3-25-552/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

07.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-552

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 07.03.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 07.05.2025 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud

isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 06.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi

(edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK)

paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotlus on

esitatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku

suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p-des 1-3 sätestatud asjaolud. Taotlust

põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. Piirivalvurid täitsid 28.07.2024 tööülesandeid aadressil Tallinn, Uus-Sadama 24, D-

terminalis, kui kell 06.40 kontrollisid Tallink MyStarile (väljus 07.30 Helsingisse) väljuvaid

jalgsi reisijaid ning terminali kolmandal korrusel kontrolliti araabia päritolu välimusega

isikut. Tal puudusid igasugused dokumendid, kuid väitis ennast olevat iraanlane. Isik rääkis

3-25-552

vähesel määral inglise keelt. Laevapilet oli tal nimele X ning isik soovis minna laevaga

Soome, Helsingisse. Isik väitis, et saabus hommikul otse Lätist ja laevapileti oli keegi hea

inimene aidanud soetada. Isik väitis, et räägib ainult araabia keelt. Isik viibib riigis seadusliku

aluseta ning ta peeti 28.07.2024 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) alusel kinni.

1.2. Isikuga viidi läbi vestlus ning ta selgitas, et tema naise pere Iraagis soovib teda tappa. Ta

lahkus Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel (maksis 200 dollarit), milleks kasutas Iraagi

passi. Schengenisse sisenes Bulgaaria kaudu. Eestisse saabumise marsruut oli Serbia – Bosnia

ja Hertsegoviina – Sloveenia – Horvaatia – Itaalia – Saksamaa – Tšehhi – Poola – Leedu –

Läti. Eesmärgiks oli jõuda Soome, kuna Soome on turvaline riik. Terve reisi vältel oli teda

pekstud ja väärkoheldud. Bulgaarias olid piirivalvurid teda peksnud, lõhkunud tema telefoni

ja võtnud ära asjad. Soome jõudmiseks kasutas ta enda sõnul toimetaja abi, kes tellis talle

takso ja korraldas laevapileti. Kui algul väitis isik, et tal Soomes sugulased puuduvad, siis

praeguseks on selgunud, et tal on Soomes õde.

1.3. PPA lükkas 29.10.2024 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi talle

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeeluotsuse nr 12407280001. Isik vaidlustas

otsuse kohtus. Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 otsusega nr 3-24-3192 jäeti puudutatud isiku

kaebus rahuldamata.

1.4. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA puudutatud isiku

06.03.2025 kell 09.00 VSS § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p-de 1-3 alusel 48 tunniks kinni.

1.5. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus (VMS)

§ 43 lg 1). Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 6 alusel. Isik on PPA-le

teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ning käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse

ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku ütluste kohaselt läbis ta mitmeid

turvalisi liikmesriike selleks, et jõuda Soome Vabariiki. Isik kasutas ebaseaduslikuks

Schengeni territooriumile sisenemiseks toimetaja abi. Isik ei esitanud esimeses turvalises

liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust ega esitanud seda ka Eestis tabamisel ja

kinnipidamisel. Isik tegi seda alles siis, kui ta viidi KPK-sse. Isik otsis endale sobivat riiki,

kus taotlust esitada. PPA hinnangul ei soovi isik lahkumiskohustust täita ja esitas taotluse

lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. PPA leiab, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne

Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille isik ka ellu viis ning oma eesmärgi

saavutamiseks tegi isik ise rahalisi kulutusi. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemise

ohu esinemist. Vabaduses viibides võib isik kasutada toimetaja abi ja jätkata oma teekonda

Soome Vabariiki. Seega poleks isik vabaduses menetlustoimingute jaoks kättesaadav.

1.6. Käesolevaks ajaks on PPA tõendanud, et isikut üritasid 27.08.2024 laevaga Soome viia

tema enda sugulased. Isik on terve aja väitnud, et tema neid isikuid ei tundnud ning samuti

esialgu väitis, et tal Soomes sugulased puuduvad. Koostöös Soome politseiga on tuvastatud,

et isik ja sadamas kontrollitud iraaklaste vahel oli seos (isikute laevapiletid oli broneeritud

sama telefoninumbriga) ning nende isikute näol oli tegu tema sugulastega. See, et isikul on

õde Soomes selgus siis, kui õde tuli KPK-sse sooviga kohtuda oma vennaga. Seega on isik

korduvalt PPA-le valetanud ja andnud valeütlusi.

1.7. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse

tagasilükkava otsuse ning koos keelduva otsusega on isikule tehtud sundtäidetav

lahkumisettekirjutus Iraaki, samuti määratud Schengeni sissesõidukeeld 5 aastaks. Isikule

määratud esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega ei peatatud ettekirjutuse kehtivust,

vaid üksnes selle täitmine. Ka ei langenud väljasaatmine lõplikult ära, vaid üksnes peatati.

2(6)

3-25-552

Tegemist on ajutise abinõuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-15). Seega tohib isikut

paigutada KPK-sse ja tema kinnipidamis pikendada ka siis, kui tema väljasaatmine on

esialgse õiguskaitse korras peatatud, lahkumisettekirjutuse täitmiseks ettevalmistavate

toimingute teostamise ajaks.

1.8. Isiku kinnipidamiseks esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 nimetatud alus, kuivõrd isikul

puuduvad kehtivad reisidokumendid ning vastustajal tuleks asuda neid taotlema. Isiku

väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument.

1.9. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6), mida ei ole võimalik maandada

leebemate järelevalvemeetmetega (VSS § 10). Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku

suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p

13). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-48-14). Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda

temast tulenevat põgenemisohtu. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks

järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Välistatud ei ole, et isik ei pruugi vabaduses

viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll

ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik varasemalt liikunud ühest

liikmesriigist teise, kasutades smuugeldajate abi.

2. PPA jäi 07.03.2025 istungil taotluse juurde ning selgitas, et isikule on taotlust tutvustatud.

VSS § 23 lg 1 punktile 2 ei tugine PPA, sest isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses juhiload. Isikule ei tulene esialgse õiguskaitse taotlusest rahvusvahelise kaitse

taotleja staatust, mistõttu ei saa isik viibida menetluse ajal varjupaigataotlejate keskuses.

Seega saab PPA teha lahkumiskohustuse täitmiseks toiminguid.

3. Puudutatud isik selgitas 07.03.2025 kohtuistungil, et ei nõustu taotlusega. Isik ei saa aru,

mis on põhjused KPK-s kinnipidamise pikendamiseks. Isik selgitas, et jõudis Eestisse

ebaseaduslikul teel toimetajate abiga; kuid ta ei ole ainuke, kes sellisel viisil on tulnud

Euroopasse. Vastuseks, kas isik tundis toimetajat/kas see oli tema sugulane, vastas isik, et

isiklikult ei ole kohtunud nende toimetajatega, vaid nn käsilastega. Need, kes saadavad

telefoni teel ka juhendid; samuti on paljud neist varjupaigataotlejate keskuses, kes tegelevad

toimetajate juhiste järgimisega; tegemist on väga hirmsate inimestega ning nende teod ei ole

õiged. Isik kahetseb siia tulemist, aga tal ei olnud teist varianti. Küsimusele, kas isikul elab

Schengeni alal sugulasi vastas puudutatud isik, et tema õde ja tema abikaasa elavad Soomes;

2017 või 2018 elasid tuttavad Rootsis, aga nemad läksid tagasi Iraaki. Küsimusele, et mis

põhjusel isik Eestisse tuli vastus isik, et oli teel oma õe juurde Soome, aga teda peatati

sadamas; kuna ta jõudis kohta, mis on kõige lähim tema õele otsustas siin taotleda varjupaika

ja kaitset. Isikul ei olnud kavatsust kuhugi edasi minna, PPA-l on tema sõrmejäljed ning

seetõttu ei lähe ta kuhugi. Isik selgitas, et soovib siin töötada; tema olukord KPK-s ei ole hea.

Puudutatud isik on nõus maksma raha tagatiseks kinnitamaks, et ta ei kavatse kuhugi

põgeneda. Isik on teadlik, et kui ta põgeneb Eestist, siis saadetakse ta tagasi Eestisse. Isik

selgitas, et eile räägiti talle, et nüüd tehakse järgmised menetlustoimingud isikule

dokumentide saamiseks eesmärgiga ta koduriiki välja saata. Isik teatas, et ta pigem sureb siin;

ta ei saa minna tagasi, seal ootab teda surm. Isik märkis, et on väga nördinud, et see ametnik,

kes tegeles tema sõrmejälgede võtmisega ei öelnud, milleks nad seda teevad; pärast alles

ütlesid, et taotletavad saatkonnast talle dokumenti. Kui isik oleks seda teadnud, siis ta ei oleks

olnud nõus nende toimingutega. Seoses söögiga, siis viimasel kohtuistungil kohus lubas ja

3(6)

3-25-552

palus KPK-l väljastpoolt toitu lubada tuua. Isiku õde tõi kahel korral, aga KPK-s keelduti neid

toite vastu võtmast (kinnises pakendis). Küsimusele, et kui isikut ei oleks Eestis kinni peetud,

siis kus ta oleks rahvusvahelist kaitset taotlenud vastas isik, et ta soovis jõuda Soome ja seal

taotleda; samas oli isiku peas ka mõte, et tema jaoks on Eesti kõige lähim punkt sellele, kus ta

õde elab, et nad saaksid teineteist külastada. Isik märkis, et kuigi dokumentides on kirjas, et ta

taotles rahvusvahelist kaitset paar päeva hiljem, siis tegelikkuses taotles ta kohe sadamas

varjupaika ametnikult, kes teda kinni pidas. Isik kinnitas kohtuistungil, et kehtivaid

reisidokumente tal ei ole, vaid andis PPA-le oma juhiload, et nad saaksid tuvastada tema

isiku. Isik kinnitas, et tuli Eestisse üksinda. Isik rõhutas, et see toiduprobleem ei ole kõige

suurem. Mis on olulisem on see, et teda tahetakse tagasi saata kodumaale, ta pigem sureks.

Isik tunneb, et talle on liiga tehtud, pandud KPK-sse kinni, näljutatud ja siis tahetakse välja

saata. Isik märkis, et kui teda siin ei taheta, siis andku talle paber ja ta läheb taotleb kaitset

mõnes teises kohas.

4. Puudutatud isiku esindaja selgitas 07.03.2025 kohtuistungil, et taotlus on põhjendamatu.

Sisuliselt kordas PPA oma varasemalt esitatud taotlusi ega ole esitanud uusi asjaolusid, mille

tõttu oleks vaja isikut edaspidi kinni pidada. Ainsaks uueks asjaoluks on toodud Tallinna

Halduskohtu otsus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise kohta, mille halduskohus

jättis rahuldamata. See, et isiku kaebuse jättis halduskohus rahuldamata, ei tähenda, et isiku

põgenemisohu riskid on oluliselt suurenenud. Esindajal oli suhteliselt vähe aega halduskohtu

otsusega tutvumiseks, kuid näib, et halduskohtul ei ole tekkinud kahtlust tõendite osas, mida

kaebaja on esitanud halduskohtule. Pigem on küsimus selles, kas isikul on veel võimalusi

kodumaal oma õiguste eest seista. See tähendab, et isik on usaldusväärne ja esitas enda kohta

usaldusväärsed tõendid. Isikul tekkis vajadus põgeneda kodumaalt nende tegevuste pärast,

mis on kirjeldatud kaebuses. See viitab, et isik ei ole põgenenud majanduslikel põhjustel, vaid

põhjusel, et isik otsis endale kaitset. Eestis ta vähemalt saab end tunda turvaliselt. Samuti on

isik teadlik Dublin III määrusest, et juhul, kui isik peaks Eestist põgenema, siis saadetakse ta

tagasi Eestisse. PPA ei ole tuginenud sellele, et isik oleks rikkunud KPK reegleid ega üritanud

sealt põgeneda. Isiku edaspidine kinnipidamine on üleliigne. Isik võiks elada

varjupaigataotlejate keskuses või kindlaks määratud kohas. Kohus võiks arvesse võtta, et isik

on KPK-s viibinud juba pikemat aega. Isiku kodumaal on kombed ja toitumisviisid erinevad,

mistõttu KPK-s pakutav toit isikule ei sobi ning isikul on sellest tekkinud teatavad mured.

Isiku tervislik ja psühholoogiline seisund on kannatada saanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.05.2025

(kaasa arvatud).

6. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1

peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 43 lg 1).

7. Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

4(6)

3-25-552

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks

loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud.

8. Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht.

Viimast tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Vastavalt VSS § 68 p-le 6 esineb välismaalase

põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Tallinna Halduskohus on oma 23.01.2025 määruse nr 3-24-2209 põhjenduste punktis 7

leidnud järgmist: „PPA on esile toonud, et isiku seniste selgituste kohaselt tuli ta

edasitoimetajate abi kasutades Schengeni alale ebaseaduslikult ning isiku ütlustest võis

järeldada, et ta otsib pigem kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord. Tema

tegelik eesmärk oli jõuda Soome. Samas pidi isik olema teadlik, et tal puudub ka Soomes

viibimiseks seaduslik alus. Reisidokumendi puudumine ei takistanud tal varem

ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, kusjuures Schengeni alal on selliselt liikumine pigem

lihtne. Põgenemisoht on seega tõeline ja seda suurendab praeguseks selgunud asjaolu, et

isikul elab Soomes õde. Seega võib tal vabaduses viibides olla täiendavat tuge ja kontakte

Eestist lahkumiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 määruse p 15).“ Toodud

hinnang on asjakohane ka käesoleval juhul, kuivõrd isikuga seotud asjaolud ei ole oluliselt

muutunud. Küll aga on varasemaga võrreldes muutunud puudutatud isiku staatus. Nimelt on

Tallinna Halduskohus teinud 05.03.2025 otsuse, millega jäeti puudutud isiku kaebus PPA

29.10.2024 otsusele nr 12407280001 rahuldamata (haldusasi nr 3-24-3192). Olukorras, kus

isik on teadlik, et tema kaebust rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükkamise otsusele ei

rahuldatud, suurendab põgenemisohu tõenäosust veelgi.

9. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt

Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Kuigi kohtuistungil on puudutatud isik

alguses kinnitanud, et ei kavatse kuhugi põgeneda, kui teda KPK-st vabastatakse, siiski

märkis puudutatud isik korduvalt istungi jooksul, et enne sureb, kui kodakondsusjärgsesse

riiki tagasi läheb. Seega on ilmne, et isik ei soovi vabatahtlikult oma kodakondsusjärgsesse

riiki lahkuda. Veelgi enam, isik väljendas valmidust minna taotlema rahvusvahelist kaitset

mõnes teises riigis, juhul, kui siin teda ei taheta. Samuti on isik kohtuistungil selgitanud, et

kui teda ei oleks Eestis kinni peetud, siis oleks ta taotlenud rahvusvahelist kaitset Soomes.

Toodud ütlused ja hoiakud kinnitavad põgenemisohu tõenäosust. Lisaks puudub isikul Eestis

viibimiskoht, tuttavad, sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. See suurendab

põgenemisohu tõenäosust.

10. PPA on kinnipidamise alusena tuginenud ka VSS § 23 lg 1 punktile 3. Vastavalt VSS § 23

lg 1 punktile 3 on välismaalase kinnipidamine ja paigutamine KPK-sse eelkõige lubatud, kui

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul kehtivaid

reisidokumente ei ole. Viimast on isik kinnitanud ka 07.03.2025 kohtuistungil. Seega esineb

kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 punktis 3 toodud alus.

11. Kuigi Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 määrusega nr 3-24-3192 on keelatud PPA

29.10.2024 otsuse nr 12407280001 resolutsiooni punkti 3 (lahkumisettekirjutuse)

sunniviisiline täitmine kuni haldusasjas nr 3-24-3192 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni

(resolutsiooni punkt 1), ei välista eelnev lahkumiskohustuse täitmise ettevalmistamiseks

toimingute tegemist, sh dokumentide taotlemist.

12. Puudutatud isiku varasem käitumine (ebaseaduslikult riiki sisenemine, valeütluste

andmine, koostööst keeldumine PPA-ga) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure

5(6)

3-25-552

tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid (VSS § 10) ega oleks PPA-le enam

kättesaadav. Olukorras, kus isiku varasem käitumine ei ole olnud seaduskuulekas

(ebaseaduslik riiki sisenemine smuugeldajate abiga, valeandmete andmine PPA-le), annab see

alust kahtluseks, et ka edaspidi ei pruugi isik õigusaktides sätestatut järgida, sh leebemaid

järelevalvemeetmeid täita. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki –

põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.

Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmena ei saa kohaldada isiku suhtes kindlaks

määratud kohas elamist, olukorras, kus esineb põgenemisoht. Seejuures puuduvad isikul

igasugused seosed Eestiga. Varjupaigataotlejate keskusesse majutamine ei ole põhjendatud,

kuivõrd puudutatud isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja.

13. Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kuigi puudutatud isiku esindaja märkis kohtuistungil

üldsõnaliselt, et isiku tervislik ja psühholoogiline seisund on kannatada saanud KPK-s

viibimise tõttu, siis puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et toiduga seotud probleemid ei ole

üldse nii olulised, terviseprobleeme puudutatud isik ei maininud. Ühtlasi ei nähtunud

kohtuistungil, et isikul oleksid tekkinud KPK-s viibimisest psühholoogilised probleemid.

Siiski selgitab kohus, et puudutatud isikul on õigus ka KPK-s viibimise ajal vältimatule

arstiabile (VSS § 154 lg 6 p 2).

14. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise

tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu

eelnevalt on kohus leidnud.

15. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 06.03.2025 taotluse ja annab PPA-le loa

paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui kaheks kuuks, s.o 07.05.2025 (kaasa arvatud).

16. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d

11 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)