2-24-6662/74 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse tegemise aeg ja koht

2-24-6662

07.03.2025, Jõhvi

Heleen Jääger

W.L-i hagi M.I, O.Y, F.X-i ja E.H vastu elatise

vähendamiseks

M.I osas 900 eurot, O.Y osas 900 eurot, F.X-i osas 900

eurot ja E.H osas 900 eurot

Hageja Aleksander W.L (isikukood XXX)

Kostja M.I (isikukood XXX)

Kostja O.Y (isikukood XXX)

Kostja F.X (isikukood XXX)

Kostja E.H (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja O.C

Kirjalik menetlus

Kohtunik

Kohtuasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.L-i hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-24-6662

Hageja nõue ja põhjendused

1. Aleksander W.L (hageja) esitas 26.04.2024 Viru Maakohtule hagi M.I, O.Y, F.X-i ja E.H

(kostjad) vastu elatise vähendamiseks kuni 100 euroni kuus iga kostja kohta.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjate isa. Kostjad elavad koos emaga. Pooled sõlmisid

tsiviilasjas nr 2-24-100126 kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja maksma kostjatele

elatist iga kuu 800 eurot alates 2024. a veebruarist. Hageja majanduslik olukord on vahepeal

halvenenud. Ta kaotas töö ja on end töötuna arvele võtnud. Tal ei ole võimalik kokku lepitud

elatist maksta. Tema ainsa sissetuleku moodustab töötutoetus 386,10 eurot. Hagejal registervara

ei ole. Hagejal oli ka jalatrauma. Hageja on sisuliselt uue abikaasa ülalpidamisel, kes aitab tal

elatist maksta. Kostjate ema peab kostjaid samaväärselt ülal pidama nagu hageja.

Hageja hilisemate selgituste kohaselt ta otsib tööd ning osales töötukassa koolitusel. Ta ei osale

kostjate elus, sest tal kulub aeg tööotsingutele. Hageja peab tööd otsima välismaal ja perest

eemal olema, et maksta elatist. Hageja perekonda sünnib 2025. a juunikuus uus laps. Hageja

nõustus, et ilmselt kostjate igakuised vajadused vastavad kompromissis kokkulepitule.

Autojuhina töötades on palk Eesti ettevõttes 1500–1900 eurot (netopalk).

Kostjate vastuväited

2. Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu.

Kostjate kulud ei ole elatise vähendamisel kaetud. Kompromissis kokku lepitud elatis on

väiksem seaduses sätestatud miinimumelatisest. Elatise vähendamisel väheneks ka riigilt

saadav elatisabi, kui hageja elatist ei maksa. Töötus on üldjuhul ajutine olukord ega õigusta

elatise vähendamist. Hageja on terve ja töövõimeline, ta valdab keeli ja tal on varasem

töökogemus. Tal on võimalik otsida tööd väljaspool Virumaad. Samuti ei pea ta töötama

autojuhina. Hageja ei ole tööotsimist tõendanud. Piirkonnas on tööpakkumisi. Hageja ei ole

tõendanud oma kulusid ega varanduslikku seisundit. Kui hagejal sissetulek puudub, siis jääb

arusaamatuks, kuidas tal on võimalik maksta hagiavalduses pakutud elatist. Kostjad oleks nõus

väiksema elatisega, kui hageja nendega suhtleks, aga hageja ei osale kostjate elus üldse.

Kostjate emal ei ole võimalik tööl käia, sest noorim laps käib lasteaias ning on pidevalt haige.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab W.L-i hagi rahuldamata.

4. Viru Maakohus kinnitas 21.02.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-100126

pooltevahelise kompromissi, millega hageja kohustus alates 2024. a veebruarikuust

tasuma kostjatele igakuist elatist 800 eurot (dtl 13–14). Hageja nõuab elatise vähendamist

kuni 100 euroni kuus iga kostja kohta (kokku 400 eurot).

5. Kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamine on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel.

Selle sätte järgi võib pool nõuda välja mõistetud elatise muutmist, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus, ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Seejuures tuleb kohtul elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks

eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on muutunud sedavõrd, et annavad

aluse elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise

määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole neid

2(5)

2-24-6662

märgitud piisavalt, tuleb eelmise tsiviilasja toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks

olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult

kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette

nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga

tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Pool

peab tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad

(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 32, 37.1; 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 11).

6. TsMS § 459 tuleb kohaldada ka koosmõjus PKS §-dega 99, 101 ja 102. Kui elatis on

välja mõistetud miinimumsummast väiksemas summas, eeldab selle täiendav

vähendamine kaalukaid asjaolusid. Elatise vähendamiseks on alust üksnes juhul, kui

esinevad PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused. Kohus

võib elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma mõjuval

põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtlasi ei anna kohtupraktika

järgi töötus ja sissetuleku puudumine automaatselt alust elatist vähendada alla

miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumisel

muu vara arvel. Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane

sellest põhjusel, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Eelnev ei tähenda siiski, et

nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt

kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida,

millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel

ülalpidamist maksta. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut

mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale

kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema

sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb

sissetulek jagada proportsionaalselt (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20;

13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 21.2–21.4; 24.10.2012, 3-2-

1-118-12, p-d 14–16; 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17).

7. Kompromissi kinnitamise määrusest ei nähtu asjaolusid, mis võeti elatise väljamõistmisel

aluseks. Hageja ei ole esitanud asja juurde tsiviilasja nr 2-24-100126 toimikut ega

taotlenud kohtult selle asja juurde võtmist, kuigi kohus on hagejale asjaomase ettepaneku

06.12.2024. a määruses teinud. Samas hageja ei vaielnud 15.01.2025. a eelistungil vastu

sellele, et kompromissimääruses kokku lepitud elatis vastab laste vajadustele ning laste

tegelikud vajadused ei ole vähenenud (00:21:13–00:23:22). Seda võib pidada ka

vähetõenäoliseks, arvestades kompromissimääruse (21.02.2024) ja selle muutmiseks

esitatud hagi (26.04.2024) vahelist lühikest ajavahemikku. Eelduslikult on kompromissis

3(5)

2-24-6662

kokku lepitud summa kostjate vajaduste katmiseks piisav. Samal seisukohal on olnud

kostjad vastuses hagile.

8. Hageja on tuginenud elatise vähendamisel töö kaotamisele ja sissetuleku puudumisele.

Töötukassa võttis hageja töötuna arvele 17.04.2024. a otsusega (26.04.2024 lisad; dtl 16–17).

Hageja AS-s SEB Pank asuvalt pangakontolt nähtub viimane töötasuga seotud makse 2024. a

aprillis 1899,08 eurot (06.09.2024. a vastus, dtl 97–107). Eelnevat kinnitab ka Maksu- ja

Tolliameti (MTA) väljavõte (11.09.2024. a vastus, dtl 182–186). Hagejale määrati töötutoetus

ajavahemikul 25.04.2024–19.01.2025 päevamääraga 11,70 eurot (05.09.2024. a vastus, dtl 77–

78). Hageja AS-s SEB Pank asuva pangakonto väljavõtte järgi laekus hagejale töötutoetusena

386,10 eurot kuus alates 2025. a maikuust kuni kohtunõude tegemiseni ning samuti on talle

teinud ülekandeid abikaasa J W.L (varem F ) (04.06.2024. a vastus, dtl 54; 11.09.2024. a

vastus, dtl 182–186). Samal ajal on hageja töötasuga seotud laekumised olnud erinevas

suuruses kuni ligikaudu 1900 eurot kuus (MTA 11.09.2024. a vastus, dtl 182–186). Sama

töötasu vahemikku kinnitas hageja veoautojuhina töötamisel 15.01.2025. a eelistungil

(00:09:46–00:10:24). Hageja otsis tööd veoautojuhina (07.05.2024. a vastus, dtl 22– 24) ning

enda sõnul osales töötukassa ohtlike ainete vedamise teemalisel töötukassa koolitusel

(15.01.2025. a eelistung 00:13:03–00:14:03). 15.01.2025. a eelistungil ütles hageja, et on

Norras proovitööl (00:11:34–00:13:03). Kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks

registervara (kohtu päringud, dtl 194–199).

9. Kohus loeb eelneva põhjal tõendatuks, et hageja oli alates 2024. a aprillist töötu ja tal

puudus alates 2024. a maikuust muu sissetulek peale töötutoetuse ja abikaasa antava

ülalpidamise. Samas ei ole ainuüksi töö kaotamine mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

TsMS § 459 mõistes. Elatise suuruse hindamisel tuleb arvestada vanema võimekust tööd

teha, mitte tegelikku töötamist. Vanem peab tegema kõik endast oleneva, et tööd leida.

Praegusel juhul kohtule ei nähtu, et hageja oleks teinud kõik endast oleneva töö

leidmiseks. Kohtu ette toodud asjaoludest võib järeldada, et hagejal oli võimalik teha

tasuvat tööd, et kompromissis kokku lepitud ulatuses elatist maksta. Hagejal oli

töökogemus kaugsõiduautojuhina ning ta soovis sarnast tööd ka teha. Tema sõnul

makstakse Eestis sarnase töö eest palka 1500–1900 eurot (netopalk). Sellises suuruses

laekumised nähtuvad hageja AS-s SEB Pank asuvalt pangakonto väljavõttelt ja MTA

teatisest. Hageja ka soovis töötada veoautojuhina. Hageja märkis 05.09.2024. a

eelistungil, et ta Töötukassa vahendusel õpib ja arendab ennast (00:04:51–05:00:00) ning

15.01.2025. a eelistungil, et osales töötukassa ohtlike ainete vedamise teemalisel

koolitusel (00:13:03– 00:14:03). Seega võib arvata, et hageja soovis pigem oma

kvalifikatsiooni tõsta koolitusel osalemisega. Tema töötamine ei olnud takistatud. Hageja

ei ole näidanud, et töö leidmine oli võimatu või see ebaõnnestus. Hageja ei ole ka oma

igakuiseid kulusid tõendanud, kuigi kohus on talle sellise ettepaneku 17.02.2025. a

määruses teinud. Arvestades elatusmiinimumi 345,80 eurot, jääb sissetulekust, mis hageja

on võimeline teenima, piisavalt üle, et kompromissis kokku lepitud elatist maksta.

Eelduslikult arvestas hageja seda ka kompromissi sõlmimisel.

10. Hageja on välja toonud, et tal oli jalatrauma, mistõttu tal ei ole võimalik igasugust tööd

teha. Tõendite järgi oli jalatrauma 2020. a (04.06.2024. a vastus, dtl 55). Kompromissi

sõlmimise ajal oli see asjaolu järelikult olemas. Traumast tulenevalt ei ole hageja

töövõime vähenenud. Hageja ka selgitas 15.01.2024. a eelistungil, et trauma ei sega tal

töötamist kaugsõiduautojuhina, sest enamik autodest on automaatkäigukastiga (00:14:03–

00:15:32).

4(5)

2-24-6662

11. Hageja sõnul on tal sündimas uue abikaasaga laps juunikuus. Kuna laps ei ole sündinud ja

puuduvad andmed selle kohta, kuidas uus laps mõjutab perekonna toimetulekut, ei saa

seda asjaolu praeguse otsuse tegemisel arvestada. Kui muutuvad elatise maksmise aluseks

olevad asjaolud, siis hagejal on võimalus esitada uus hagi elatise vähendamiseks TsMS §

459 alusel.

12. Kohtule esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et kostjate ema ei panusta

kostjate ülalpidamise samaväärselt hagejaga. Kostjate ema peab kostjaid ülal vahetult. Ta

elab kostjatega koos ja kasvatab neid. Hageja on möönnud, et ei suhtle kostjatega üldse

ning kostjad on seda hagejale ka ette heitnud. Kostjad on pidanud võimalikuks elatise

vähendamist, kui hageja nendega aega veedaks, kuid hageja ei ole seda võimalikuks

pidanud. Kohtule esitatud ja kohtu kogutud dokumentidest ei nähtu, et kostjate ema oleks

hagejast majanduslikult paremini kindlustatud ning seetõttu peaks hageja osa

ülalpidamises olema PKS § 105 lg 3 alusel väiksem. Kostjate seaduslik esindaja on

samuti töötuna arvele võetud (05.09.2024. a vastus, dtl 81–82) ning tal puudub töine

sissetulek, sissetuleku moodustavad hageja makstav elatis ja toetused (vt 06.09.2024. a

vastused, dtl 109 – 155, 159–160; 10.09.2024.a vastus, dtl 170–171; 11.09.2024. a

vastused dtl 175–176, 187–193). Kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjate emal

oleks registervara (kohtu päringud, dtl 194–199).

13. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hageja ei ole näidanud, et 21.02.2024. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-100126 kinnitatud kompromissi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd

muutunud, et annavad alust muuta hagejalt välja mõistetud elatise suurust. Hageja ei ole

tõendanud, et tal ei ole võimalik kostjatele vajalikus suuruses elatist maksta. Eelneva

põhjal jätab kohus W.L-i hagi rahuldamata.

14. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)