2-24-113815/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

7. märts 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-113815

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi F.Z-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1612,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja F.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus F.Z-i

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista F.Z-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 1428,42 eurot, sealhulgas

põhinõue 1158,44 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja 27. mai 2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 234,98 eurot.

3. Välja mõista F.Z-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõude 1158,44

eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates 28. maist 2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud F.Z-i kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista F.Z-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 762 eurot,

sealhulgas riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 447 eurot.

7. Välja mõista F.Z-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 762

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (5)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse F.Z-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2 (5)

2. Hageja esitas 27. mail 2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhinõude 1158,44 eurot, viivise 234,98 eurot ning sissenõudekulud 35 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõude (1158,44 eurot) jäägilt kuni selle

kohase tasumiseni alates 28. maist 2024 määraga 0,05% päevas. Hageja palub menetluskulud

jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19. septembri 2024 kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 5. oktoobril 2022

liitumislepingu nr 854736601, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale

sideteenust numbritele xxxxxxx ja xxxxxxx ning 30. oktoobril 2022 liitumislepingu nr

854736601, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale sideteenust

numbrile xxxxxxx ja rentis kostjale seadmed Huawei B818 ja 2 x Plume. Kostja jättis tasumata

arved telekommunikatsiooniteenuste eest perioodil 18.02.2023–18.06.2023 kokku summas

1158,44 eurot: arve nr 15116400502, maksetähtaeg 18.02.2023, summas 296,24 eurot; arve nr

15116628288, maksetähtaeg 18.03.2023, summas 294,96 eurot; arve nr 15116856280,

maksetähtaeg 18.04.2023, summas 135,13 eurot; arve nr 15117084256, maksetähtaeg

18.05.2023, summas 17 eurot; arve nr 15117311357, maksetähtaeg 18.06.2023, summas

415,11 eurot. Lepingu p 2 ja tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on

tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping

üles öelda. Tele2 Eesti Aktsiaselts piiras kostja teenuseid alates 14. märtsist 2023 ja andis

kostjale 25. aprillil 2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud,

mistõttu luges Tele2 Eesti Aktsiaselts lepingu ülesöelduks alates 10. maist 2023 ja esitas

tagastamata seadmete eest arve 1. juunil 2023. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas nõude hagejale

1. augustil 2023. Hageja nõuab kostjalt viivist alates iga esitatud arve sissenõutavaks

muutumise kuupäevast kuni 27.05.2024 ja edasi viivist TsMS § 367 järgi. Vastavalt tingimuste

p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral

on kostja kohustatud tasuma viivist määraga 0,05% iga viivitatud päeva eest.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel

35 eurot, kuna kostjale on saadetud pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja.

31.08.2023 saadeti meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 19.10.2023 ja 20.03.2024 saadeti

meeldetuletuskirjad maksumusega 5 eurot üks kiri.

3. Kostjale toimetati 27. mai 2024 hagiavaldus koos lisadega ja 19. septembri 2024 menetlusse

võtmise kohtumäärusega kätte 15. detsembril 2024 avalikult väljavõtete avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p-de 1 ja 12 ning lg 3 alusel). Kohus

kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse

ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 14.

jaanuaril 2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud

lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele

tarbijakrediidi sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja

3 (5)

esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

6.1. Hagilt hinnaga 1612,02 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 315 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 315 eurot.

6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 427 eurot (sh käibemaks).

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu

(RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi

ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele

kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi

sisuline pikkus 3,5 lk, esitatud tõendite maht üle 20 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama

ega mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 427 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et maksekäsu

4 (5)

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

6.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 762 eurot, sealhulgas

riigilõiv 315 eurot, lepingulise esindaja kulu 427 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja

kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).

6.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)