3-25-574/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

08.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-574

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. xx xx xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 08.03.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 08.04.2025 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud

isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja passi number tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 07.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X

(edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK)

paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Taotlus on

esitatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku

suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolu. Taotlust põhjendatakse

kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. PPA Ida-Harju politseijaoskonna patrull AP3689 sai 06.03.2025 väljakutse aadressile

Vana-Narva mnt 9 juures, Maardu. Kutse sisuks oli järgmine: „Teataja annab teada

võimalikust immigrandist. Isiku viisa sai aasta tagasi läbi. Tel. xxxxxxxx isiku nimi on X. Isik

on teatajale võõras, elas hostelis. Isik elab hetkel näidatud asukohas ratastel majas. Teataja ise

soovib jääda anonüümseks ja enda kohta andmeid ei anna. Kohale saabudes, tuvastati, et

3-25-574

antud aadressil pargitud haagissuvila reg. numbriteta. Suvilas põles tuli. Ukse avas

meesterahvas, meesterahval paluti esitada dokumendid selleks, et tuvastada isikusamasust.

Isik vastas, et tema nimi on X, elab antud suvilas, sest teeb sellel territooriumil tööd; töötab

mitteametlikult. Dokumente isikul polnud, väidetavalt on dokumendid (pass) ülemuse käes.

Kontrollides isikut läbi politsei andmebaasi (Apollo) osutus isikuks X, Moldova kodanik.

Isikul on Apollos märge „illegaal“. Isik toimetati kinnipidamiskeskusesse (KPK), oli

nähtavalt joobes, kuid keeldus puhumast. Isik peeti 06.03.2025 kell 21.34 VSS § 15 lg 1

alusel 48 tunniks kinni.

1.2. Isik sisenes viimati Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile Ungari Vabariigi

kaudu 20.04.2023 Moldova biomeetrilise passi nr XXXXXXX (kehtivusaeg 13.05.2021-

13.05.2031) alusel. Moldova kodanikul on Moldova biomeetrilise passi alusel õigus

Schengeni territooriumil viisavabalt viibida 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul. Isik on

viibinud alates 21.04.2023 kuni tänaseni 07.03.2025 Eesti Vabariigi territooriumil. Isik oleks

pidanud lahkuma Schengeni territooriumilt hiljemalt 18.07.2023. Isik ületas 180-päease

ajavahemiku jooksul viisavaba lubatud viibimisaega 378 kalendripäeva võrra perioodil

18.07.2023-30.07.2024 ning ajavahemikul 14.08.2024-07.03.2025 oli isik lisaks veel 206

kalendripäeva ilma seadusliku aluseta, seega kokku 585 kalendripäeva.

1.3. PPA on isikule koostanud 30.07.2024 vabatahtliku lahkumisettekirjutuse nr 1052280755,

millega anti isikule vabatahtlik lahkumistähtaeg 13.08.2024. Alates 14.08.2024 on ettekirjutus

sundtäidetav.

1.4. Isikuga 07.03.2025 läbi viidud küsitluse raames uuriti, miks isik ei lahkunud talle

varasemalt määratud tähtaja jooksul. Isik selgitas, et ta elas nimetatud aadressil, kus ta kinni

peeti ning töötas seal ebaseaduslikult; lahkumiskohustust ei täitnud, kuna ei tahtnud ning

tunnistas, et varjas end politsei eest teadlikult, kuna ei tahtnud, et teda Eestist välja

saadetakse.

1.5. Isiku paigutamine KPK-sse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend

väljasaatmiseks. On alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku

puhul esineb põgenemisoht vastavalt VSS § 68 punktidele 1 ja 6. Vaidlus puudub, et isikule

oli koostatud 30.07.2024 vabatahtlik lahkumisettekirjutus, kuid isik ei täitnud seda ja varjas

ennast politsei eest. Isik on süüdi mõistetud 30.07.2024 Harju Maakohtu kohtuotsusega

kriminaalasjas nr XXXXXX karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt

jäeti mõistetud karistus isiku suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. PPA piiri- ja migratsioonijärelevalve

ametniku poolt on 30.07.2024 läbi viidud väärteomenetlus ja koostatud kiirmenetluse otsus nr

10220192163117 välismaalaste seaduse (VMS) § 298 kvalifitseeritava teo toimepanemises

ning määratud rahatrahv 600 eurot. Rahatrahv on tasumata. Isikule koostati 07.03.2025 uus

kiirmenetluse otsus nr 10220192524552 VMS § 298 kvalifitseeritava teo toimepanemises ja

määrati rahatrahv 1200 eurot.

1.6. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama. Vabaduses viibides

puudub isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud. Isiku suhtes ei ole võimalik

kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise

menetlusest kõrvale hoidma. See raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Käesoleval juhul ei ole isik oma

varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellist usaldust. Isik on viibinud teadlikult Schengeni

alal ebaseaduslikult kokku 585 päeva ning isiku hinnangul ei ole selline teguviis seaduse

2(5)

3-25-574

rikkumine. Samuti on isik toime pannud nii kriminaal- kui väärtegusid, mistõttu ilmselgelt ei

ole isik õiguskuulekas.

1.7. Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

2. PPA jäi 08.03.2025 istungil taotluse juurde ning selgitas, et isikut ei saa 48 tunni jooksul

välja saata, sest isikule tuleb koostada väljasaatmisplaan, broneerida lennupiletid ja teostada

muud toimingud. See kõik võib võtta aega 2-3 nädalat. PPA käes on isiku Moldova pass.

3. Puudutatud isik selgitas 08.03.2025 kohtuistungil, et nõustub taotlusega. Isik ei lahkunud

Eestist talle vabatahtlikult antud tähtaja jooksul, sest tal tekkis Eestis pere selle aja jooksul ja

ei tahtnud neid maha jätta. Isik kinnitas, et tal on Moldova pass.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.04.2025

(kaasa arvatud).

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1

peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Nimelt on isikule tehtud

lahkumisettekirjutus, mis muutus sundtäidetavaks 14.08.2024 (vt digitaalse kohtutoimiku leht

(dtl) 3).

6. Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks

loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud.

7. Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht,

mistõttu esineb kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus. Põgenemisohtu tuleb

sisustada juhindudes VSS §-st 68. Vastavalt § 68 punktile 1 esineb välismaalase põgenemise

oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu

liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaega. Asja materjalist nähtuvalt oli isikul lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaja viimane päev 13.08.2024 (vt dtl 3). Ometi ei lahkunud isik oma

kodakondsusjärgsesse riiki. Puudutatud isik on nii 07.03.2025 küsitluse käigus kui ka

08.03.2025 kohtuistungil selgitanud, et ei täitnud lahkumiskohustust vabatahtlikult põhjusel,

et tal on Eestis tekkinud pere ning tal on laps. Samas nähtub küsitluse protokollist, et

ametlikult isik abielus ei ole, väidetav abikaasa elab sotsiaalmajas ning lapse

sünnitunnistusele on vanemana kantud üksnes ema (dtl 13). Aga ka juhul, kui pidada isiku

selgitusi usutavaks, ei ole tegemist mõjuvate põhjustega VMS § 46 lg 3 tähenduses, mis

takistaksid isiku lahkumist Eestist. Lisaks on tõendatud, et isik ei ole astunud samme, et

seadustada oma viibimist Eestis, sh ei ole võtnud ühendust PPA-ga teatamaks, et

3(5)

3-25-574

lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks esinevad takistused. PPA-ga 07.03.2025

toimunud küsitlusel vastas isik küsimusele, et miks isik ei pöördunud PPA poole, et

pikendada enda lahkumistähtaega või teavitanud, et esinevad raskused lahkuda määratud

tähtaja jooksul, järgmist: isik arvas, et kui ta pöördub PPA poole, siis ta saadetakse kohe

välja; isik ei tahtnud lahkuda perest (dtl 14). Eelnevast ilmneb, et isik teadlikult ei täitnud

lahkumiskohustust vabatahtlikult määratud tähtaja jooksul, kuigi teadis, et tema viibimine

Eestis on ebaseaduslik.

8. Ühtlasi nõustub kohus PPA-ga osas, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ka VSS § 68

punkti 6 tähenduses. Vastavalt VSS § 68 p-le 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu

prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu

määrus nr 3-20-1158, p 11). Kuigi isik on 08.03.2025 kohtuistungil märkinud, et PPA

taotlusele vastu ei vaidle, siiski küsitluse protokollist nähtub, et isik on teadlikult varjanud

ennast politsei eest eesmärgiga vältida oma väljasaatmist (vt dtl-d 13-14). Lisaks on isiku

suhtes koostatud väärteomenetluse raames kiirmenetluse otsused (dtl 15 jj), mis viitab, et isik

ei järgi õiguskorda. Põgenemisohu tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad piisavad

rahalised vahendid, ta on andnud valeütlusi PPA-le seoses oma passiga ning tal puudub ka

ametlik elukoht Eestis (väidetava abikaasa juures elada ei saa) (vt dtl 13). Usutav on ka PPA

väide, et kui isik KPK-sse toimetati, siis oli ta nähtavalt joobes, kuid keeldus puhumast (dtl

37). Seega ei ole isik ka väga koostööaldis PPA-ga olnud peale isiku kinnipidamist

eesmärgiga ta välja saata.

9. Puudutatud isiku varasem käitumine (pikalt ebaseaduslikult riigis viibimine, valeütluste

andmine, koostööst keeldumine PPA-ga) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure

tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid (VSS § 10) ega oleks PPA-le enam

kättesaadav. Olukorras, kus isiku varasem käitumine ei ole olnud seaduskuulekas, isik on

teadlikult ennast varjanud politsei eest eesmärgiga vältida riigist välja saatmist, annab alust

kahtluseks, et ka edaspidi ei pruugi isik õigusaktides sätestatut järgida, sh leebemaid

järelevalvemeetmeid täita. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki –

põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.

10. Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

11. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise

tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu

eelnevalt on kohus leidnud. Usutav on PPA selgitus, et isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul

välja saata ning selle korraldamiseks tehtavad toimingud võivad võtta aega hinnanguliselt 2-3

nädalat. Kohus annab PPA-le loa kuni üheks kuuks, et saaks ka ootamatuste korral (nt lennu

tühistamine/ära jäämine vmt) tagada isiku väljasaatmise tulemuslikkuse.

12. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 07.03.2025 taotluse ja annab PPA-le loa

paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui üheks kuuks, s.o 08.04.2025 (kaasa arvatud).

13. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d

11 ja 3).

4(5)

3-25-574

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)