste osas on mõistlik ja

parim lahendus väikelastele, kes vajavad ühte kindlat elukohta, säilitades samaaegselt ka

kontakti teise vanemaga. 08.05.2023 teostas Tapa Vallavalitsuse lasteametnik kodukülastuse

laste ema elukohta, aadressil NNN. NNN talus X külas on loodud tingimused laste ea- ja

võimetekohaseks arenguks. Läheduses on lasteaed ja kool, huvialaringid, kodumaja ümber on

suur aed ja lastele ostetud isiklik mänguväljak. Tapa Vallavalitsus ei kahtle laste ema

vanemlikus võimekuses ja oskustes märgata laste vajadusi ning toetada igakülgselt laste

arengut. Jagatud vanemluse põhimõtte praktiseerimine on olnud ema psüühilisele tasakaalule

häiriv, kuna laste isa tahab leida ning on leidnud võimalusi emale vastandumiseks ning

pingeolukordade eskaleerimiseks. Otsustusõiguse üleandmine emale loob kindla teadmise

vanemale lapse tuleviku planeerimiseks lapse huvidest lähtuvalt. Lapsed vajavad turvalisust

ning kindlat režiimi, mida jagatud vanemluse põhimõte antud juhul ei ole võimaldanud, kuna

vanemate vahelises suhtluses on erinevad konfliktiallikad.

7.1. Tapa Vallavalitsuse lastekaitseametnik on enne kohtumenetlust arutanud laste emaga

võimalust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste isaga. Laste ema on olnud seisukohal, et

laste isa roll on laste elus siiski oluline ning ta ei soovi isa laste elust kõrvale tõrjuda. Laste

emal on valmisolek säilitada laste kontakt isaga. Seevastu laste isa avaldus ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole põhistatud ega laste huvides, kuna laste huvides

ei ole piirata laste ema hooldusõigust laste suhtes. Tapa Vallavalitsusele teada olevast

informatsioonist joonistub selgelt välja laste ema suurem võimekus ja aktiivsus laste parimate

huvide teostamisel võrreldes laste isaga. Ühise hooldusõiguse piiramine laste suhtes võib olla

lastele traumeeriv ja laste huve mitte arvestav.

7.2. 17.10.2023 vestles lastekaitsespetsialist lastega. Lapsed olid rõõmsad ning teineteisega

mängimisele keskendunud. F ütles vestluse lõpetuseks, et varsti on nii, et tema elab isa juures

ning vend ema juures. Ema kommenteeris, et see on laste isa nägemus lastega hooldusõiguse

2-23-17096

küsimuse lahendamisest: üks laps isaga ning teine emaga. Lastekaitsespetsialist kinnitab, et on

sellesisulist avaldust laste isa poolt ka varem kuulnud, seega võib olla põhjendatud laste ema

arvamus, et lapsed on suuresti isa mõjuväljas ega avalda tegelikke asjaolusid juhtunu kohta.

8. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) märkis oma seisukohas, et lastel on

emotsionaalne side nii ema kui isaga, lisaks on head kodused tingimused tagatud mõlema

vanema poolt. Lapsevanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei takista lastega seotud

hooldusõiguslike küsimuste otsustamist laste elu- ja viibimiskoha määramise ning hariduse,

tervise ja huvialaringide küsimustes. Ühise hooldusõiguse edaspidine teostamine elu- ja

viibimiskoha määramise ning hariduse, tervise ja huvialaringide küsimuses on laste huvides.

Kui kohus rahuldab laste ema avalduse otsustusõiguse saamiseks laste elukoha, lasteaia ja

koolivaliku ning tervise küsimuste osas, siis on vanemate vahelised erimeelsused lahendatud.

Laste isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks võib jätta rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 28.11.2024 määrusega rahuldati osaliselt laste ema avaldus ning anti laste

emale perekonnaseaduse (PKS) § 119 kohane ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja laste

lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks. Maakohus jättis rahuldamata laste ema

avalduse otsustusõiguse saamiseks laste terviseküsimuste otsustamiseks. Maakohus jättis

rahuldamata laste isa vastuavalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse andmiseks laste isale laste elu- ja viibimiskoha määramiseks, hariduse,

tervise ja huvialaringide küsimuses. Maakohus rahuldas mõlema vanema avaldused

suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks laste ja isa vahelise

suhtluskorra järgmiselt:

1) mõlemad lapsed suhtlevad lahuselava vanemaga koos (sh ka haiguste ajal, kui ainult

üks lastest on haigestunud);

2) lapsed viibivad isa juures iga kuu paaritutel nädalavahetustel. Laste isa läheb lastele

järele paaritu nädala reedel, kas laste lasteaeda või kooli või ema elukohta või muusse

kohta, kus lapsed parasjagu viibivad hiljemalt kell 17.00 ning laste ema tuleb lastele

järele paaritu nädala pühapäeval kell 17.00 isa elukohta;

3) kui isa sünnipäev langeb tööpäevale, on isal õigus lastega koos aega veeta, minnes

neile järele, kas laste lasteaeda või kooli või ema elukohta või muusse kohta, kus

lapsed parasjagu viibivad ning tuues lapsed tagasi ema elukohta hiljemalt kell 19.00.

Kui isa sünnipäev langeb nädalavahetusele, siis on isal õigus lastega see nädalavahetus

koos veeta (kui tegemist ei ole isa nädalavahetusega suhtluskorra järgi, siis on isal

õigus täiendavaks nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt);

4) ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga (sh ka juhul, kui tegemist on suhtluskorra

järgi isa nädalavahetusega);

5) emadepäeva veedavad lapsed emaga (sh ka juhul, kui tegemist on suhtluskorra järgi

isa nädalavahetusega);

6) isadepäeva veedavad lapsed isaga (kui tegemist ei ole isa nädalavahetusega

suhtluskorra järgi, siis on isal õigus täiendavaks nädalavahetuseks lastega

suhtluskorraväliselt);

2-23-17096

7) paarisaastal veedavad lapsed jaanipäeva (23.–24.06) isaga ning paaritul aastal emaga;

Jõulud ja aastavahetuse veedavad lapsed selliselt, et paarisaastal on lapsed emaga

23.12–24.12 ning isaga 25.12–01.01 ning paaritul aastal vastupidiselt;

8) laste sünnipäevi tähistatakse laste elukohas. Isal on õigus eraldi laste sünnipäevi

tähistada enda graafikujärgsel nädalavahetusel;

9) suvevaheajal viibivad lapsed vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat

korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni.

Vanem, kelle juures lapsed on kaks nädalat viibinud, toob lapsed teise vanema koju

teise nädala pühapäeval hiljemalt kell 17.00;

10) lapse terviseseisundist tulenevalt võib muutuda laste üleandmise kuupäev (üle ei anta

palavikus last). Lapse haigestumise korral tasaarvestatakse muidu vanemale ettenähtud

päevad, mis vanemal jäi tulenevalt lapse haigestumisest lastega veetmata samaväärsete

päevadega, st nädalavahetuse päevad nädalavahetuse päevadega, tööpäevad

tööpäevadega, pühade ajad vastavalt sellele, kas pühad olid tööpäeval või

nädalavahetuse päeval;

11) sõltumata sellest kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus

eemalviibiva vanemaga privaatselt suhelda telefoni, videosilla ja muude

suhtluskanalite teel. Vanem peab suhtlusel lastega arvestama laste päevakavaga,

trennidega, huviringidega ja magamaminekuaegadega;

12) lastega kohtumise graafikut on võimalik kokkuleppel muuta, teatades sellest soovist

teisele vanemale vähemalt 5 päeva ette e-kirja teel. Graafiku muutmine toimub üksnes

siis, kui see mõlemale vanemale sobib;

13) suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtluskorra muutmiseks loetakse

vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sms-i vms teel) selgesõnaliselt

nõustunud.

Maakohus märkis, et kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle

täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri

ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel

võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras.

Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud

toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohus tuvastanud, et antud hetkel omavad

laste vanemad ühist hooldusõigust, kuid elavad alaliselt lahus. Laste isa elab Tallinnas ja laste

ema Tapa vallas. Vahemaa vanemate elukohtade vahel on u 77 km. Lapsed on pärast

vanemate lahkuminekut 2023. aasta aprillis elanud vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi

vanemaga. Seetõttu käivad lapsed praegu ka kahes lasteaias korraga. Mõlemad vanemad on

leidnud, et praegune olukord ei saa enam jätkuda ja soovivad, et lapsed elaksid peamiselt

ühega neist (ja käiksid ka elukoha juures olevas lasteaias/koolis).

11. Maakohus viitas asja lahendamisel PKS § 123 lg-le 1, §-le 119 ja § 137 lg-le 1, § 143 lg-le

1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg-le 1.

2-23-17096

12. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS §

477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last

puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik

lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste

tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate

küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt RKTKm 05.01.2022, 2-

21-233, p 15).

13. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib

piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning

säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Lapse parimates huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks

hooldusõiguslikku vanemat, st võimalusel eelistab kohus vanemate ühise hooldusõiguse

säilitamist (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Ühise hooldusõiguse lõpetamine on

põhjendatud siis, kui üks vanem ei saa või ei soovi lapse hooldusõigust teostada või kui

vanemate vahel on sellised tõsised ja korduvad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel, et

lapse huvid satuvad sellest ohtu. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised

hooldusõigust teostama ja vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi,

mis takistaksid lapse elu korraldamist ja lapse arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine

põhjendatud.

14. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole põhjendatud laste huviringide ja

terviseküsimuste osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja isale üleandmine ega ka laste emale

otsustusõiguse andmine ja vastavas osas jäävad laste ema ja laste isa avaldused rahuldamata.

Laste huviringide ja terviseküsimuste osas ei nähtu kohtule esitatu pinnalt, et vanemate vahel

oleks olnud selliseid erimeelsusi või vaidlusi, mille tõttu laste huvid oleks ohtu sattunud.

Põhjendatud ei ole hooldusõiguse lõpetamine n-ö „igaks-juhuks, kui keegi tulevikus midagi

valesti teeb“.

15. Esitatud asjaolude pinnalt puudub hetkel vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ka

laste elu- ja viibimiskoha ning hariduse küsimustes, kuna vanemate vaheline vaidlus seisneb

selles osas üksnes selles, kumma vanema juures peaksid lapsed peamiselt elama ja vastavalt

elukohale ka lasteaias/koolis käima. PKS § 119 kohase ühekordse otsustusõiguse andmisega

ühele vanemale saavad need vaidluskohad lahenduse ja ühise hooldusõiguse lõpetamine neis

vaidlusküsimustes on seega ebavajalik ja põhjendamatu.

16. Seoses laste tulevase peamise elukohaga (ja lasteaia/kooliga) märkis kohus, et mõlemad

vanemad soovivad laste eest hoolitseda ja on ka suutelised laste eest hoolitsema ning neile

kohaseid ja turvalisi kasvutingimusi enda kodus pakkuma. Kohtu hinnangul omab hoopis

rohkem tähtsust see, kumb vanem on paremini suuteline laste parimate huvide eest seisma.

Kohtu hinnangul on selleks praegusel juhul laste ema, kuna erinevalt laste isast ei soovi ta

teist vanemat laste elukorralduse üle otsustamise õigustest kuni laste täiskasvanuks saamiseni

ilma jätta. Laste huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat. Laste isa

on antud juhul käitunud laste parimate huvide vastaselt, soovides laste teise vanema jätta ilma

laste hooldusõigusest. Laste ema on aga soovinud üksnes ühekordset otsustusõigust, et

vanemate vaheline probleem lahendada ja säilitada edaspidi mõlema vanema ühised õigused

laste üle. Laste ema käitumine on seega rohkem kooskõlas laste parimate huvidega nii praegu

kui ka eeldatavas tulevikus, kuivõrd ema poolt ei nähtu teise vanema eemaletõukamist laste

2-23-17096

elu korraldamise õigusest, vaid soov säilitada laste üle ühine hooldusõigus ja seega ka

edaspidi tulevikus mõlema vanema kaasatus laste elu korraldamisse. Laste ema avaldus

ühekordse otsustusõiguse saamiseks laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise

koha määramiseks tuleb seega rahuldada.

17. Laste isa esitatud videomaterjal ei tõenda, et lapsed tahavad elada isaga, mitte emaga.

Videomaterjalist on nähtavad üpris tavapärased laste üleandmised, nendest ei nähtu laste

selget ja põhjendatud soovi elada peamiselt isa juures. Lisaks võivad sellises vanuses lapsed

käituda ilma adekvaatse põhjuseta täiesti ebaratsionaalselt, näiteks ei taha minna vanaema

juurde, aga hiljem ei taha vanaema juurest ära minna; tahavad minna poodi ja kohe poodi

jõudes tahavad sealt ära minna; tahavad, et sa nendega mängima tuleks ja siis tahavad, et sa

ära läheks jne. Õige ei ole panna niivõrd noortele lastele vastutusekoormat otsustada selle üle,

kelle juures nad edaspidi elama peaksid. Lapsed tahavad üldiselt elada mõlema vanemaga

koos ja nende vastused küsimustele sõltuvad väga palju sellest, kuidas või kes küsib. Seega,

kui vanem küsib, kas laps tahab temaga elada, siis äärmiselt suure tõenäosusega laps ütlebki

vanemale, et tahab temaga elada. Seda seetõttu, et laps mõtlebki, et ta tahab tegelikult

mõlemaga elada. Niivõrd väikesed lapsed ei oma veel võimet teha teadlikult, ja nii enda kui

teiste jaoks argumenteeritult ja põhjendatult, otsustust tulevase elukoha kohta. Seda ei saa

neilt oodata või sundida neid seda tegema. Seetõttu, arvestades laste vanust, ei kuulanud

kohus lapsi ära. Lastele määratud esindaja tõi kohtus ärakuulamisel välja, et lapsed on temale

väljendanud, et nad armastavad mõlemat vanemat. Seda asjaolu ei ole kumbki vanem

vaidlustanud ja ka kohus peab tõeseks seda, et nii noored lapsed armastavad veel mõlemat

vanemat.

18. Kuna lapsed jäävad otsustusõiguse saanud laste ema poolt avaldatud tegevusplaani järgi

elama peamiselt ema juurde Tapa valda ja lähevad seal lasteaeda/kooli, siis määras kohus

kindlaks suhtluskorra isaga.

19. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja

kulud riigi kanda, kuivõrd lahend tehti laste huvides (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Asjaoludest

nähtub, et seni kehtinud elamis- ja suhtlemiskord lastel ja vanematel enam ei toiminud ja laste

huvides oli (mõlema vanema seisukoha jäikusest tulenevalt kohtuvälise lahenduse

saavutamise võimatuse tõttu) pöörduda asja lahendamiseks kohtu poole.

Määruskaebus

20. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-

de 1, 3, 4, 4.2, 4.3, 4.4, 4.6, 4.9, 4.12 osas ja teha asjas uus lahend, millega jätta laste ema

avaldus rahuldamata, rahuldada laste isa avaldus ning määrata suhtluskord maakohtu

resolutsiooni p-de 4.2, 4.3, 4.4, 4.6, 4.9, 4.12 osas kindlaks järgmiselt:

1) lapsed viibivad ema juures iga kuu paaritutel nädalavahetustel. Laste ema läheb lastele

järele paaritu nädala reedel, kas laste lasteaeda või kooli või isa elukohta või muusse

kohta, kus lapsed parasjagu viibivad hiljemalt kell 18.00 ning laste isa tuleb lastele järele

paaritu nädala pühapäeval kell 18.00 ema elukohta (maakohtu resolutsiooni p 4.2);

2) kui ema sünnipäev langeb tööpäevale, on emal õigus lastega koos aega veeta, minnes

neile järele, kas laste lasteaeda või kooli või isa elukohta või muusse kohta, kus lapsed

parasjagu viibivad ning tuues lapsed tagasi isa elukohta hiljemalt kell 19.00. Kui ema

sünnipäev langeb nädalavahetusele, siis on emal õigus lastega see nädalavahetus koos

veeta (kui tegemist ei ole ema nädalavahetusega suhtluskorra järgi, siis on emal õigus

2-23-17096

täiendavaks nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt) (maakohtu resolutsiooni p

4.3);

3) isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga (sh juhul, kui tegemist on suhtluskorra järgi ema

nädalavahetusega). Sel juhul on emal õigus täiendavaks nädalavahetuseks lastega

suhtluskorraväliselt (maakohtu resolutsiooni p 4.4);

4) isadepäeva veedavad lapsed isaga (kui tegemist ei ole isa nädalavahetusega suhtluskorra

järgi, siis on emal õigus täiendavaks nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt

(maakohtu resolutsiooni p 4.6);

5) suvevaheajad veedavad lapsed vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat

korraga alates esimesest täispikast suvevaheaja nädalast kuni suvevaheaja lõpuni.

Vanem, kelle juurde lapsed lähevad, tuleb ise lastele järele selle vanema juurde koju, kus

lapsed on kaks nädalat viibinud, teise nädala pühapäeval hiljemalt kell 18.00 (maakohtu

resolutsiooni p 4.9);

6) lastega kohtumise graafikut on võimalik muuta ainult kahepoolselt kirjalikul

kokkuleppel, kui selleks on mõjuv põhjus (nt selle vanema haigestumine, kelle juures

peaksid lapsed suhtluskorra kohaselt viibima). Muudatuse vajadusest graafikus tuleb

teisele vanemale teatada viivitamata kirjalikult sms või e-kirja teel. Kui tegemist on

suhtluskorra järgi ema nädalavahetusega, siis on emal õigus täiendavaks

nädalavahetuseks lastega suhtluskorraväliselt (maakohtu resolutsiooni p 4.12).

Alternatiivselt palus laste isa teha asjas uus määrus, millega saata asi tagasi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Laste isa palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

21. Maakohus on teinud pealiskaudse kohtulahendi ja on jätnud olulised asjaolud tuvastamata

ja hindamata. Kohtumäärusest ei nähtu, milliseid tõendeid on maakohus hinnanud, et jõudis

järeldusele, et lapsele olulistes küsimustes tuleb otsustusõigus anda laste emale. Maakohus ei

ole hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning on rikkunud määruse põhjendamise kohustust.

Maakohus on lahendi rajanud vaid laste ema väidetele. Maakohus ei ole hinnanud, kas laste

ema väited on tõendatud. Maakohus ei ole hinnanud laste isa tõendeid. Ka laste isa on nõus

ühekordse otsustusõigusega. Maakohus ei ole selles osas isa seisukohta või nõusolekut

küsinud.

22. See, et lapsed on väikesed, ei välista laste arvamuse ära kuulamist. Maakohtu lahend ei ole

tehtud lapse parimatest huvidest lähtuvalt, kuna arvesse ei ole võetud laste heaolu ja arvamusi.

F on korduvalt isale avaldanud, et ta ei soovi elada ainult ema juures ja soovib käia Tallinnas

lasteaias, kus on tema sõbrad. F on isale korduvalt avaldanud, et tahab olla isaga.

23. Isa juures olevaid elamistingimusi ja arenguvõimalusi ei ole hinnatud ega nendega

tutvutud. Lapsed on harjunud elama peamiselt isa juures ning seega on laste huvides tagada

neile stabiilne elukeskkond isa juures Tallinnas. Laste huvides on, et nad käivad lasteaias

Tallinnas, kus neil on tekkinud sõbrad. Lisaks on Tallinnas laste arengu huvides paremad

võimalused kui ema juures. Tallinna XXX lasteaias on iganädalased ujumistunnid ja

robootika, mida ema juures Jäneda lasteaias ei ole. Tallinnas elab laste isa koos lastega poiste

vanaema juures, kes vajadusel saab neile lasteaeda järele minna. Laste ema juures ei ole laste

arenguks ja kasvuks head tingimused. Lapsed on isale rääkinud, et magavad emaga onu toas,

sest nariga tuba on väga külm ja seal ei saa magada.

2-23-17096

24. Laste isa ei nõustu, et ta on käitunud laste parimate huvide vastaselt, sest soovis ühise

hooldusõiguse osalist lõpetamist.

25. Maakohus jättis ebaõigesti laste isa avalduse rahuldamata tervise küsimustes, kuna

jätkuvalt on probleemid laste tervise küsimustes. Laste isa sai teada, et laste ema käib lastega

psühholoogi juures, kuid ei ole sellest isa kordagi teavitanud. Laste ema eksitab kohut ning ei

tee temaga koostööd. Samuti on tulnud välja ema laimava sisuga väited arstile selle kohta,

kuidas isa lapsi traumeerib, mida aga reaalselt olnud ei ole.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

26. Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

26.1. Laste isa määruskaebus sisaldab üksnes põhistamata asjakohatuid väiteid, ühtegi sisulist

argumenti, mille põhjal saaks kohus teha teistsuguse lahendi, määruskaebuses esitatud ei ole.

26.2. Kohus on lahendis selgitanud, miks ta lapsi ära ei kuulanud. Kohus on samuti laste isa

esitatud tõendeid analüüsinud ning nende osas ka oma arvamust väljendanud. Samuti on

kohus põhjendatult tauninud olukorda, kus isa on sundinud lapsi tegema valikuid oma

vanemate vahel – kohus on õigesti selgitanud, et sellises eas lapsi ei tohiks oma vanemate

vahel valima suunata. Lapse huvidega arvestav lapsevanem ei sunniks 4-aastast last valima

oma vanemate vahel, küsides temalt kumma vanema juures ta elada soovib. Selline asjaolu ei

tule 4-aastasel lapsel „ise jutuks“, vaid ilmselgelt peab vanem last suunama, et ta selliseid

väiteid esitaks. Seega ei vasta tõele väide, et laste isa ei ole lastelt küsinud, kelle juures nad

elada sooviksid. Maakohus on õigesti selgitanud, et sellist vastutusekoormat ei tohi panna nii

väikse lapse õlule. Selline laste isa käitumine on vastutustundetu ja ilmselgelt vastuolus laste

huvidega.

26.3. Laste isa on läbivalt määruskaebuses väitnud, et vaidlustatud kohtulahend tugineb laste

ema paljasõnalistele tõendamata väidetele. Samas jääb määruskaebusest täiesti arusaamatuks,

millised need tõendamata väited on.

26.4. Laste isa juures olevad elamistingimused ei ole vaidluse all. See aga, kumma vanema

elukohas on rohkem huvitegevusi saadaval, ei saa olla määravaks laste elukoha valikul.

Vaidluse all ei ole see, et Tallinna linnas on võimalik harrastada erinevaid hobisid. Ilmselt on

üldteada asjaolu, et pealinnas on kõige mitmekesisem valik erinevateks huvitegevusteks. Nii

ema kui ka isa elukohas on aga võimalik tagada lastele eakohane huvitegevus ning kohus on

seda ka lahendis arvesse võtnud.

26.5. Laste huvide eest seismine on mh ka teise vanema austamine ning teise vanema

koostööle suunamine nii palju, kui see on asjaolusid arvestades võimalik. Laste ema on seda

menetluse jooksul üritanud teha. Laste isa on menetluse jooksul laste emasse suhtunud

mitteaustavalt. Laste isa suhtub pealiskaudselt vaimse tervise probleemidesse ja laste isa

soovib iga hinna eest halvustada laste ema kohtu silmis (mis samuti on ilmselgelt vastuolus

laste huvidega).

27. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toetanud laste isa määruskaebust.

Maakohus on teinud õige kaalutlusotsuse, millega arvestas laste ja mõlema vanema õigusi.

Kohtumääruses on veenvalt põhjendatud seda, kuidas ei esine vajadust ühist hooldusõigust

osaliselt lõpetada. Suhtluskorra muutmiseks puudub igasugune vajadus, kui ühist

hooldusõigust osaliselt ei lõpetata või otsustusõigust laste isale ei anta.

2-23-17096

28. Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) vaidles laste isa määruskaebusele vastu.

Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mille alusel selguks, et laste huvid on ohustatud või

kahjustatud ühekordse otsustusõiguse andmisega laste emale. Samuti ei selgu esitatud

määruskaebusest, millistest asjaoludest tulenevalt on laste isa õigustatud ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse saamiseks. Tapa Vallavalitsuse laste ja perede

heaoluspetsialist on puudutatud isikuga I viimati kohtunud 03.10.2024. Laps oli kohtumisel

heatujuline, kirjeldas vaba aja veetmise viise ema juures „maal“ ja isa juures „linnas“ ning

arvas, et tema elab hea meelega nii ema kui ka isa juures. Seega puudub lapsel arvamus ja

valmisolek valida, kumma vanema juures ta elada soovib. Laps armastab tingimusteta oma

mõlemat vanemat. Lapse iga arvestades on mõistetav, et laps on selle vanema

väärtushinnangulises süsteemis, kelle juures ta peamiselt viibib. 03.10.2024 kohtumise pinnalt

lapsega on hinnatav, et puudutatud isik I suhtub vahelduvate elukohtade ja vahelduva

vanemluse printsiipi spontaanselt ja lapsele omase iseenesestmõistetavusega. Eeltoodule

tuginedes oleks kohtul lapse enda arvamust keeruline välja selgitada, kuna lapsel puudub

arvamus ning laps ei näe kujunenud elukorralduses probleemi. Probleem on vanemates, kes

tahavad vaidlusküsimust ülal hoida.

29. Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Praegusel juhul ei esine

vajadust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laste tulevase elukorralduse huvides ühise

hooldusõiguse teostamisel oli vajalik ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja laste

lasteaia/koolikohustuse täimise koha määramiseks anda laste emale. Kohus arvestas õigesti

laste huvidega. Suhtlemise korra muutmiseks puudub vajadus, kui ühist hooldusõigust

osaliselt ei lõpetata või otsustusõigust laste isale ei anta.

30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus

jättis rahuldamata laste isa avalduse ja rahuldas laste ema avalduse ning määras kindlaks

suhtluskorra (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 3, 4, 4.2, 4.3, 4.4, 4.6, 4.9, 4.12).

Vaidlustamata ulatuses on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause

koosmõjus § 463 lg-ga 2).

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta vaidlustatud ulatuses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

33. Ringkonnakohus märgib, et vanem saab last puudutavate küsimuste otsustamise õigust

taotleda alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes vaidlusaluses küsimuses

endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles

osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lg 1 alusel.

34. Praegusel juhul esitas laste isa maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse saamiseks laste elu- ja viibimiskoha määramise ning

hariduse, tervise ja huvialaringide küsimuse osas. Laste ema esitas avalduse otsustusõiguse

saamiseks laste elukoha, lasteaiakoha ja koolikoha määramiseks ning tervise küsimuse osas.

Maakohus leidis, et praegusel juhul ei esinenud alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning

2-23-17096

et vanemate vahelised erimeelsused saab lahendada ühele vanemate otsustusõiguse

andmisega. Maakohus pidas põhjendatuks rahuldada laste ema avalduse otsustusõiguse

andmiseks laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks.

35. Määruskaebuse kohaselt peab laste isa endiselt põhjendatuks vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamist laste elu- ja viibimiskoha määramise ning hariduse, tervise ja

huvialaringide küsimuste osas. Lisaks märgib laste isa määruskaebuses, et ta on nõus ka

ühekordse otsustusõigusega.

36. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning last

puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata

jätmisel ega laste emale otsustusõiguse andmisel laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse

täitmise koha määramiseks diskretsioonipiire ja laste isa määruskaebuses toodud väited ei

anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks. Asjaolu, et laste isa maakohtu järeldustega

ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.

Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste huvidest ning on oma seisukohti põhjendanud.

Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu laste

isaga, et maakohus ei ole tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ning on jätnud olulised asjaolud

tuvastamata. Vanemad on esitanud tõenditena kuvatõmmiseid omavaheliste vestluste kohta

ning esitatud tõenditest nähtub eelkõige omavaheline konfliktne suhtlus. Tõenditest ei saa

teha laste isa soovitud järeldust, et laste ema ei lähtu laste huvidest ning et otsustusõiguse

andmine laste emale laste elukoha ja laste lasteaia/koolikohustuse täitmise koha määramiseks

ei ole laste huvides. Samuti ei saa isa esitatud videomaterjalist teha järeldust, et lapsed

soovivad elada üksnes isaga.

38. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, peab kohus kõigepealt välja

selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel peab kohus hagita menetluse

uurimispõhimõttest tulenevalt vanema avaldust ja vaidluse asjaolusid tõlgendades välja

selgitama, mis osas ja missugusel õiguslikul alusel on tegelikult asja lahendamine vajalik.

Kohus ei ole sõltumata sellest, kas avaldust lahendatakse PKS § 119 või § 137 alusel TsMS §

477 lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, vaid peab PKS § 123 lg 1 ja § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt lähtuma

eelkõige lapse huvidest (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19; RKTKm 05.01.2022, 2-21-

233, p 15). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last

puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik

lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste

tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate

küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (RKTKm 19.05.2021, 2-20-

1708, p 16 ja seal viidatud lahendid; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

39. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad vanemad eeskätt selle üle, kas lapsed peaksid

elama isa või ema juures ning millises lasteaias lapsed peaksid käima ja millisesse kooli

minema. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodud küsimused õigesti lahendanud

PKS § 119 alusel (vt ka RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 20). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad vanemad.

Ka Riigikohus on selgitanud, mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult

2-23-17096

suures ulatuses (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Seega puudub vastavate küsimuste

osas alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Määruskaebusest ei nähtu, miks tuli praegusel

juhul lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja

hariduse küsimuse osas PKS § 137 alusel.

39.1. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et vanemate vahel oleks vaidlus laste huvialaringide

osas, seega puudub vastava küsimuse osas alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laste isa ei

ole määruskaebuses vastupidist esile toonud.

39.2. Laste isa toob määruskaebuses konkreetselt välja, et kohus jättis ebaõigesti laste isa

avalduse rahuldamata tervise küsimuses. Samas ei nähtu määruskaebusest, miks peaks

terviseküsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud olema ning milles seisneb

vanemate vaheline vaidlus või erimeelsused. Laste isa heidab laste emale sisuliselt ette seda,

et teda ei ole informeeritud sellest, et laste ema on käinud lapsega psühholoogi juures. Laste

isa ei ole välja toonud, et laste ema ei suudaks teha otsuseid lähtuvalt laste huvidest. Seega ei

ole terviseküsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud.

39.3. Ringkonnakohus selgitab ka seda, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks küsimustes,

mille üle ei ole vanemate vahel vaidlust olnud, ei anna alust vanemate halb läbisaamine ega

hüpoteetiline võimalus, et vanemad võivad olla tulevikus erimeelt. Laste isa ei ole välja

toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada suutmatust lähtuda konkreetselt

huvialaringide ja tervise küsimuses lapse huvidest ja otsustada neid küsimusi ühiselt (vt ka

TlnRnKm 07.02.2025, 2-23-9453, p 36).

40. Maakohus andis laste emale PKS § 119 kohase ühekordse otsustusõiguse laste elukoha

ning laste lasteaia ja koolikohustuse täitmise koha määramiseks. Laste isa märgib

määruskaebuses, et ta oleks samuti nõus ühekordse otsustusõigusega. Ringkonnakohus

märgib, et isegi kui laste isa ei esitanud konkreetset avaldust PKS § 119 alusel, tuleb TsMS §

477 lg-st 5 tulenevalt hinnata, missugune elukorraldus oleks kõiki asjaolusid arvestades laste

huvides, mitte lähtuda pelgalt taotluste sõnastusest (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 20).

Kohus ei ole seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust

(vt ka RKTKm 05.01.2022, 2-21-233 p 15).

40.1. Praegusel juhul pidas maakohus põhjendatuks anda otsustusõigus laste emale, kuna laste

ema on maakohtu hinnangul suuteline paremini laste parimates huvides tegutsema. Laste

huvides tegutsemine nähtub sellest, et erinevalt laste isast ei soovi laste ema teist vanemat

laste elukorralduse üle otsustamise õigustest ilma jätta, sest ei ole taotlenud ühise

hooldusõiguse osalist lõpetamist. Last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119

alusel otsustusõiguse andmine on maakohtu kaalutlusotsus. Määruskaebuses ei ole välja

toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse sekkuda maakohtu diskretsiooniotsusesse.

Seetõttu tuleb jätta maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus andis laste emale

ühekordse otsustusõiguse laste elukoha ning laste lasteaia ja koolikohustuse täitmise koha

määramiseks.

40.2. Ringkonnakohus märgib eeltoodu osas ka seda, et kohus ei määra vanemate vaidluse

korral mitte lapse elukohta, lasteaiakohta ega koolikohta, vaid selle, kummale vanemale tuleb

anda õigus lapse elukoha, lasteaiakoha ja koolikoha üle otsustada (vt ka RKTKm 05.01.2022,

2-21-233 p 15 teine lõik, RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 16). Asja materjalidest nähtub, et

mõlema vanema elukohas on elamistingimused lastele sobivad. Laste isa märgib, et Tallinnas

on laste arenguks paremad võimalused kui ema juures. PKS § 119 alusel otsustusõiguse

andmiseks lasteaia või kooli valiku osas ühele vanemale ei hinda kohus konkreetse

2-23-17096

(õppe)asutuse sobivust. Seega ei ole lasteaiakoha ja koolikoha osas otsustusõiguse ühele

vanemale andmisel määravaks see, kumma vanema elukohas on paremad võimalused

huvitegevuse harrastamiseks või paremad ühistranspordivõimalused.

41. Laste isa on vaidlustanud osaliselt ka maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra.

Ringkonnakohus märgib, et ka suhtluskorra kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni

piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Käesoleval juhul selliseid rikkumisi

maakohtule ette heita ei saa.

41.1. Laste isa taotleb maakohtu määrusega määratud suhtlemiskorra punktide muutmist

sisuliselt üksnes vanemate nimede vahetamisega selliselt, et lapsed elavad isa juures ning

käivad lasteaias/koolis isa elukoha lähedal. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse

muutmata laste emale otsustusõiguse andmise osas, siis puudub vajadus vastavas osas ka

suhtluskorra muutmiseks.

41.2. Maakohtu resolutsiooni p-de 4.2 ja 4.9 osas soovib laste isa, et üleandmise kellaajaks

oleks kell 18.00, mitte kell 17.00, nagu on määranud maakohus. Samas ei sisalda

määruskaebus põhjendusi, miks tuleks laste üleandmise kellaaega muuta. Lisaks on laste isa

taotlenud enda esitatud avalduses, et laste üleandmise kellajaks oleks 17.00. Kuivõrd laste isa

üleandmise kellaaja osas põhjendusi esitanud ei ole, jääb määruskaebus vastavas osas

rahuldamata.

41.3. Maakohtu resolutsiooni p 4.12 osas soovib laste isa täpsustada suhtlemise korra

kokkuleppel muutmise sõnastust, kuigi on ise p-s 4.12 märgitud sõnastuses suhtluskorra

määramist enda avalduses taotlenud. Laste isa ei selgita, miks tuleb vastavas osas maakohtu

määrust muuta. Kuna vastava punkti muutmise osas ei ole laste isa määruskaebuses selgitusi

esitanud, jääb määruskaebus vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus lisab ka, et

maakohtu resolutsiooni p-s 4.13 on juba märgitud, et millisel juhul loetakse suhtluskorra

muutmise kokkulepe vanemate vahel sõlmituks.

42. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

43. Laste isa heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei ole lahendit tehes arvestanud laste

arvamusega. Samuti võib määruskaebuse põhjendustest aru saada, et laste isa heidab ette, et

maakohus oleks pidanud lahendi tegemiseks lapsed ära kuulama. Vaidlus puudub, et

maakohus lapsi, kes on praegu 4-aastane ja 6-aastane, ära kuulanud ei ole.

43.1. TsMS § 5521 lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära

lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 5521

lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval

põhjusel. Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis, kui laps on hiljuti

lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude

suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult

suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides.

43.2. Maakohus on selgitanud, et arvestades laste vanust, ei pidanud maakohus põhjendatuks

lapsi ära kuulata. Kohus leidis, et õige ei ole panna niivõrd väikestele lastele

vastutusekoormat otsustada selle üle, kelle juures nad edaspidi elama peaksid. Seega on

maakohus põhjendanud, miks ta ei pidanud laste ärakuulamist praegusel juhul vajalikuks.

2-23-17096

Ringkonnakohus märgib, et lastega on kohtunud Tapa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist

(17.10.2023 ja 03.10.2024) ja lastele määratud esindaja (15.12.2023), kes on oma arvamuse

kohtule esitanud. Asja materjalid ei anna alust isa väitele, et lapsed soovivad elada isa juures.

Tegemist on isa enda paljasõnaliste väidetega, mida ei kinnita ei lastega kohtunud

lastekaitsespetsialist ega lastele määratud esindaja. Ringkonnakohus nõustub, et laste soovide

väljaselgitamisel tuleb arvestada nende vanusega ning üldiselt tahavad lapsed elada mõlema

vanemaga koos ja nende vastused küsimustele sõltuvad väga palju sellest, kuidas või kes seda

küsib ning kumma vanema juures lapsed viibivad. 12.02.2024 ärakuulamisel on lastele

määratud esindaja selgitanud, et lastega kohtumisel selgus esindajale, et lapsed armastavad

mõlemat vanemat ning esindaja hinnangul ei ole õige hakata lapsi seadma valiku ette, kumma

vanema juures nad sooviksid elada. Vastuses määruskaebusele on Tapa Vallavalitsuse laste ja

perede heaoluspetsialist selgitanud, et 03.10.2024 kohtumise pinnalt puudub puudutatud isikul

I arvamus ja valmisolek valida, kumma vanema juures ta elada soovib. Laps armastab

tingimusteta oma mõlemat vanemat. Seega kinnitavad ka lastele määratud esindaja ja

lastekaitsespetsialisti arvamused maakohtu hinnangut selle kohta, et laste ärakuulamine ei ole

praegu mõistlik, kuivõrd võib eeldada, et laste esmaseks sooviks on elada koos mõlema

vanemaga.

43.3. Laste ärakuulamine ei oleks põhjendatud ka määruskaebemenetluses. Ringkonnakohtu

hinnangul võib praegusel juhul laste aktiivne kaasamine kohtumenetlusse ja kontakt võõra

inimesega tekitada täiendava pingeolukorra, mis koormab lapsi psüühiliselt olukorras, kus

neid tuleks pingetest säästa. Asjas on esitanud oma seisukoha kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötaja ning laste esindaja, kellel on olnud vahetu kontakt lastega.

44. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse

olemust ja asjaolusid, õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg

3 teise lause alusel riigi kanda.

45. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab

TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt