1-25-441/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-441 (24231752350)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Mia Valge

Kriminaalasi

Q Q süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses;

Abiprokurör

Marika Kreutzberg

Süüdistatav

Kaitsja

Q Q, isikukood: xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel,

haridus xxx, elukoht: xxx, varasemalt kriminaalkorras

karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole;

Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 2, 3; § 310 lg 1 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Q Q KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemises.

2. Juhindudes KarS § 87 lg 1 p 6 kohaldada Q Qa suhtes mõjutusvahendeid

- allutada ta käitumiskontrollile 4 (neljaks) kuuks ja kohustada teda

käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 alusel määratud

kontrollnõudeid ja KarS § -de 87 lg 1 p 2 § 75 lg 2 p 4 alusel määratud

kohustusi:

1elama alalises elukohas aadressil: xxx;

2ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Käitumiskontrolli järgimise ajaks määrata Q Q Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja

järelevalve alla.

4. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse Q Qa suhtes alates

kohtuotsuse jõustumisest.

5. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 4 kohustada Q Qa käitumiskontrolli ajal

jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks.

6. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 Q Ql käesolevas kriminaalasjas tekkinud

menetluskulud:

1kohtueelses – ja kohtulikul menetluses õigusabi teenuse saamisega seotud

kaitsjakulud kogusummas 573, 40 eurot jätta riigi kanda.

2kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamisega kaasnenud ekspertiisikulu

summas 1950.- eurot jätta riigi kanda;

7. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei

määrata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat

otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib

esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav

07.03.2025.

Esitatud süüdistus

Q Q on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 26.04.2024 kella 14.00 paiku xxx

asuvas xxx majas ründas pere abilist W W’d lüües teda korduvalt rusikaga vastu õlga,

põhjustades füüsilist valu ning tervisekahjustused : vasaku õlavarre pindmised

hulgivigastused.

Samuti tema, 11.06.2024 kella 20.00 paiku xxx asuvas xxx majas tõukas pere abilist W W’d,

lõi rusikaga vastu õlga. Kui kannatanu haaras temast kinni ja üritas maha suruda, hammustas

ta kannatanut korduvalt.

Oma tegevusega põhjustas Q Q kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused:

hematoomid õlal ja seljal, turse parema käe randme piirkonnas.

Samuti tema, 04.07.2024 kella 18.30 paiku xxx lähedal asuval laste mänguväljakul keeras

kiigel istuvat 11-aastast E Ei kiigega seni kuni kiigu köied hakkasid survet avaldama E Ei

kaelale, takistades tal hingamist ja põhjustades valu. Hullema hoidis ära sündmust

pealtnäinud isikute sekkumine.

Sel moel Q Q, korduva teiste inimeste tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise

väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 27. jaanuaril 2025 Harju Maakohtule kriminaalasja nr

24231752350 lühimenetluse sätete alusel menetlemiseks. Süüdistusakti kohaselt alaealist Q Q

´a süüdistatakse KarS § -de 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Harju Maakohtu 29. jaanuari 2025 määrusega anti Q Q talle etteheidetavas süüdistuses kohtu

alla. Märgitud kriminaalasja arutati Harju Maakohtus sisuliselt 10.02.2025 kell 15.00. Q Q ja

teised menetlusosalised nõustusid asja lahendamisega lühimenetluse sätteid kohaldades.

Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Q Q tunnistas end süüdi temale etteheidetud

kuritegudes osaliselt ja ta kahetses, märkides, et ta ei tahtnud kellelegi haiget teha.

Süüdistatava Q Q kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe kinnitas kohtus enne

kohtulikku uurimist, et tõepoolest süüdistuses kirjeldatud kuriteod aset leidsid, kuid

süüdistataval puudus tahe märgitud kuritegusid toime panna s.t puudus viimase käitumises

subjektiivne külg. Süüdistataval on palju tervisega seotud probleeme, olemas on

iseloomustused. Kuriteo kvalifikatsioon õige ja lühimenetluse kohaldamiseks takistusi ei ole.

Süüdistatav Q Q selgitas kohtus, et tema ei tahtnud kellelegi halba teha ja ta ei mäleta ühestki

sündmusest midagi ja vabatahtlikult ei ole ta seda teinud, tegemist on vale teoga.

Süüdistatav Q Q kinnitas, et ta usub, et kannatanu ei valeta juhtunu kohta, aga ta pole tahtnud

seda teha. Vägivaldne on ta olnud, kuid see ei olnud nii füüsiline, kui seda kirjeldatakse, kuid

see võis aset leida.

Süüdistatav Q Q avaldas, et kinnisesse lasteasutusse ta minna ei soovi, sest ta ei vaja sellist

abi. Samuti süüdistatav kinnitas, et ta alguses proovis koolis õppida, aga see oli talle raske. Ta

saab aru, et tuleb õppida, ta sooviks saada kuhugi õhtukooli sisse ja ta on ka võimalusi

otsinud, saaks ta minna kooli 1 septembril 8-klassi. Q Q märkis, et oma venna ja õega on ta

hetk heades suhetes ja kannatanu W Wga on ta leppinud ja teise kannatanu ees ta ka

vabandaks kui saaks. Ta kahetseb, et kõik nii juhtus. Süüdistatav kinnitas, et ta püüab

tulevikus oma emotsioone ohjeldada, samuti saab ta ravi.

Alaealisel seaduslik esindaja märkis kohtus, et konkreetsele seisukohale on raske asuda.

Alates 8. jaanuarist soovib alaealise seaduslik esindaja taastada oma vanemlikke õigusi,

kohtusse on sisse antud sellekohane taotlus, kohtuistungit veel toimunud ei ole. Laste ema

arvab, et ta suudab oma lastele kodu pakkuda. Q on käinud psühhoteraapias, tal on oma

raviarstiga hea suhe. Kui Q võtab ravimeid, siis ta suudab end kontrollida. Q on hetkel

asenduskodus xxx, see asub xxx linnas, seal on ta alates 29.08.2024 ning Qele seal sobib, nad

saavad olla seal iseseisvad, samas on seal ka personali, kes neid seal toetab. Q võib oma

plaane ellu viia, kui need on konkreetsed. Seda, kas Q suudab iseseisvalt kooli minna, selles ta

kindel ei ole, tal on vaja tuge. Q tahab koos emaga koju minna, kui ta seda teha ei saa, siis

jääb ta asenduskodusse ja peab minema kas õppima või tööle.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzberg kohtulike vaidluste käigus asus

seisukohale, et Q Q süü temale etteheidetud tegudes on tõendamist leidnud, seda vaatamata

sellele, et viimane on loobunud ütluste andmisest, mis on tema õigus. Süüdistatav on

tunnistanud ennast süüdi osaliselt, seda vaatamata sellele, et kõikides kuriteo episoodides on

olemas tunnistajad, kes nägid süüdistatava vägivaldset käitumist s.t vägivalla kasutamist

süüdistatava poolt. Q Q kohtus kinnitas, et ta ei mäleta midagi, kuid samas arvas, et ei ole

alust arvata, et kannatanud või tunnistajad valetaksid. Süüdistatav on möönnud, et asjad võisid

olla nii nagu on süüdistuses kirjas.

Prokurör juhtis kohtu tähelepanu teadmisele, et Q Q näol on tegemist noore isikuga.

Prokurör taotles kohtus Q Q süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja vabastada ta

karistuse kandmiselt, kohaldades alaealise süüdistatava suhtes KarS § 87 lg 1 p 9 tulenevat

mõjutusvahendit – paigutada ta kinnisesse lasteasutusse xxx kuni selle õppeaasta lõpuni.

Süüdistatava Q Q kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe selgitas, et tema lähtub oma

kaitsealuse huvidest ja lähtub Lastekaitseseaduse § 21. Q Q saab 9-kuu pärast täisealiseks.

Isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamine on hiljaks jäänud. Q Qa näol on tegemist katkise

lapsega, ta tahab elada oma emaga. Q Q vajab psühholoogilist abi, xxx on kindlustanud

sellised olud, et ta saab oma psühholoogiga hästi läbi. Q Q on tundliku diagnoosiga isikuks.

Süüdistatav on kannatanutega leppinud. Süüdistataval on puudunud tahe teha kellelegi haiget.

Vaatamata sellele tuleb ta süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja vabastada ta karistuse

kandmiselt. Kohaldada KarS § 87 lg 1 p.p 2, 3 määrata isik kriminaalhooldusele,

sotsiaalprogrammi mitte aga panna teda kinnisesse õppeasutusse. Menetluskulud jätta riigi

kanda.

Oma viimases sõnas süüdistatav Q Q kinnitas, et tema ei soovi kinnisesse kooli minna.

Kohtuotsuse motiivid:

Maakohus kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osalise süü tunnistamise ja kontrollinud

ning uurinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke dokumentaalsed, menetluslikke tõendeid, asub

seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetava kuritegude toimepanemises on

tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt:

Q Qale on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o kehalises väärkohtlemises, teise

inimese tervise kahjustamises ja valu tekitamises, mis on toimepandud korduvalt.

Q Q poolt 26.04.2024 kella 14.00 ajal, xxx, xxx majas oma pereabilise W W korduvalt

rusikaga vastu õlga löömist, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse

vasaku õlavarre pindmised hulgivigastused on tõendatud kohtueelses menetluses ülekuulatud

kannatanu W W antud ütlustega.

Nii on kannatanuna üle kuulatud W W kohtueelses menetluses kinnitanud, et 26.04.2024

töötas tema xxx pereabilisena aadressil xxx. Märgitud majas elas ka Q Q, kelle käitumine oli

muutunud talumatuks.

Eelpool viidatud kuupäeval tekkis neil omavahel konflikt. Q ärritus selle peale, et teda ei

lubatud üksi majja jääda. Q hakkas laamendama, lõhkus teadetetahvli, võttis kätte liistu,

millel oli näha väljaulatuvaid naelu ja tormas sellega tema poole, hoides liistu selliselt nagu

tahaks sellega lüüa ja süüdistades teda (kannatanut) ema ära võtmises. Tekkinud konflikti

käigus Q lõi teda paaril korral rusikaga vastu vasakut õlavart, mis tekitas talle valu ja

vigastusi – käsivarrele tekkisid hematoomid, verevalumid. Vigastused fikseeris ta perearsti

juures (kd I tl 8-11). Kanntanu kohtueelses uurimises antud ütluste usaldusväärsust toetab xx

arsti xxx 29.04.2024 aastal väljastatud tõend, millises on fikseeritud kannatanu W Wl

tuvastatud tervisekahjustused ja nimelt 26.04.2024 kella 15.00-15.15 paiku xxx - aastase

hoolealuse, noormehe poolt vastu kannatanu vasakut õlavart tehtud rusika löökide tagajärjel.

Arstliku läbivaatuse tulemusel tuvastati kannatanul vasaku õlavarre pindmised

hulgivigastused sh hematoomid 3,5x4 cm ja 5x3,5 cm (kd I tl 12).

Kohus peab kannatanu W W kohtueelses menetluses antud ütlusi usaldusväärseteks, sest need

haakuvad ka kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja R Qa ütlustega Q Qa agressiivse

käitumise osas.

Nii on tunnistaja kinnitanud, et 26.04.2024 viibis ta kodus xxx, ta oli oma toas, uks oli lahti ja

ta kuulis lärmi. Q Q karjus, et miks ta ei saa üksi koju jääda. Tunnistaja kinnitab, et ta nägi,

kuidas Q oli Wga esikus ja, kuidas Q liikus W suunas, rusikas püsti ning lõi Wt rusikaga

õlapiirkonda, mille peale tema kutsus kohale politsei (kd I tl 17-19).

Kohtueelses menetluses Q Q kahtlustatavana ütlusi andes on tunnistanud oma süüd talle

etteheidetud kuritegudes osaliselt, kuid ei ole soovinud sisulisi selgitusi toimunu osas anda

(kd I tl 105-107).

Eeltoodud tõendite pinnalt on kohtul võimalik teha järeldus selle kohta, et kannatanu W W ja

süüdistatava Q Q omavahelised suhted olid keerulised ja konfliktsed, antud teadmist kohtu

hinnangul toetab ka fakt, et 11.06.2024 s.o mõned kuud hiljem on kannatanu pidanud taas nii

oma ja kui ka süüdistatava alaealise venna R R tervise kaitseks pöörduma õiguskaitseorganite

poole selleks, et alustataks kriminaalmenetlust. 29.06.2024 edastas kannatanu W W politseile

süüteoteate selle kohta, et 11.06.2024 õhtupoolikul jooksis Q Q vend R Q majja ja selgitas, et

teda ajab vend taga, kes lubab ta ära tappa. Süüteoteates avaldaja kinnitab, et Q Q oli

agressiivne ja väljakutsuva käitumisega. Q Q tõukas teda, lõi kannatanut korduvalt rusikaga

vastu õlga, loopis kannatanut erinevate esemetega. Üks lastest kutsus kohale politsei ning

töökaaslase abiga hoidis ta Qt kinni kuni kiirabi tulekuni. Rüselemise käigus Q hammustas

kannatanut korduvalt. W W kannatanuna ülekuulamisel on selgitanud, et kuna Q Q lõi teda

11.06.2024 tekkinud konflikti käigus korduvalt rusikaga vastu paremat õlavart, samuti

hammustas (süüteoteate juurde on lisatud fotod kannatanu käel esinenud hammustusjälje ja

käevarrel esinenud hematoomi kohta), siis tundis ta füüsilist valu (kd I tl 3-4, 8-11, 5 -7).

Tunnistaja R Q ütlustest selgub, et täpset kuupäeva ta ei mäleta, aga teab, et 2024 xxx, kui ta

oli oma toas kuulis ta kuidas ta vend Q Q karjus „laske lahti“. Samuti kuulis ta karjumas R

Qa, et „ära tee“. Karjumise peale tegi tunnistaja toa ukse lahti ja nägi, kuidas pereema W W ja

R hoidsid Qt kinni. Samuti nägi ta seda, et kuidas Q hammustas Wt käest ja üritas viimast

käte ja jalgadega lüüa. Wl nägi ta pärast hammustusjälge käel, õlavarre piirkonnas, samuti oli

Wl seljal sinikas (kd I tl 17-19).

Kannatanu ja süüdistatava omavahelisi keerukaid igapäevaseid suhteid on ilmekalt

kirjeldanud tunnistaja R Q. Nii on ta andnud ütlusi selle kohta, et tema ja venna Q Qa vahel

tekkis 2024 juunikuus riid siis, kui ta viibis xxx. Nimelt hakkas Q teda taga ajama ja ta jooksis

majja, kuna Q sinna tulla ei tohtinud, siis ta arvas, et vend sinna ka ei tule, kuid tegi seda

siiski. Kodus oli W W. W palus Qel ära minna, kuid viimane hakkas karjuma, ülbitsema ja

kätega vehkima. Q üritas Wt kühvliga lüüa ning kui W üritas Qt maha suruda, siis Q

hammustas Wt paremast käevarrest ning see koht läks paiste. Tunnistaja kinnitab, et ta läks

Wle appi, R kutsus kohale politsei (kd I tl 20-21).

Kohtu hinnangul tunnistajate R Q ja R Q ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning

haakuvateks kannatanu ütlustega. Tunnistajad R Q ja R Q on kinnitanud, et nende vend Q Q

on olnud W W vastu vägivaldne, teda tekkinud konfliktsituatsioonides korduvalt löönud,

hammustanud. Kohus on veendumusel, et nii kannatanu, kui ka tunnistajate ütluste pinnalt

võib teha ühese järelduse süüdistatava on kannatanu suhtes olnud korduvalt vägivaldne.

Q Q kahtlustatavana ütlusi andes on tunnistanud oma süüd talle etteheidetud kuritegudes

osaliselt, kuid ei ole soovinud sisulisi selgitusi toimunu osas anda (kd I tl 105-107).

04.07.2024 aastal kella 18.30 paiku xxx asuval mänguväljakul E Ei kehalise väärkohtlemise ja

viimasele valu tekitamist R Qa poolt kinnitavad kannatanu T Ei kohtueelses uurimises antud

ütlused selle kohta, et 04.07.2024 kella 18.39 viibis ta oma kodus, kui koju jooksis ta poeg E

Ei, kes istus toolile ja hakkas nutma hoides ise kaelast kinni. Laps oli šokis ja tal oli raske

hingata. Poeg ütles talle, et Q Q oleks ta ära kägistatud. T E on kinnitanud, et tema läks õue,

seal oli ka Q ja ta küsis poisilt, miks ta nii tegi, kuid Qe olekust sai ta aru, et ta nagu ei oleks

midagi teinud. Tema poja E Ei kaelal aga oli kerge paistetus ja verevalum. Juhtunut nägi pealt

ka Y Y, kes kinnitas talle, et ta nägi, kuidas Q kiigenööridega kägistas ta poega ja ta poeg

lihtsalt rippus seal (kd I tl 22-24, 25 - 28).

Kohtu hinnangul kannatanu T E ütluste usaldusväärsust toetavad nii kannatanu E Ei kui ka

tunnistaja Y Y kohtueelses uurimisese antud ütlused.

Nii on kannatanu E E andnud detailseid ütlusi 4.07.2024 aset leidnud sündmuse kohta ja

kinnitanud, et 2024 juulis õhtusel ajal viibis ta xxx kodu juures oleval mänguväljakul ja oli

kiigel kiikumas. Ta ei näinud seda hetke, kuid kiigele lähenes seal kandis elav umbes xxx-

aastane noormees, kes hakkas teda kiigega keerama nii kaua kuni kiige köied hakkasid ta

kaela seest poolt pigistama selliselt, et tal hakkas valus ja oli raske hingata. Kaelale jäi

punetus, keegi kutsus kohale politsei (kd I tl 33-36).

Tunnistaja Y Y on andnud ütlusi selle kohta, et 2024 juulikuu alguses nägi ta xxx laste

mänguväljakul üht juhtumit pealt. Nimelt oli ta toas ja nägi toaaknast, kuidas üks Eesti poiss

keerutas E Ei kiige nööre kokku poole. Eesti poiss oli agressiivselt meelestatud, oli näha,

kuidas xxx poisi nägu läks punaseks ja nöörid ulatusid poisi kaelani ja surusid viimase kaela

niivõrd, et lapse nägu oli punaseks muutunud. Tekkis ohtlik olukord. Tunnistaja Y Y kinnitab,

et ta jooksis toast välja ja hakkas karjuma, et viimane ta lahti laseks (kd I tl 37-38).

Kohtueelses menetluses Q Q kahtlustatavana ütlusi andes on tunnistanud oma süüd talle

etteheidetud kuritegudes osaliselt, kuid ei ole soovinud sisulisi selgitusi toimunu osas anda

(kd I tl 105-107).

Kohtus süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist, kinnitas, et ta ei mäleta ühestki

sündmusest midagi, kuid tal ei ole ka alust arvata, et kannatanud võiksid valetada, ta ei ole

kellelegi tahtnud haiget teha.

Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja,

mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu

tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule

valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo

tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).

Kannatanu W W poolt antud ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda 26.04.2024 korduvalt

rusikatega vastu õlga lõi, samuti kui Q Q 11.06.2024 talle rusikaga vastu õlga lõi ja korduvalt

hammustas, siis selle tagajärjel ta tundis füüsilist valu.

Kohus andes hinnangut kannatanust tehtud fotodele, millised on tehtud kannatanu ütluste

kohaselt vahetult peale ta väärkohtlemist Q Q poolt sh võttes arvesse kannatanul arstliku

kontrolli käigus tuvastatud vigastusi – vasaku õlavarre pindmised hulgivigastused, siis puudub

kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises (kannatanul on olnud veritsev

hammustusest tingitud jälg käevarrel, verevalumid õlapiirkonnas), kuna see tundub reaalne ka

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

Kannatanu E E on kinnitanud, et kui Q Q teda kiigel keerutas, kiigenöörid tal ümber kaela

läksid, siis tundis ta valu.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Q Q tekitas oma kuritegeliku käitumisega s.o

kannatanute W W ja E E suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega füüsilist valu ja

tervisekahjustusi temale süüdistuses etteheidetud ulatuses.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1

ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise

inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Riigikohus lahendis nr 1-19-5146/52 punktis 8 ja punktis 9 on märkinud korduvus ehk

retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik

olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema

spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb

uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik

on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud

(juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest

ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline

retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-

72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu

hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast

kuriteost. Korduvus tähendab KarS § 121 lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud

tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut

iseloomustav tunnus, pole seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise

väärkohtlemise koosseisu (KarS § 121) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist

väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust.

Vaatamata sellele, et Q Q on varaseamalt kriminaalkorras karistamata, on viimsele

etteheidetud kuriteokvalifikatsioon korduvuse osas õige, sest käesolevas kriminaalasjas

heitetakse talle ette vägivalla tarvitamist kannatanute suhtes rohkem kui ühel korral.

Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 2 p 3 kirjeldatud

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, kannatanute W W ja E E ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et

süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav on tekkinud

konfliktsituatsioone lahendades valinud kannatanute kehalise väärkohtlemise, tekitades

viimastele teadlikult löömise, peksmisega, hammustamisega, kiigenööride vastu kaela

surumisega valu ning kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, süüdistuses välja toodud

vigastused.

Kohtu hinnangul kellegi rusikaga korduvalt õlapiirkonda löömine, k.a hammustamine või

kiigenööride vastu kaelapiirkonda surumine ei saa olla juhuslik tegevus, vaid tegemist on

olnud ilmselgelt tahtliku ja suunatud tegevusega ja kirjeldatud tegevus toime pandud

eesmärgiga tekitada kannatanutele viga k.a füüsilist valu. Kohus süüdistatava Q Q selgitusi

selle kohta, et tema oma käitumisega kellelegi valu tekitada pole tahtnud eluliselt usutavaks ei

pea. Kohtueelses uurimises, eelpool märgitud tunnistajad, kannatanud on kirjeldanud

süüdistatavat Q Qa kui konfliktset noort inimest, kes lahendab oma igapäeva elus tekkinud

probleeme just vägivalda kasutades.

Seega kohus on seiskohal, et tõendatud on Q Q tegevuses nii objektiivne kui ka subjektiivne

külg. Süüdistatav tarvitades kannatanute suhtes füüsilist vägivalda, põhjustas viimastele nii

tervisekahjustusi kui ka valu, samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – kannatanute suhtes

vägivalla kasutamise ning sellega viimastele põhjustatud tervise kahjustuste ja valu s.t

saabunud tagajärje vahel.

Karistamine

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja,

mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise

konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemisese süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

süüd välistav asjaolu.

Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus tuvastanud ei

ole. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastavate koosseisupäraste

tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

KarS § 121 lg 2 p 3 toimepandud kuriteo eest karistatakse (30 kuni 500 päevamäära) või kuni

viieaasta pikkuse vangistusega.

Kohus selgitab, et KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on

oma otsuses nr 3-1-1-113-12 on sedastanud, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu

ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust

kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7).

Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse

võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt

RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks

võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine

jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konWtse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Samuti ei ole kohus tuvastanud

karistust kergendavaid asjaolusid.

Süüdlasele karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse teadmist, et Q Q oma süüd kuritegude

toimepanemises tunnistanud on osaliselt, kahetsenud ei ole vaid on öelnud, et ta ei ole tahtnud

kellelegi haiget teha ja, ta ei mäleta sündmustest suurt midagi.

Kohtu hinnangul Q Q ei suhtu oma tegudesse kriitiliselt, samuti ka ei õigusta oma tegusid,

vaid jääb toimepandu osas pigem ükskõikseks. Vaatamata sellele, et Q Q heidetakse ette

korduvalt vägivalla kasutamist kannatanute suhtes ei pea kohus kahtlustatava süüd suureks,

sest toime pandu tulemusel raskeid tagajärgi ei saabunud, pikem oli tegemist Q Q impulsiivse

reaktsiooniga kannatanutega tekkinud konflikti tagajärjel ja viimase poolt valitud vale

konflikti lahendamise viisiga. Q R impulsiivset iseloomu kirjeldavad ka viimase suhtes

kogutud iseloomustavad materjalid, milliseid kohus on kohtuistungil avaldanud ja uurinud (kd

I tl 42-54, 74-76, 79-84, ,85-91, 94-95, 98-99, 115-125, 135-138, 140-142).

Kohtu hinnangu Q Qa näol on tegemist n-ö „murelapsega“, kes oma impulsiivse käitumise

tulemusel sattub konfliktidesse, mida üritab ise lahendada, kui valides selleks vale viisi,

millise tulemusel on ta jäänud silma ka õiguskaitseorganite ametnikele.

Süüdistatav on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, seega ei ole põhjendatud tema

karistamine rahalise karistusega. Samas võttes arvesse käesolevas kriminaalasjas süüdistatava

süü vähesust, Q Q isikut ei pea kohus vajalikuks ega mõistlikuks teda karistada vangistusega.

Kohtule on teada, et Q Q pani temale süüdistuses inkrimineeritud kuriteod toime alaealisena,

ka hetkel veel on ta alaealine, saades sellel aastal xxx- aastaseks. Q Q avaldatu pinnalt asub

kohus seisukohale, et noormees teeb pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas. Q Q on

isikuks, keda varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest nähtub,

et tema lapsepõlv ja noorukiiga on olnud keeruline ja raske ning kohus ei välista, et tema

sattumine süüdistuses märgitud konfliktsituatsioonidesse on olnud osaliselt tingitud ka sellest,

et tal on puudunud tugivõrgustik. Q Qa peresuhted ja keskkond on soosinud probleemidesse

sattumist. Kuritegudest on möödas mitu kuud, pärast eelmise aasta juulit ei ole Q Q enam

kuritegusid toime pannud Kohtus avaldas ta, et saab aru, et tuleb õppida selleks, et elus edasi

jõuda ja ta soovib seda väga teha, aga mitte kinnises õppeasutuses. Kohus asub seisukohale, et

tegelikkuses on Q Q näol tegemist abivajava noore inimesega, kes vajanuks rohkem tuge juba

lapsepõlves, kuid seda pole suudetud talle anda ei ta enda pere, ega ka tugivõrgustiku toel või

on see abi olnud puudulik.

Süüdistatava keerulistele peresuhetele on viidanud ka kaitsja kohtulike vaidluste käigus.

Kohtule on teada, et Q Qa emalt on täielikult ära võetud tema laste suhtes isikuhooldusõigus

ja varahooldusõigus, kinnitab seda xxx Harju Maakohtu kohtumäärus (kd I tl 42-54). Ilmekalt

iseloomustab Q Q elukäiku ka xxx esitatud vastused kriminaalasja menetlejale, millistes

antakse detailne ülevaade süüdistatava olukorrast, ning millise vastuse sisust nähtub, et Q Q

on keerulise lapsepõlvega ning on traumeerivate kogemuste ohver (kd I tl 79-91).

Kohtule on teada ka fakt, et Q Q on pöördunud xxx arsti vastuvõtule ning on viibinud seal ka

xxx. Q Q on diagnoositud xxx (kd I tl 98-99).

KarS § 87 lg 1 kohaselt kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo

toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru

saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada

erinevaid mõjutusvahendeid. Karistusõigus eeldab nimetatud vanuses alaealiselt arusaamist

oma teo keelatusest või võimet oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, kuid see

võime pole alaealisel samaväärne täiskasvanuga alaealise sotsiaalse ebaküpsuse tõttu. KarS §

87 sätte eesmärk on vältida alaealise karistamist ja saavutada karistusõiguse ülesannete

täitmine pigem mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamisega.

Üheks kohtus alaealisele kohaldatavaks mõjutusvahendiks on kinnisesse lasteasutusse

paigutamine, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse

paigutamise põhimõtteid (KarS § 87 lg 1 p 9).

Prokuratuur on taotlenud süüdistatava Q Q süüdi mõistmist ja tema vabastamist karistuse

kandmiselt, kohaldades isiku suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist s.t

paigutada süüdistatav xxx kuni selle õppeaasta lõpuni. Süüdistatav ja tema kaitsja sellega

nõustunud ei ole. Q Q on avaldanud, et ta suudab ka vabaduses viibides jätkata pooleli jäänud

õpinguid ning tema kaitsja on asunud seisukohale, et ilmselgelt see nii ka on. Kohus nõustub

süüdistatava ja tema kaitsja kohtus avaldatud seisukohaga.

Teada on fakt, et Q Q on lõpetanud õigusrikkumiste toimepanemise, tal on kindel visioon

jätkata oma elu selliselt, et asub ise vabatahtlikult pooleli jäänud põhihariduse õpingud

lõpetama.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava suhtes on asjakohane kohaldada KarS § 87 sätestatut

s.t vabastada ta karistuse kandmiselt seoses mõjutusvahendi kohaldamisega, kuid juhindudes

KarS § 87 lg 1 p 6 kohaldada Q Qa suhtes mõjutusvahendeid - allutada ta käitumiskontrollile

4 kuuks ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 alusel määratud

kontrollnõudeid ja KarS § -de 87 lg 1 p 2 § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustusi: elama

alalises elukohas aadressil: xxx, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli

järgimise ajaks määrata Q Q Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohus selgitab, et KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse Q Qa suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KarS

§ 75 lg 2 p 4 kohustada Q Qa käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid põhihariduse

omandamiseks. Kohus lähtub nende mõjutusvahendite valikul alaealise seadusliku esindaja

poolt kohtuistungil väljendatud arvamusest, et kui Q võtab xxx, siis ta suudab end kontrollida,

ta on käinud xxx, tal on oma raviarstiga hea suhe. Asenduskodus xxx elamine Qele sobib, ta

saab olla iseseisev, samas on seal ka personali, kes teda toetab. Kohtu hinnangul on Q Qa näol

tegemist noorega, kes oma keerulise elukäigu ja terviseprobleemide tõttu vajab rahu ja

stabiilsust, ta on leidnud kontakti raviarstiga, mis on sellisele noorele ülioluline ja nüüd teda

jälle mõneks kuuks talle sobivast elukeskkonnast välja rebida ja uude, võõrasse keskkonda

paigutada, kus tal puudub raviarsti tugi, oleks kohtu hinnangul rohkem traumatiseeriv, kui

kasulik.

Menetluskulud:

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada

menetluskulud. Kohus vabastas Q Q karistusest kohaldades talle mõjutusvahendit KarS § 87

lg 1 p 6 alusel. Q Ql kriminaalmenetluses tekkinud kohtukulud kaitsjatasud kohtueelses -ja

kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogussummas 573,40.- eurot ja

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamisega kaasnenud ekspertiisikulu summas 1950.- eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi

kohaldamisel sundraha ei määrata.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)