2-21-111105/52 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-111105

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-21-111105

Määruse tegemise aeg ja koht

07. märts 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 11 korteriühistu

avaldus V G vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt

11 korteriühistu (rk 80152406)

Avaldaja esindaja:

Sergei Ivanov (lepinguline esindaja)

Puudutatud isik:

V G (ik XXX)

Puudutatud isiku

esindaja:

vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 11 korteriühistu avaldus V G

vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 11 korteriühistu menetluskulud

tema enda kanda.

3. Jätta V G menetluskulud Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 11

korteriühistu kanda.

4. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja menetluskulude riigi tuludesse

väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega peale käesoleva kohtumääruse

jõustumist.

5. Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale

enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata

või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

1(13)

2-21-111105

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 11 korteriühistu

(edaspidi korteriühistu ja avaldaja) avaldus V G (edaspidi korteriomanik ja puudutatud isik) vastu

võlgnevuse nõudes.

Avaldus

Avalduse kohaselt tegi avaldaja juhatuse korraldusel 18.08.2020 Narva Vesi AS töötaja

veearvestite vahetamise töid majas aadressil Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 11.

Muuhulgas sama tööd tehti ka puudutatud isiku korteris aadressil XXX. Pärast arvesti

väljavahetamist koostas Narva Vesi AS-i töötaja teostatud tööde akti, milles märkis

demonteeritava arvesti numbri ja arvesti näidud, samuti tehti veearvestist foto. Demonteeritava

arvesti number vastavalt tehtud tööde aktile on 280766, arvestinäidud on 00811. Tehtud töö aktile

kirjutasid alla Narva Vesi AS töötaja ja puudutatud isik. Teostatud tööde akti üks eksemplar anti

avaldaja juhatusele, üks jäi Narva Vesi AS töötaja kätte, viimane eksemplar anti puudutatud

isikule.

Pärast 18.08.2020 tööde lõpetamise akti kättesaamist algatas KÜ juhatus tegelike arvestinäitude ja

puudutatud isiku enda esitatud gaasi ja vee arvestite näitude kontrolli, tuvastamaks nende

vastavust. Kontrollimisel selgus, et puudutatud isiku esitatud andmed vee- ja

kanalisatsioonitarbimise kohta ei vasta tegelikule tarbimisele: puudutatud isiku esitatud andmete

kohaselt olid tema korteri veearvesti näidud seisuga juuli 2020 kaasa arvatud 0082. Esitatud

veetarbimise andmed ja arvesti tegelikud näidud erinevad 729 m3 (811-82) võrra. Puudutatud isik

esitas ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.08.2020 andmed vee ja kanalisatsiooni igakuise tarbimise

kohta keskmiselt alla 1 m3 kuus. Ühe kuupmeetri vee ja kanalisatsiooni maksumus on vastavalt

avaldaja ja kommunaalasutuse Vaiko ning Vaivara Vallavalitsuse 27.11.2014 korraldusele nr 242

on kokku 5 eurot 10 senti. Puudutatud isiku vee- ja kanalisatsioonitarbimise eest on maksmata

jäetud 3717,9 eurot (729 × 5,1).

01.03.2020 saatis KÜ juhatus puudutatud isikule kirja ettepanekuga tekkinud võlg vabatahtlikult

tasuda. 29.03.2020 saatis KÜ juhatus puudutatud isikule korduskirja ettepanekuga maksta

kujunenud võlg vabatahtlikult. Puudutatud isik ei reageerinud esimesele ja teisele pöördumisele.

Avaldaja arvestab korteriühistu asutamise hetkest vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest tegelikul

tarbimise meetodi alusel ja vastavuses igasse korteriomandisse paigaldatud arvestite näitudega. Iga

korteriomandi omanik esitab igakuiselt KÜ juhatusele arvestinäidud, täites selleks kasutatud vormi

2(13)

2-21-111105

oma käega. Pikka aega esitas puudutatud isik tahtlikult valeandmeid veearvesti näitude osas, mis

kajastus tekkinud võlgnevuses. Puudutatud isik, esitanud ebaõiged andmed veetarbimise kohta,

rikkus süstemaatiliselt ja tahtlikult pikka aega korteriühistuga suhete põhimõtteid, mis on

sätestatud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 12 lg 2, näidates samas üles äärmist ebaausust

ja rikkudes teiste KÜ liikmete huve.

Avaldaja palub nõuda puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ebatäpsete andmete esitamisega

tekkinud vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest tasumisega seoses tekkinud võlg summas 3717,90

eurot ja viivis ühekordse väljamaksena 223,89 eurot alates 19.08.2020 kuni käesoleva hagi

esitamiseni ja seadusega sätestatud suuruses intress kuni avaldaja kasuks põhinõude

rahuldamiseni.

Puudutatud isiku esialgne vastus

Puudutatud isik ei nõustu vee võlaga. Ta elab üksi, kütteperioodil taotles sotsiaaltoetusi, nii et ta ei

suutnud viie aastaga valada 811 kuupmeetrit, 13,5 kuupmeetrit kuus. Toimetulekutoetuse

määramise maksimaalne määr on 3 kuupmeetrit vett. Andmed veetarbimise kohta andis

puudutatud isik õigesti ja õigeaegselt. Korteriühistu teostas aastatel 2018-2019 veearvesti kontrolli

ja neil polnud puudutatud isiku vastu kaebusi. Puudutatud isik ei ole nõus võlgaga.

Puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse lahendamine

Puudutatud isik esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohus rahuldas

puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse 05. oktoobri 2021 määrusega, andis puudutatud isikule

riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas tsiviilasjas ning

määras riigi õigusabi korras määratud esindajale tähtajaja avaldaja avaldusele vastamiseks.

Puudutatud isiku vastus

Puudutatud isik ei võta avalduse õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Puudutatud

isikul on järgmised vastuväited:

18.08.2020 puudutatud isiku korteris toimus veemõõturi vahetamine, mille kohta sel päeval on

koostatud akt veemõõturi väljavahetamise kohta. Puudutatud isik väidab, et tõepoolest ta

allkirjastas akti, kuid seejuures ei veendunud selles, milline on veemõõturi number ja külma vee

näit. Ilma prillideta ta ise ei näinud, mis oli aktis kirjutatud. Seda enam, et ta usaldas A M, kes

koostas akti ja kellega puudutatud isik on tuttav.

Puudutatud isik väidab, et enne 18.08.2020.a tema korteris oli paigaldatud veemõõtur teise

numbriga, mis näitas tarbitud külma vee kogust - 82 m3. Avaldaja osutab avalduses veemõõturile,

mis ei olnud üldse puudutatud isiku korteris paigaldatud. Avaldaja esitas kohtule veemõõturi, mille

väljalaskeaasta on 1997 (on näha number 97 ) ja näit 00811 m3. Tegemist on veemõõturiga, mille

töötamise garantiiaeg on 5 aastat, s.o. kuni 2002 aastani. See veemõõtur ei võinud olla puudutatud

isiku korteris kuni 18.08.2020.a. Üldteada, et veemõõturi vahetamise aeg on 5 aastat. Peale selle,

avaldaja esitas kohtule veemõõturi, mis näitab 5 numbrit (00811). Puudutatud isiku korteris enne

18.08.2020.a oli paigaldatud kaasaegne veemõõtur, mis näitas juba 7 numbrit.

Kokkuvõtvalt, avaldaja veemõõturi andmetest, mis ei olnud kunagi paigaldatud puudutatud isiku

korteris, asjaolu, et avaldaja esitas kohtule 18.08.2020.a akti, mis on allkirjastatud puudutatud

isiku poolt, ei tõenda seda, et aktis märgitud veemõõtur, mis sisaldas näite 00811 m3, oli

paigaldatud puudutatud isiku korteris. Aktis ei ole märgitud, et puudutatud isik kui korteri omanik,

3(13)

2-21-111105

kinnitaks, et veemõõturi näit vastab tarbitud külma vee kogusele. Puudutatud isik pani allkirja

üksnes selle eest, et tema korteris on vahetatud veemõõtur.

Avaldaja esitas kohtule andmed veetarbimise kohta ajavahemikul 01.01.2014.a – 31.08.2020.a.

Samas avaldaja ei esitanud kohtule andmeid selle kohta, milline veemõõtur, mis numbriga ja millal

oli paigaldatud puudutatud isiku korteri enne 18.08.2020.a. Kas oli tehtud selle veemõõturi

taatlemine? Kui jah, siis millal ja mis tarbitud vee näite oli taatlemise hetkel? Puudutatud isik elab

üksi. Tal ei ole perekonda. Kui lähtuda avaldaja loogikast, siis tuleb välja, et ajavahemikus

01.01.2014.a – 31.08.2020.a avaldaja tarbis igakuiselt vett 9,78 m3 (( 811 m3 – 28 m3) : 80

kuud)). Selline vee kogus ühe inimese jaoks ei ole mõistlik ega eluliselt usutav. Sellise järelduse

kasuks räägib asjaolu, et ajavahemikus september 2020.a. - juuli 2021.a, s.o. 11 kuu eest,

puudutatud isik tarbis vett üksnes 25 m3, s.o. igakuiselt 2,27 m3 (25 m3 : 11 kuud) – lisa 1 ja 2.

Selline vee tarbimise kogus kuus on mõistlik ühe inimese jaoks.

Puudutatud isikul on tuvastatud keskmine puue alates 31.10.2014.a kuni 05.09.2022.a. Seoses

sellega talle on määratud sotsiaaltoetused, mille suurus on praegu keskmiselt 260 eurot kuus.

Arvestades seda, et külma vee 1m3 hind on 5,10 eurot, siis avaldaja loogikast lähtuvalt peaks

puudutatud isik maksma tarbitud vee eest 49,88 eurot kuus (9.78 x 5.10). Arvestades puudutatud

isiku sissetulekut, ei ole usutav, et tavaline mõistlik inimene tarbiks nii palju külma vett.

Avaldaja arvamus puudutatud isiku vastuse kohta

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et: 1. veemõõtja vahetati 18.08.2020; 2. pärast veemõõtja

vahetust vormistasid arvesti vahetanud AS Narva Vesi töötaja A M ja puudutatud isiku

allkirjadega akti; 3. tarbitud 1m3 vee maksumus on 5,1 eurot; 4. puudutatud isiku poolt 01.01.2014-

31.08.2020 esitatud veemõõtja näidud, mille kohaselt selle perioodi veekulu oli keskmiselt alla

1m3 kuus, ei vasta tegelikkusele; 5. veetarbimise eest tasumine toimub korteriühistu igakuise arve

alusel, millel on märgitud iga korteriomaniku poolt esitatavad veemõõtja näidud.

Puudutatud isiku väite kohaselt oli kuni 18.08.2020 tema korterisse paigaldatud erineva numbriga

veemõõtja, mis näitas tarbitud külma vee kogust 82 m3. Puudutatud isiku korterisse oli kuni

18.08.2020 paigaldatud kaasaegne veemõõtja, mis näitas 7 numbrikohta. Puudutatud isik ei

tõendanud oma väidet.

Puudutatud isiku arvamusel pidi avaldaja esitama kohtule andmed enne 18.08.2020 paigaldatud

veemõõtja, selle numbri ja paigaldamise kuupäeva kohta. Kas see veemõõtja oli kontrollitud? Kui

jah, siis millal veemõõtja kontrolliti ja milline oli tarbitud vee näidik kontrolli ajal? Avaldaja esitas

veemõõtja vahetamise akti 18.08.2020, mis sisaldab demonteeritava mõõtja numbrit ja paigaldatud

uue veemõõtja numbrit ning mõlema veemõõtja näidud. Lisatud oli ka foto demonteeritud

veemõõtjast koos numbri ja näitudega.

Küsimus, millal demonteeritud veemõõtja paigaldati ja kas seda kontrolliti, ei ole avaldaja

hinnangul kuidagi seotud käesoleva vaidlusega. Puudutatud isik esitas tõenditena dokumendid

puudutatud isiku haiguse kohta, samuti loogilised põhjendused puudutatud isiku tarbitud

veekoguse kohta, mis samuti ei oma tähtsust käesoleva vaidluse menetlemisel. Puudutatud isiku

seisukoht on paljasõnaline. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Kohtuistung

Kohtuistungil menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud. Kohus andis selgitusi menetlusosalistele.

4(13)

2-21-111105

Kohus selgitas avaldajale, et avaldaja, kui korteriühistu, peab tõendama nende arvestuste õigsust

millele ta tugineb. Et kuna avaldaja käes on kõik dokumendid, siis avaldajal on liigipääs enda

andmetele ja seetõttu on avaldajal tõendamiskohustus, et korteriomanikule on arvestatud õigesti ja

see, mis puudutab nüüd veemõõte vahetust, sellele on puudutatud isik öelnud, et see ei ole tema

veemõõtja üldse. Juhul, kui avaldaja soovib selles osas mingid täiendavad tõendid esitada, et just

see veemõõtja oli just selle isiku korterist vahetatud ja just sellise näiduga ja, et siiamaani oli isik

esitanud valed näitusid, mis erinesid veemõõtja näited tegelikust näidust, siis selles osas on ka

võimalik esitada täiendavad tõendid. Vaidlust ei ole et puudutatud isik on korteriomanik ja

korteriomanikul on kohustus maksta vee tarbimise eest korteriühistule, mitte vee ettevõttele, ega

kellegile kolmandale isikule, vaid korteriühistule. Küsimus nüüd ainult veekoguses, kas on

puudutatud isik tarbinud üleliigset vett või on ta tarbinud vastavalt veemõõtja näidule.

Kohus andis kohtuistungil avaldajale tähtaja seisukoha ja täiendatud tõendite kohtule esitamiseks.

Kohus andis selgitusi puudutatud isikule, et ta peab tõendama, et puudutatud isiku poolt esitatud

andmed korteriühistule olid õiged ja vastasid tarbitud veekogusele. Puudutatud isiku vastuses

esitatud väited ei ole tõendatud, et see veemõõtur mis on näidatud pildil, mis vahetati välja

avaldaja väitel puudutatud isiku korterist. Et puudutatud isiku korteris oli mingi teine veemõõtja.

See akt, mis koostati veemõõtja välja vahetamise kohta selle numbrid ei vasta tegelikkusele. Ja

selle veemõõturil märgitud näit, vastab sellele näidule, mis on korteriühistul viimati edastatud, s.o

juuni, juuli-august 2020. Seega see veemõõtja peab näitama sellist näitu. Või, kui puudutatud isik

leiab, et seal peab olema mingi teine näit, siis tuleb esitada omapoolsed arvestused selle kohta,

kuidas on vee eest tasutud, ja kui palju vett on kasutatud.

Avaldaja täpsustatud nõue

Lisaks eelnevalt märgitud põhjendustele ja kohtule esitatud tõenditele teavitab avaldaja kohut

järgmisest: avaldaja arhiivist leiti puudutatud isiku käsitsi kirjutatud näidud ajavahemiku kohta

alates 2013. aasta jaanuarist. 2013. aasta jaanuaris oli veearvesti näiduks number 0022.3

(avaldajale arusaamatul põhjusel pani G viimase numbri ette koma), Veebruaris – 0022.7; Märtsis

– 0023.2; Aprillis– 0023.7; Mais – 0024.2; Juunis – 0024.7; Juulis – veenäitu ei esitatud; Augustis

– 0026 (sellest ajast peale otsustas G, et viimane number ei oma tähtsust ja lõpetas viimase numbri

kirjutamise); Septembris – veenäitu ei esitatud; Oktoobris – 0027; Novembris – veenäitu ei

esitatud; Detsembris – 0028. Puudutatud isiku esitatud näitudest lähtudes tarbis puudutatud isik

2013. aastal 57 m3 vett (00223-00280).

Puudutatud isiku esitatud näitudest lähtuvalt, võttes arvesse puudutatud isiku taotlusele vastuseks

esitatud AS Narva Vesi selgitusi, millest tuleneb, et enne 18.08.2020 puudutatud isiku korterisse

paigaldatud veemõõtja puhul tuleb veenäidu võtmisel arvestada kõigi numbritega (viimane arv

näitab veetarbimist kuupmeetrites, sellest paremalt teine arv kümneid kuupmeetreid ja paremalt

kolmas - sadu kuupmeetreid), tarbis puudutatud isik ajavahemikul 01.01.2013 kuni 18.08.2020

tegelikult 597 m3 vett (00223-00820). Teadlikult veearvesti õigete näitude andmata jätmisega

tekitas puudutatud isik korteriühistule ajavahemikul 01.01.2013 kuni 18.08.2020 eest olulist kahju,

kuna tasus vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest vaid 59,7 m3 eest.

Korteriühistu arhiivis puuduvad andmed 2013. aasta veetasude arvestamise kohta. Küll on olemas

arvestuse andmed alates jaanuarist 2014. Puudutatud isiku esitatud veearvesti näidu 0028 (pidi

kirjutama 00280) järgi tarbis tema 2014. aasta jaanuarist kuni 18.08.2020 540 m3 vett. Ühe

kuupmeetri vee maksumus 2014. aastal oli 4,65 eurot. Puudutatud isik esitas näidud 0028-0037

(jaanuarist kuni detsembrini 2014). Õiged näidud: 00280-00370. Tegelik veekulu oli 90 m3.

Makstud on vaid 7 m3 eest. Kahju on 385,95 eurot (418,5-32,55).

5(13)

2-21-111105

Alates 2015. aasta jaanuarist oli ühe kuupmeetri vee maksumus 5,10 eurot. Puudutatud isiku

esitatud veearvesti näidud on 0037-0044 (jaanuarist kuni detsembrini 2015). Õiged näidud: 00370

- 00440. Tegelik veekulu oli 70 m3. Makstud oli 7 m3 eest. Kahju on 321,3 eurot (357-35,7). 2016.

aastal käesoleva ajani ühe kuupmeetri hind ei muutunud ja on 5,10 eurot. Puudutatud isiku esitatud

veearvesti näidud on 0044-0053 (jaanuarist kuni detsembrini 2016). Õiged näidud: 00440-00530.

Tegelik veekulu oli 90 м3. Makstud oli 11 m3 eest. Kahju on 402,9 eurot (459-56,1).

Puudutatud isiku esitatud veearvesti näidud on 0053-0062 (jaanuarist kuni detsembrini 2017).

Õiged näidud: 00530-00620. Tegelik veekulu oli 90 м3. Makstud oli 9 m3 eest. Kahju on 413,1

eurot (459-45,9). Puudutatud isiku esitatud veearvesti näidud on 0062-0069 (jaanuarist kuni

detsembrini 2018). Õiged näidud: 00620-00690. Tegelik veekulu oli 70 м3. Makstud oli 7 m3 eest.

Kahju on 321,3 eurot (357-35,7). Puudutatud isiku esitatud veearvesti näidud on 0069-0078

(jaanuarist kuni detsembrini 2019). Õiged näidud: 00690-00780. Tegelik veekulu oli 90 м3.

Makstud oli 9 m3 eest. Kahju on 413,1 eurot (459-45,9). Puudutatud isiku esitatud veearvesti

näidud on 0078-0082 (jaanuarist kuni juulini 2020). Õiged näidud: 00780-00820. Kulu esitatud

näitude kohaselt on 40 м3. Tegelik veekulu on veemõõturi näitude 00811 kohaselt seisuga 18.

august 2020 oli 31 m3. Makstud oli 4 m3eest. Kahju on 137,7 eurot (158,1-20,4).

Veetarbimise kohta ebaõigete andmete esitamisega tekitati kahju 2395,35 eurot. Korteriühistu

hüvitas veevarustajale AS Narva-Jõesuu Kommunaal vee ülekulu summas 3317,99 eurot.

Arvesse tuleks võtta kostja käitumist. Vastavalt 13.06.2016 mõõteseadmete ülevaatuse aktile ei

võimaldanud puudutatud isik oma korterisse juurdepääsu, mistõttu jäeti puudutatud isiku korteris

olevad mõõteseadmed kontrollimata. 2021. aasta mais-juunis üritas G kättemaksuga ähvardades

tungida vägisi sisse avaldaja juhatuse esimehe korterisse. Sellega seoses kutsuti sündmuskohale

politseipatrull, kes rahustas puudutatud isikut. Majaelanikele pole saladus, et G kandis varem

karistust tahtliku mõrva eest. See asjaolu ei saa mitte mõjutada tema ja KÜ juhatuse vahelisi

suhteid. Tema pidevad ähvardused KÜ juhatuse esimehe ja juhatuse aadressil ei aita kaasa

normaalse õhkkonna loomisele KÜ-s ning peamiselt naistest koosnev juhatus suhtub lihtsalt

ettevaatlikult iga küsimusega G poole pöördumisel ja isegi veelgi enam, tema korterit külastades.

Puudutatud isik on oma agressiivse käitumisega loonud KÜ-s vastuvõetamatu õhkkonna, milles

KÜ juhtkonnal on raske ja mõnikord võimatu täita oma ametiülesandeid. Seda olukorda ära

kasutades esitas G veetarbimisest teadlikult valeandmeid, mis tekitas korteriühistule olulise kahju.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et ajavahemikul 01.01.2014 kuni 18.08.2020 esitas

puudutatud isik kas veetarbimise valeandmeid või ei esitanud ta 39 kuu veetarbimise näitu või

esitas nulltarbimist, leiab avaldaja, et selles vaidluses on õiglane ja seaduslik kohaldada

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 4 ja rahuldada avalduse põhinõue. Kui kohus ei tuvasta

puudutatud isiku vee ja kanalisatsiooni eest tasumise kohustuse tahtlikku rikkumist, palub avaldaja

kohtul rahuldada alternatiivne nõue.

Avaldaja palub nõuda puudutatud isikult avaldaja kasuks sisse ebaõigete andmete esitamisest

tulenevalt vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest tekkinud võlgnevus summas 2395,35 eurot perioodi

01.01.2014-18.08.2020 eest. Alternatiivse nõudena nõuda puudutatud isikult avaldaja kasuks sisse

ebaõigete andmete esitamisest alates 01.01.2017 kuni 18.08.2020 tingitud vee- ja

kanalisatsioonitarbimise tasumise eest võlgnevus 1285,2 eurot. Nõuda puudutatud isikult avaldaja

kasuks sisse seaduse järgne viivis alates 19.08.2020 kuni käesoleva avalduse esitamise päevani

ühekordse maksena 223,89 eurot ja vaikimisi viivise tasumist intressina lähtudes seadusjärgsest

intressist kuni põhinõude rahuldamiseni avaldaja kasuks.

6(13)

2-21-111105

Puudutatud isiku vastus täpsustatud avaldusele

Puudutatud isik endiselt ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Ta jääb kohtule varem esitatud

vastuväidete juurde. Ei soovi neid korrata. Avaldaja väide selle kohta, et puudutatud isik ähvardas

KÜ juhatuse esimeest, juhatuse aadressil ja sellega on loonud korteriühistus vastuvõetamatu

õhkkond, on paljasõnaline. Avaldaja ei esitanud tõendeid selle kohta.

Aastatel 2014-2016 tekkinud nõuete esitamise tähtaeg on möödunud. 2014 maksete

aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2015 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2018. kell 24.00. Seega on

2014 aastal tekkinud võlgnevus summas 385,95 eurot aegunud. 2015 maksete aegumistähtaeg

hakkas kulgema 01.01.2016 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2019 kell 24.00. Seega on 2015 aastal

tekkinud võlgnevus summas 321,30 eurot aegunud. 2016 maksete aegumistähtaeg hakkas kulgema

01.01.2017. kell 00:00 ja lõppes 31.12.2020 kell 24.00. Seega on 2016.a aastal tekkinud võlgnevus

summas 402, 90 eurot aegunud. Seega, kokkuvõtvalt on aegunud võlgnevus summas 1110,15

eurot ( 385, 95 + 321, 30 + 402, 90 ). Puudutatud isik taotleb aegumise kohaldamist.

Puudutatud isik ei ole rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Ta ei soovinud tekitada kahju elamumaja

teistele elanikele. Käesoleva ajani ta on kindlal seisukohal, et ta ei ole tarbinud niivõrd palju vett,

mis on toodud avalduses. Selle järelduse kasuks räägib asjaolu, et kuni 12.07.2021.a avaldajal ei

olnud puudutatud isikule pretensioone.

Avaldaja esitas kohtule tõendi vee kasutamise kohta perioodil 06.2013-10.2021.a. Tõendist

nähtub, et alates aastat 2013 kuni aastani 2021 oli tähelepanuväärne vahe kogu elumaja poolt

faktiliselt tarbitud vee üldveemõõturi näidu ja elanike poolt märgitud korteri veemõõturi näidu

vahel. Vaatamata suurele vahele, korteriühistu juhatus õigeaegselt ei võtnud ette meetmeid selleks,

et tuvastada, mis põhjusel tekkib selline vahe. Avaldaja esitas kohtule 13.06.2016 mõõteseadmete

ülevaatuse akti. 13.06.2016.a aktist nähtub, et korteriühistu juhatuse liikmed ei saanud kontrollida

puudutatud isiku korteris veearvesti näitu. Vaatamata sellele, kuni 12.07.2021 avaldaja ei esitanud

avaldust puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõudes. Eeltoodu näitab, et korteriühistu juhatuse

liikmed ei omanud pretensioone puudutatud isiku vastu peaaegu 7 aastat ja puudutatud isikul ei

olnud alust arvata, et ta esitab korteriühistule oma veemõõturi ebaõiged näidud. Kokkuvõtvalt

puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.

Avaldaja taotlus ja tõend

Avaldaja esitas kohtule taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. Avaldaja edastas kohtule

veetarbimise raamatupidaja uue tõendi perioodiks 01.01.2022 kuni 31.01.2024. Need tõendid

kinnitavad, et puudutatud isik kulutas kuus keskmiselt 2,5 kuupmeetrit. Avaldaja palub kohtul

rahuldada alternatiivse nõude.

Kohus rahuldas avaldaja taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks ja andis menetlusosalistele

tähtaja, mille jooksul nad võivad esitada kohtule lõppseisukohti vastaspoole väidete kohta.

Avaldaja lõppseisukoht

Avaldaja jääb oma varasemale seisukohale, mis on kirjas 21.12.2021 menetlusdokumendis.

Täiendavate menetluskulude vältimiseks palub avaldaja teha kohtulahendi kirjalikus menetluses.

Puudutatud isiku lõplik seisukoht

7(13)

2-21-111105

Puudutatud isik endiselt ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Ta jääb kohtule varem esitatud

vastuväidete juurde, sealhulgas aegumistähtaja kohaldamise osas.

26.02.2024.a avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku veetarbimise raamatupidaja uue tõendi

perioodiks 01.01.2022.a kuni 31.01.2024.a., millest nähtub, et puudutatud isik kulutas vett

keskmiselt 2,5 m3. Eeltoodud asjaolu kinnitab, et puudutatud isik tarbib vett mõistlikus koguses.

Aga kui lähtuda avaldaja loogikast, siis tuleb välja, et ajavahemikus 01.01.2014.a – 31.08.2020.a

ta tarbis igakuiselt vett 9,78 m3 ((811 m3 – 28 m3) : 80 kuud)). Kui on tuvastatud, et alates

septembrist 2020 kuni 31.01.2024.a puudutatud isik kulutas igakuiselt keskmiselt 2,27 – 2,5 m3,

siis ei ole alust järeldada, et enne seda ta, elades üksi, kulutas vett 9,78 m3.

Kokkuvõtvalt puudutatud isik endiselt palub jätta avaldus rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 615

lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata

kokkulepet sõlmima.

Arvestades, et kohus juba korraldas kohtuistungi asja arutamiseks ja menetlusosalised

kohtuistungil kokkuleppele ei jõudnud, kohus andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite

ja lõppseisukohtade esitamiseks, leiab kohus, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese

võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline

lahend kirjalikus menetluses.

Avaldaja palub nõuda puudutatud isikult avaldaja kasuks sisse ebaõigete andmete esitamisest

tulenevalt vee tarbimise eest tekkinud võlgnevus.

KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6 sätestab

samuti hea usu põhimõtte järgimise kohustuse. Majandamiskulude jaotuse osas sätestab KrtS § 40

lg 2, et korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3

kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende

kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

8(13)

2-21-111105

Veemõõturi valede andmete esitamine on käsitletav korteriomaniku kohustuste rikkumisena, kuna

see mõjutab tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude õiglast jaotust korteriomanike

vahel.

Puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil XXX. Seega on puudutatud isik Narva-Jõesuu

linn, Olgina alevik, Narva mnt 11 korteriühistu liige.

Vaidlust ei ole, et puudutatud isik on korteriomanik ja avaldaja korteriühistu liige ning et

korteriomanikul on kohustus maksta vee tarbimise eest mitte vee ettevõttele ega kellegile

kolmandale isikule, vaid korteriühistule.

Avalduse kohaselt tegi avaldaja 18.08.2020 Narva Vesi AS töötaja veearvestite vahetamise töid

puudutatud isiku korteris. Pärast arvesti väljavahetamist koostas Narva Vesi AS-i töötaja teostatud

tööde akti, milles märkis demonteeritava arvesti numbri ja arvesti näidud, samuti tehti veearvestist

foto. Demonteeritava arvesti number vastavalt tehtud tööde aktile on 280766, arvestinäidud on

00811. Pärast 18.08.2020 tööde lõpetamise akti kättesaamist algatas KÜ juhatus tegelike

arvestinäitude ja puudutatud isiku enda esitatud gaasi ja vee arvestite näitude kontrolli,

tuvastamaks nende vastavust. Kontrollimisel selgus, et puudutatud isiku esitatud andmed vee- ja

kanalisatsioonitarbimise kohta ei vasta tegelikule tarbimisele: puudutatud isiku esitatud andmete

kohaselt olid tema korteri veearvesti näidud seisuga juuli 2020 kaasa arvatud 0082. Esitatud

veetarbimise andmed ja arvesti tegelikud näidud erinevad 729 m3 (811-82) võrra.

Puudutatud isik ei võta avalduse õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Puudutatud isik

väidab, et tõepoolest ta allkirjastas akti, kuid seejuures ei veendunud selles, milline on veemõõturi

number ja külma vee näit. Enne 18.08.2020.a tema korteris oli paigaldatud veemõõtur teise

numbriga, mis näitas tarbitud külma vee kogust - 82 m3. Avaldaja esitas kohtule veemõõturi, mis

näitab 5 numbrit (00811) aga puudutatud isiku korteris enne 18.08.2020.a oli paigaldatud

kaasaegne veemõõtur, mis näitas juba 7 numbrit. Puudutatud isik leiab, et ei ole usutav, et tavaline

mõistlik inimene tarbiks nii palju külma vett.

Kohus selgitab, et kuigi korteriühistu poolt esitatud avalduse lahendamine korteriomaniku vastu

toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin tuleb jaatada

menetlusosaliste kohustust oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-106823 p 42).

Kohtuistungil andis kohus menetlusosalistele selgitusi tõendamiskoormuse kohta ja määras

menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendtite kohtule esitamiseks.

Kohus leiab, et korteriühistu ja korteriomaniku vahelises vaidluses, kus küsimus on veemõõtja

andmete õigsuses, on tõendamiskoormus reguleeritud järgmiselt: 1) korteriühistu peab tõendama,

et korteriomanik on esitanud valed veemõõtja andmed ja et sellest on tekkinud vale arvestus; 2)

korteriomanik peab tõendama oma vastuväiteid, et tema esitatud andmed olid õiged või et viga

tekkis korteriühistu poolel.

Avaldaja leiab, et puudutatud isiku esitatud andmed veetarbimise kohta ei vasta tegelikule

tarbimisele.

Järelikult peab antud vaidluses korteriühistu tõendama, et veemõõtja andmete fikseerimisel tekkis

viga (näiteks koma koha vale märkimine puudutatud isiku poolt) ja et sellest tulenevalt on

korteriomanikule esitatud nõue põhjendatud. Tõenditeks võivad olla veemõõturi kontrollnäidud,

võrdlusandmed varasemate perioodidega, eksperthinnangud ning muud dokumentaalsed tõendid.

9(13)

2-21-111105

TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas esitatud väide on tõendatud. Seejuures ei ole ühelgi

tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

Avaldaja esitas kohtule tööde akti (akt veemõõturi väljavahetamise kohta), milles märkis

demonteeritava arvesti numbri ja arvesti näidud (dtl. 44), samuti tehti veearvestist foto (dtl. 39).

Demonteeritava arvesti number vastavalt tehtud tööde aktile on 280766, arvestinäidud on 00811.

Tehtud töö aktile kirjutasid alla Narva Vesi AS töötaja ja puudutatud isik.

Kohus nõustub puudutatud isikuga, et 18.08.2020.a akt, mis on allkirjastatud puudutatud isiku

poolt, ei tõenda veel seda, et aktis märgitud veemõõtur, mis sisaldas näite 00811 m3, oli

paigaldatud puudutatud isiku korteris. Aktis ei ole märgitud, et puudutatud isik kui korteri omanik,

kinnitaks, et veemõõturi näit vastab tarbitud külma vee kogusele. Puudutatud isik pani allkirja

üksnes selle eest, et tema korteris on vahetatud veemõõtur. Kohus leiab, et avaldaja ei tõendatud,

et just see veemõõtja oli just selle isiku korterist vahetatud ja just sellise näiduga. Selle akti alusel

ei saa järeldada, et korteriomanik on esitanud korteriühistule valed veemõõtja andmed.

Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku poolt 01.01.2014-31.08.2020 esitatud veemõõtja näidud,

mille kohaselt selle perioodi veekulu oli keskmiselt alla 1m3 kuus (dtl. 47-48). Avaldaja edastas

lisaks veetarbimise uue tõendi perioodiks 01.01.2022 kuni 31.01.2024, mille kohaselt kulutas

puudutatud isik kuus keskmiselt 2,5 kuupmeetrit (dtl. 355).

Kohus leiab, et ainult eeltoodud andmete alusel ei saa järeldada, et korteriomanik on esitanud

korteriühistule ebaõigeid veemõõtja näite või tarbinud ajavahemikus 01.01.2014–31.08.2020 vett

keskmiselt 9,1 m³ kuus (st 811 m³ – 82 m³ = 729 m³ : 80 kuud).

Avaldaja esitas kohtule ka 2014-2020 aastate veetarbimise arvestuse andmed korteriühistu elanike

kohta (dtl. 186 - 276).

Esitatud andmete põhjal võib järeldada, et puudutatud isiku veetarbimine ei ületa oluliselt teiste

elanike tarbimist, olles keskmiselt 1–3 m³ kuus ühe inimese kohta. Seega ei tõenda need andmed

avaldaja väidet, et puudutatud isik tarbis keskmiselt rohkem kui 9 m³ kuus.

Avaldaja esitas kohtule tõendi vee kasutamise kohta korteriühistu poolt perioodil 06.2013-10.2021

(dtl. 325).

Kohus leiab, et kuna esitatud tõendist nähtub ainult kogu korteriühistu vee kasutamise kogum, ei

saa selle andmete alusel järeldada, et üks korteriomanik on esitanud korteriühistule valed

veemõõtja andmed.

Avaldaja esitas kohtule 13.06.2016 mõõteseadmete ülevaatuse akti, millest ilmneb, et korteriühistu

juhatuse liikmed ei saanud kontrollida puudutatud isiku korteri veearvesti näitu (dtl. 326–327).

Kohus leiab, et ainuüksi sellest tõendist, mille kohaselt korteriomanik ei taganud ligipääsu

korterisse, ei saa järeldada, et ta on esitanud korteriühistule ebaõigeid veemõõtja andmeid.

10(13)

2-21-111105

Kohus leiab, et käesolevas kohtuvaidluses võiksid olla usaldusväärseteks tõenditeks nt veemõõturi

kontrollnäidud (vaatluse tulemused), võrdlusandmed varasemate perioodidega ja eksperthinnangud

(nt eksperdiarvamus veemõõturi tehnilise seisukorra kohta).

Avaldaja ei esitanud kohtule puudutatud isiku veemõõturi vaatluse tulemusi, veemõõturi

kontrollnäite ja/või eksperthinnanguid. Eksperthinnang, ekspertiisi taotlus ja muud taotlused ja

tõendid on jäetud avaldaja poolt kohtule esitamata.

Vaatamata sellele, et kohus andis avaldajale selgitusi tõendamiskoormuse kohta ja määras

avaldajale tähtaja täiendavate tõendtite kohtule esitamiseks, ei esitanud avaldaja kohtule piisavaid

ja usaldusväärseid tõendeid oma väidete põhjendamiseks.

Kohus nõustub puudutatud isiku väitega, et ei ole usutav, et tavaline mõistlik inimene tarbiks nii

palju külma vett (s.o avaldaja väitel keskmiselt 9,1 m³ kuus). Avaldaja ei tõendanud vastupidist.

TsMS § 231 lg 1 järgi ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib

kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

See säte annab kohtule õiguse lugeda teatud asjaolud üldtuntuks ja vabastab menetlusosalised

nende tõendamise kohustusest. Oluline on märkida, et üldtuntud asjaolu peab olema selline, mille

kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohus peab kohtulahendis

põhjendama, miks ta loeb teatud asjaolud üldtuntuks ning milliste allikate põhjal.

Kohus tuvastas, et Keskkonnaagentuuri andmetel „Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik 90 liitrit vett

ööpäevas (keskmine Euroopa Liidu elanik tarbib ööpäevas 144 liitrit olmevett)“.

(https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/vee-tarbimine-eestis-kasvanud) (andmed 12. oktoobri 2022

seisuga).

Keskkonnaagentuur on Kliimaministeeriumi haldusalas olev riigiasutus, mis loodi 2013. aastal

Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevuse

ümberkorraldamisel. Keskkonnaagentuur tegeleb riikliku keskkonnaseire programmi täitmisega,

keskkonnavaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostamisega, keskkonnaseisundile

hinnangute andmisega, elutähtsate teenuste, sh ilmaprognoosi tagamise ning seirejaamade, -

vahendite ja -seadmete pidamise ja uuendamisega.

Kohus leiab, et tegemist on üldtuntud asjaolude ja usaldusväärse teabega.

Keskkonnaportaali andmetel „Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik ligikaudu 89 liitrit vett ööpäevas“

(https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Keskkonnanaitajad/Faktilehed/Faktileht_Vesi.pdf ).

Keskkonnaportaal on avalik kaardirakendusega veebiportaal, mis koondab ja avalikustab eri

andmekogudes hoitavaid keskkonnaandmeid. Keskkonnaportaal tagab keskkonnaandmete

kättesaadavuse avalikkusele ning keskkonnaga seonduvate projektide teostamisel, planeeringute

koostamisel ning otsuste langetamisel.

Ka Raasiku Vallavolikogu 12.mai 2009 määruse kohaselt (Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni

arendamise kava 2009–2021) „Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib

elanik ööpäevas 80 liitrit vett. /…/Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta

ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m3 vett inimese kohta kuus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13228703/htmllisa/13232454).

11(13)

2-21-111105

Kohus leiab, et eelnimetatud juhul on ka tegemist üldtuntud asjaolude ja usaldusväärse teabega

keskmise veetarbimise inimese kohta.

Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et keskmine veetarbimine Eestis on ligikaudu 80–90 liitrit

ööpäevas elaniku kohta, mis moodustab umbes 2,4–2,7 m³ vett inimese kohta kuus (1 m³ = 1000

liitrit).

Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku poolt ajavahemikus 01.01.2014–31.08.2020 esitatud

veemõõtja näidud, mille kohaselt oli isiku keskmine veetarbimine alla 1 m³ kuus (dtl. 47–48).

Lisaks esitas avaldaja kohtule veetarbimise täiendava tõendi perioodi 01.01.2022–31.01.2024

kohta, mille kohaselt oli puudutatud isiku keskmine veekulu 2,5 m³ kuus (dtl. 355).

Eeltoodut arvestades saab järeldada, et puudutatud isiku veetarbimine ei ületa Eestis keskmiselt

tarbitavat veekogust ning peamiselt vastab keskmisele tarbimisnäitajale. Arvestades asjaolu, et

avaldaja väitel oli puudutatud isiku keskmine veetarbimine 9,1 m³ kuus, ei saa seda väidet pidada

usutavaks ega mõistlikult põhjendatuks.

Puudutatud isiku väitel esitas avaldaja kohtule 13.06.2016.a mõõteseadmete ülevaatuse akti,

millest nähtub, et korteriühistu juhatuse liikmed ei saanud kontrollida puudutatud isiku korteris

veearvesti näitu. Vaatamata sellele, kuni 12.07.2021 avaldaja ei esitanud avaldust puudutatud isiku

vastu võlgnevuse nõudes. Eeltoodu näitab, et korteriühistu juhatuse liikmed ei omanud

pretensioone puudutatud isiku vastu peaaegu 7 aastat ja puudutatud isikul ei olnud alust arvata, et

ta esitab korteriühistule oma veemõõturi ebaõiged näidud.

Kohus nõustub puudutatud isiku väitega.

Korteriühistu juhatusel on kohustus tegutseda tavapärase hoolsusega, et tagada korteriühistu

huvide kaitse ( KrtS § 12 lg 2, TsÜS § 138 lg 1, VÕS § 6 lg 1).

Kohus leiab, et antud kohtuvaidluse puhul on korteriühistu juhatus jätnud täitmata oma

hoolsuskohustuse, kuna kuigi 2016. aastal tuvastati, et puudutatud isiku korteris ei saadud

kontrollida veearvesti näitu, ei võtnud korteriühistu ette edasisi samme olukorra lahendamiseks.

Korteriühistu esitas nõude kohtule puudutatud isiku vastu alles 2021. aastal, mis on vastuolus hea

usu põhimõttega, kuna korteriomanikul ei olnud alust arvata, et ta esitab ebaõigeid näite, kui

korteriühistu ei esitanud talle pretensioone peaaegu 7 aastat. Selline viivitus on vastuolus hea usu

põhimõttega ning puudutatud isikul on õigus keelduda selliste kulude kandmisest vastavalt KrtS §

40 lg 3-le.

Kokkuvõttes leiab kohus, et avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriomanik on esitanud

korteriühistule valed veemõõtja andmed ja et sellest on tekkinud vale arvestus. Lisaks on

korteriühistu rikkunud oma hoolsuskohustust ja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei

võtnud tarvitusele meetmeid olukorra lahendamiseks pärast 2016. aastal tuvastatud probleemi

veearvesti näitude kontrollimisega, mistõttu on nõue puudutatud isiku vastu põhjendamatu.

Eeltoodu alusel jätab kohus avalduse rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

12(13)

2-21-111105

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7

teisese lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb

rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna käesoleva menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja kohus jättis avalduse

rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS

§ 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Viru Maakohtu 05. oktoobri 2021 määrusega anti puudutatud isikule riigi õigusabi isiku

esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas tsiviilasjas ilma kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

TsMS § 180 lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 3 lg 1 kohaselt on kohtu määratud

advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 190 lg 6 kohaselt, kui

menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus

menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista TsMS § 172 lõikes 1

sätestatud tingimustel.

Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 ja 7 jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kuivõrd puudutatud isikule anti riigi õigusabi ning kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda,

tuleb avaldajalt mõista riigituludesse välja puudutatud isiku riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud.

Avaldajalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega.

Määruskaebuse esitamine ja jõustumine

TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või

kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse

võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada

määruskaebuse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

13(13)