2-24-135144/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

10.03.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-135144

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi M. U. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479)

Lepinguline esindaja Pavel Butsenko

Kostja:

M. U. (ik XXX)

Hagihind

291,90 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt M. U. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 199 eurot, intress 17,14 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 13,92 eurot.

Välja mõista kostjalt M. U. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis

alates 05.12.2024 kuni põhinõude summas 199 eurot täitmiseni intressimääraga

võrdses määras 16% aastas.

Jätta poolte menetluskulud kostja M. U. kanda ning välja mõista kostjalt M. U.-lt

menetluskulud summas 458 eurot hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks.

Välja mõista kostjalt M. U.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (458 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (5)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finance Group (edaspidi hageja) hagi M. U.

(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja 23.02.2024

järelmaksulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule

soetas kostja kauba maksumusega 199 eurot. Lepingu nr. xxxx kohaselt on krediidi

kulukuse määr 46,01% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisummat 199 eurot, igakuine osamakse 14,52 eurot, intressimäära 16% aastas ja 0,09

eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 10.03.2024 – 10.08.2025, laenulepingu

sõlmimise tasu 15 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis 17.06.2024.a

esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 27.06.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. AS I loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

summas 199 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas so

0.09% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, so 10.03.2024 kuni

ülesütlemiseni 27.06.2024.a kokku summas 17.14 eurot (7.14+4.40+4.30+1.3=17.14).

Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas

17,14 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 05.07.2024. a esimese

2 (5)

tasulise kirja saatmine 15 eurot; 15.07.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot;

29.07.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 30

eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 199 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.12.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16% aastas so

0.09% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivis summas 13,92 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase

tasumiseni alates 5.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16% aastas.

Hageja palub rahuldada hagi ja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 199 eurot, intress 17,14

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13,92 eurot ning

viivis alates 5.12.2024 kuni põhinõude summas 199 eurot täitmiseni intressimääraga

võrdses määras 16% aastas.

Viru Maakohtu 06.12.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus

edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest.

Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse

nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.02.2025. Seega tuli

kostjal vastus esitada hiljemalt 03.03.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega

taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas.

Hageja esitas kohtule tõendina laenutaotluse ja krediidianalüüsi kohta, mis sisaldab mh

maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud.

3 (5)

Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt

kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud

esialgse võlausaldaja poolt kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest. Hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega

tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade

kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 3

tundi (3x169), lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 100 euro osas

täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on

TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja

vajalikud osaliselt, 338 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu on põhjendatud, kuid

ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel

asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub

hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et

põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud

osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 458 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 338 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le

4. 4 (5)

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-,

viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud

isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus

kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja

edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)