2-23-118952/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-118952

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi P.O vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.O apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja (apellant) P.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a otsuse tsiviilasjas nr 2-23-118952

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-23-118952

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas kohtule hagi, milles palus mõista P.O-lt

(kostja) enda kasuks välja 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 15 eurot on

sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt pargiti sõidukit numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) 19. mail 2021

hageja opereeritavale parkimisalale KÜ Uus-Sadama 13/15, Tallinn (parkimisala). Sel ajal oli

kostja sõiduki omanik / vastutav kasutaja. Hageja tuvastas kontrollimisel, et parkides ei olnud

sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine

ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal

või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult oli sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes ja

kostja oli jätnud parkimise eest tasumata.

1.2. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida ta on

parkimistingimustes selgelt väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele,

mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

1.3. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 0781 9052

1182 4127, maksetähtaeg 2. juuni 2021, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele. Leppetrahv on siiani tasumata. Hageja saatis kostjale kohtueelse

meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele võimalusele

on leppetrahvidel viidatud. Hageja on kandnud 15 euro ulatuses kulutusi päringute tegemiseks

andmete saamiseks ning nõudekirja koostamiseks ja välja saatmiseks.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole temal hagejaga lepingut ja ta palub leppetrahvi tühistada

ning jätta kõik asjaajamisega seotud kulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja on

teinud hagile lisatud fotod erinevatel aegadel, kusjuures lisa 1 fotod on tehtud hiljem kui lisa 2

fotod. Selles on võimalik veenduda piltidelt nähtava looduskeskkonna põhjal. Hageja soovib

oluliselt hiljem tehtud fotodega jätta ekslikku muljet parkimistingimuste tegeliku olemasolu

kohta. Hageja teenimata tulu on 2–3 eurot, mida kostjal ei olnud võimalik kohapeal kellelegi

tasuda. Leppetrahv on sellest enam kui 10 korda suurem ja hageja menetluskulud juba enam

kui 100 korda suuremad. Tegemist on ilmselgelt ülepaisutatud ja ebaadekvaatse asjade

käiguga.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas 1. juuli 2024. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 45

eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks

395 eurot ja mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja koos võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivisega alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

3.1. Maakohus viitas VÕS § 3 p-le 1, § 8 lg-le 1, § 9 lg-le 1, § 11 lg-le 1, § 16 lg-le 1 ja § 20

lg-le 1.

2 (9)

2-23-118952

3.2. Kohus leidis, et fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja

teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja opereeritava parkla sissesõitude juurde on

paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda

saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks ja nendes on mh

selgesõnaliselt avaldatud tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalal. Parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale

tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja

hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja

pakkumuseks leping sõlmida VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20. oktoobri 2010. a

lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad

infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on

parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale-

või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas

kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab

lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1 sõlmituks suulises vormis

lepingu, kuna seadus ei sätesta sellele lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt

tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist

parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta andnud hageja ettepanekule nõustumust ja

lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

3.3. Maakohus viitas VÕS § 8 lg-le 2, §-le 76, § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108

lg-le 1, § 158 lg-le 1 ja § 159 lg-le 2.

3.4. Maakohus leidis, et väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku / vastutava

kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik /

vastutav kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvi väljastamise

ajal sõiduki omanik / vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki

klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli sõiduki parkinud

19. mail 2021 hageja opereeritavale parkimisalale KÜ Uus-Sadama 13/15, Tallinn, mille eest

talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot, leppetrahvi number 0781 9052 1182

4127, maksetähtaeg 2. juuni 2021. Sõiduki armatuurlaualt nähtuvalt ei olnud parkimise

algusaeg fikseeritud parkimiskellaga, samuti ei nähtu sealt parkimisluba. Leppetrahvil on

nimetatud rikkumise põhjus, milleks on parkimisloa puudumine. Kostja ei ole tõendanud, et

sõiduki parkimise eest oleks tasutud pileti ostmisega, mobiilselt tasumisega või parkimist

lubava parkimiskaardi asetamisega armatuurlauale. Seega rikkus kostja parkimistingimusi,

jättes parkimise eest tasumata.

3.5. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et nende rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eespool nimetatud tõenditega

on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvivõlg.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteatega. Riigikohtu

hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlik viis tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Leppetrahvinõude

tõendamise osas on Riigikohus 6. detsembri 2017. a lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et

selleks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik

3 (9)

2-23-118952

tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on

klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteatega kostjat leppetrahvist mõistliku

aja jooksul teavitatud (VÕS § 159 lg 2). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud trahvi tasumist.

Kuna kostja rikkus poolte lepingut, jättes parkimise eest tasumata, on tegemist kohustuse

rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana õigus nõuda kostjalt kui

võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

3.6. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast

lepingu lõppemist nõuda tarbijalt temaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

küsida kuni 15 eurot ning kummagi järgneva kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot. Sissenõudmiskulude 15 euro hulka on hageja arvestanud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete

saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale meeldetuletuskiri. Hageja on lisatud

tõenditega tõendanud, et ta tegi kulutusi kostja ja temale kuuluva sõiduki andmete

väljaselgitamiseks avalikest registritest ja kostjale meeldetuletuskirja saatmiseks.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule

täitnud. Seega on hageja nõue kostja vastu sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamiseks

kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1.

3.7. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi täies ulatuses, mõistes kostjalt välja 45

eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud jättis

maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi

kostja kanda.

3.8. Maakohus määras kindlaks ka hageja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus leidis, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on olnud täies ulatuses

vajalikud ja põhjendatud. Riigilõiv 100 eurot on põhjendatud ja vahalik menetluskulu TsMS §

138 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 alusel ning tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja

kasuks täies ulatuses välja mõista. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot tuleb

TsMS § 172 lg 9 alusel välja mõista, kuna maksekäsuasjast nähtuvalt on hageja teinud

menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Lepingulise esindaja

õigusabikulud, mis seisnesid dokumentidega tutvumises ja analüüsis (30 min), hagiavalduse

koostamises ja selle lisade komplekteerimises, dokumentide esitamises ja riigilõivu tasumises

(1 t 45 min) ning menetluskulude nimekirja koostamises (15 min), kokku 2 t 30 min, on

põhjendatud ja nende toimingute tegemiseks vajalikus ja mõistlikus suuruses. Seega tuleb

määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 395 eurot (= 275 + 100 + 20). Vastavalt

hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja ka VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Oma

menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

4.2. Kostja väitel ei võtnud maakohus arvesse tema märkust selle kohta, et hageja on esitanud

väidetava lepingu sõlmimise tõenditena pildimaterjalid, mis on vaieldamatult tehtud erineval

4 (9)

2-23-118952

ajal. Autost tehtud piltidel on kuupäevad peale märgitud, kuid infotahvli piltidel neid ei ole.

Aja möödumist kinnitavad lehed puudel ja ka asfalteeritud sissesõidutee, mis tol ajal

meenutas rohkem ehitusplatsi. Kohtuotsuses käsitleti hageja esitatud piltide komplekti

väidetava lepingu sõlmimise alusena. Tegelikkuses on parkimiskorraldust ja infotahvleid

kujutavad pildid tehtud oluliselt hiljem – ajal, mil piirkonnas enam ehitustegevust ei toimunud

ja kohapealne olukord oli oluliselt muutunud. Kostja arvates on hageja esitanud kohtule

eksitavaid andmeid ja mitteajakohaseid tõendeid, mida vaatamata kostja avaldatud

seisukohtadele käsitati kohtuotsuses ajakohasena.

4.3. Ühtlasi tõi kostja välja, et vaatamata edasikaebamise tähtajale kuni 7. august 2024 kl

23.59 asusid kohtutäiturid juba enne selle tähtaja saabumist (juba 24. juunil 2024) kostja vastu

piiranguid ja täiendavaid rahalisi nõudeid kehtestama. Kostja sellekohastele päringutele

sisulisi vastuseid ei antud. Kostja taotleb kõikide kohtutäiturite enneaegselt seatud piirangute

ja nõuete tühistamist.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse 27. septembril 2024 menetlusse.

6. Ringkonnakohus saatis 30. septembril 2024 hagejale kirja, milles kõrvaldas maakohtu

menetlusõiguse normi rikkumise, täitis selgitamiskohustust ning andis hagejale võimaluse

tuua esile asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad seda, et parkimiskorraldust puudutavad

tähised ja parkimislepingu tingimused olid parkimisalal nähtaval kohal juba 19. mai 2021. a

seisuga, mil kostja seal sõidukit parkis.

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja poolte

ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

7.1. Hageja selgitas, et opereerib vaidlusalust parkimisala alates 27. oktoobrist 2015 kuni

praeguseni. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et kuna hageja opereerib suurel hulgal

parkimisalasid, kus kasutatakse tüüptingimusi ja sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on

veenev ja eluliselt usutav, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kohtud on leidnud, et

arvestades Riigikohtu 6. detsembri 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-3430 avaldatud

seisukohta (p 18), ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise

päeval. Seega peaks kostja tõendama, et leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval puudus

sissesõidu juures infotahvel või kehtisid teistsugused parkimistingimused.

7.2. Koos oma 17. oktoobri 2024. a vastusega apellatsioonkaebusele esitas hageja lisatõendeid

selle kohta, millised parkimist puudutavad tähistused parkimisalal erinevatel ajahetkedel

vahemikus 2017–2024 olid. Hageja leidis, et kõrvutades esitatud tõendeid hagiavalduses

esitatuga on nähtav, et ajavahemikul 27. detsember 2017 kuni 1. aprill 2023 ei muutunud

midagi muud kui see, et korteriühistu lisas tahvli videovalve teostamise kohta ja paigaldati

tõkkepuu. Nii märgi asukoht kui ka muud liikluskorralduslikud tahvlid on olnud läbi aegade

ühesugused. Seega ei saa olla vaidlust selles, et 19. mail 2021, mil kostja oma sõiduki

parkimisalale parkis, olid parkimisala tähistus ja parkimistingimused sellised, nagu nähtus

hagiavaldusele lisatud tõenditest, ja pidid olema kostjale parkimise ajal nähtavad.

8. Kostja esitas 18. novembril 2024 seisukoha seoses hageja vastusega apellatsioonkaebusele.

8.1. Kostja märkis, et hageja 17. oktoobril 2024 esitatud tõenditest nähtub tõepoolest, et

parkimistingimusi on seal piirkonnas kuvatud enne ja ka pärast kohtuasja aluseks olevat

5 (9)

2-23-118952

intsidenti. Seal paistab olevat ka samal päeval tehtud pilt, kuid see asukoht ei vasta kostja

liikumistrajektoorile.

8.2. Kostja mäletab üpris hästi, et sissesõidutee poolses ristis olid pooleli suured tee-

ehitustööd ja ta otsis parkimiseks kohta, kus ei oleks kehtestatud parkimistingimusi, kuna tal

ei olnud võimalik sel hetkel parkimise eest tasuda. Eluliselt usutav on see, et keegi oli seal

eksisteerima pidanud märgi kummuli sõitnud või see oli ehitustööde tõttu ümber paigutatud

või jäänud mõnda varjulisse kohta. Oma parima teadmise kohaselt kostja tol päeval hagejaga

lepingut ei sõlminud, kuna ta ei näinud parkimiskohta otsides seal ühtegi lepingu sõlmimisele

viitavat märki.

8.3. Kostja ei saa nõustuda sellega, et temal on nende asjaolude tõendamise kohustus. Ei ole

eluliselt mõeldav, et inimene oma igapäeva asju ajades pildistab igaks juhuks üles oma

teekonda ja ümbritsevat. Tõendamise kohustus peab jääma ettevõttele, kes parkimise

korraldamisega igapäevaselt mastaapselt tegeleb.

9. Ringkonnakohus otsustas hageja esitatud uute tõendite vastuvõtmise 13. veebruari 2025. a

määrusega.

10. Hageja esitas 25. veebruaril 2025 oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

11. Kostja esitas 26. veebruaril 2025 seisukoha hageja menetluskulude kohta ja avaldas soovi

saada hagejalt oma ajaressursi kulutamise eest hüvitist 9600 eurot. Ühtlasi avaldas kostja

soovi, et talle tagastataks maakohtu otsuse alusel ennetähtaegselt ja õigusvastaselt tema

kontolt arestitud raha.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta poolte endi

kanda.

13. Kostja tugines maakohtus ja tugineb ka apellatsioonkaebuses sellele, et ta ei ole hagejaga

lepingut sõlminud. Maakohus tuvastas hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks (VÕS § 16 lg

1 mõttes) hagi lisas 1 toodud fotode põhjal, millelt nähtuvad parkimislepingu tingimused ja

parkimisalal asuvad liiklus- ja teavitusmärgid. Maakohus tuvastas, et iga parkimisala

sissesõidu juures on tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega

lepingutingimustele ja hageja on avaldanud infotahvlil selgesõnaliselt tahet sõlmida leping.

Kostja nõustumust lepingu sõlmimisega VÕS § 20 lg 1 tähenduses järeldas maakohus sellest,

et kostja parkis sõiduki parkimisalale. Eelneva põhjal luges maakohus VÕS § 9 lg 1 järgi

poolte vahel lepingu (VÕS § 8 lg 1 tähenduses) sõlmituks.

14. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus eksis tõendite hindamisel, kui leidis, et hagi

lisas 1 toodud fotod (dtl-d 29 ja 30) tõendavad seda, et hageja eraparklasse sisenemise teave

koos viitega lepingutingimustele ja lepingu sõlmimise tahteavaldusega oli parkimisala

sissesõitude juures ka ajal, mil kostja seal oma sõidukit parkis, s.o 19. mail 2021. Kostja on

selle menetluses vaidlustanud ja hagi lisas 1 esitatud fotodelt ei nähtu nende tegemise aega.

Seejuures on kostja põhjendatult viidanud sellele, et hagi lisas 1 tehtud fotod, millelt nähtuvad

parkimisega seotud tähistused, ja lisas 2 tehtud fotod, millel kajastub kostja parkimine

parkimisalal 19. mail 2021, on tehtud eri aegadel. Eelnevale viitab see, et hagi lisas 1 olevatel

6 (9)

2-23-118952

fotodel on puud raagus ja muru on (sügis-talviselt) tumeroheline, samas kui lisas 2 olevatel

fotodel on puudel lehed ja muru on kevadiselt heleroheline.

15. Kuna maakohus ei olnud selles osas selgitamiskohustust täitnud, selgitas ringkonnakohus

30. septembri 2024. a kirjas hagejale, et selleks, et kohtul oleks võimalik tuvastada

parkimislepingu sõlmimine poolte vahel, tulnuks hagejal tõendada, et tähised, millelt nähtub

hageja tahe sõlmida parkimisalale sisenejaga leping, ning parkimislepingu tingimused olid

parkimisalal juba selle kuupäeva seisuga, mil kostja parkimisalal parkis. Seepeale esitas

hageja lisatõenditena fotosid ja Google Street View vaateid parkimisalale, millest

ringkonnakohus võttis 13. veebruari 2025. a määrusega asja materjalide juurde need, mis

hageja väitel pärinesid 19. maile 2021 eelnevast ajast. Nende uute tõendite põhjal tuvastab ja

järeldab kolleegium järgmist, muutes parkimisalal 19. mail 2021 asunud parkimist puudutava

tähistuse olemasolu ja hageja lepingu sõlmimise pakkumuse tuvastamise osas maakohtu

otsuse põhjendusi.

15.1. Hagi lisas 2 tehtud fotod kostja sõidki parkimisest parkimisalal on tehtud 19. mail 2021

ajavahemikus kl 18.24.24–18.24.51 (dtl-d 33–38). 17. oktoobri 2024. a seisukoha lisana 1

esitas hageja ka parkimiskorraldaja poolt samal päeval (s.o 19. mail 2021) kl 18.16.33 tehtud

foto (dtl 133), millel on näha sama liiklusmärk koos parkimiskorraldust puudutavate

infotahvlitega nagu hagi lisana 1 esitatud esimeselt fotolt (dtl 29), kust nähtub, et tegemist on

hageja opereeritava parkimisalaga (tähistus „EUROPARK“), parkimine on lubatud vaid KÜ

Uus-Sadama 13-15 kirjaliku parkimisloaga ning parkimistingimused on märgi tagaküljel.

Seejuures on fotolt näha (tahvlite arvu, kuju, suuruse ja asetuse põhjal; tagumistel tahvlitel

olevat teksti pole fotolt näha), et posti teisel küljel on samad infotahvlid nagu hagi lisana 1

esitatud teisel fotol (dtl 30), sh parkimistingimusi kajastav infotahvel. Eelnevaga samad

asjaolud nähtuvad ka lisana 7 esitatud fotolt, mis on samast märgist (samadest infotahvlitest)

samalt küljelt tehtud 14. aprillil 2021 (dtl 139). Kõnealuse liiklusmärgi ja infotahvlite

olemasolu kinnitavad ka lisadena 12 ja 13 esitatud Google Street View vaated augustist 2018

ja juunist 2019 (dtl-d 144 ja 145). Posti teisel küljel olevad parkimistingimused aga nähtuvad

lisana 17 esitatud fotolt, mis on tehtud 7. detsembril 2020 (dtl 149).

15.2. Ringkonnakohus märgib, et erinevalt hagi lisas 1 esitatud fotost on 14. aprillil 2021 ja

19. mail 2021 tehtud fotode puhul lisandunud parkimiskorraldust puudutava teabe alla

infotahvel videovalve teostamise kohta, mida Google Street View 2018. a ja 2019. a vaadete

puhul veel ei ole. See viitab sellele, et hagi lisana 1 esitatud fotod on tehtud enne 14. aprilli

2021 ja seega enne seda, kui kostja oma sõidukit parkimisalal parkis.

15.3. Hageja 17. oktoobri 2024. a seisukohaga esitatud lisade 2–6 puhul ei ole fotodelt

tuvastatav nende tegemise aeg. Ehkki hageja väitel peaks see nähtuma metaandmetest, ei ole

fotode metaandmed kohtule nähtavad (kohtule nähtub failiteabe all võtte kuupäevana faili

avamise/salvestamise aeg). Need fotod ei ole ka asja lahendamisel määravad, kuna neil on

kajastatud sama liiklusmärk (samad infotahvlid) mis 7. detsembril 2020, 14. aprillil 2021 ja

19. mail 2021 tehtud fotodel ning mis on nähtav Google Street View augusti 2018 ja juuni

2019 vaadetelt.

15.4. Kõik seni käsitletud fotod seonduvad parkimistähistusega, mis asub Uus-Sadama 15

hoone vasakpoolse külje juures (Uus-Sadama tänavalt vaadates). Lisaks aga esitas hageja 17.

oktoobri 2024. a seisukoha lisana 15 foto parkimistähistusest, mis asub sama parkimisala

juures, kuid teises asukohas: Uus-Sadama 15 hoone parempoolse külje juures (Uus-Sadama

tänavalt vaadates). Ka seal asuvale liiklusmärgile kinnitatud infotahvlitel on märgitud, et

tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga (tähistus „EUROPARK“), parkimine on

7 (9)

2-23-118952

lubatud vaid KÜ Uus-Sadama 13-15 kirjaliku parkimisloaga ning parkimistingimused on

märgi tagaküljel. Fotolt nähtub, et posti teisel küljel on samasuguse kuju, suuruse ja asetusega

infotahvlid nagu hageja esitatud teistelt fotodelt nähtuva (s.o Uus-Sadama 15 hoone

vasakpoolsel küljel oleva) parkimistähistuse puhul. Sellest saab järeldada, et parkimisalale oli

ka teine sissepääs Uus-Sadama 15 hoone parema külje juurest ning seal oli 19. mai 2021. a

seisuga samasugune parkimist puudutav tähistus nagu hoone vasakul küljel asuva sissepääsu

juures.

15.5. Eelnevast lähtuvalt on hageja 17. oktoobril 2024 esitatud tõenditega tõendatud, et need

samad tähistused, mis nähtuvad hagi lisas 1 esitatud fotodelt, olid parkimisalal samas kohas,

s.o Uus-Sadama 15 hoone vasakul küljel asuva sissepääsu juures ka enne 19. maid 2021, mil

kostja seal sõidukit parkis. Kolleegium nõustub hagejaga, et tõenditest, mis kajastavad

parkimist puudutava tähistuse olemasolu 2018. ja 2019. aastal, 7. detsembril 2020 ja 14.

aprillil 2021, saab teha järeldusi sellekohase tähistuse olemasolu kohta ka 19. mail 2021. Ka

kostja ise nõustus oma 18. novembri 2024. a menetlusdokumendis, et hageja 17. oktoobril

2024 esitatud fotodelt nähtub, et parkimistingimusi on seal piirkonnas kuvatud ka enne ja

pärast siinse vaidluse aluseks olevat intsidenti. Lisaks järeldub hageja esitatud tõenditest, et

samasugune parkimist puudutav tähistus (liiklusmärk parkimist puudutavate infotahvlitega)

oli ka parkimisala teise sissepääsu juures, mis asub Uus-Sadama 15 hoone paremal küljel.

Menetluses ei ole väidetud, et parkimisalal oleks olnud veel mingeid sissepääse.

15.6. Kokkuvõttes saab järeldada, et 19. mail 2021, mil kostja sõidukit parkimisalal parkis, oli

parkimisala iga sissesõidu juures teavitus hageja opereeritavasse parklasse sisenemise kohta

koos viitega lepingutingimustele ja lepingu sõlmimise tahteavaldusega, s.o hageja

pakkumusega lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Seejuures olid nimetatud teavet

sisaldavad infotahvlid nähtaval kohal ja kostja pidi parkimisalale sisenedes neid nägema.

16. Kostja väitis menetluses, et hageja 17. oktoobri 2024. a seisukoha lisana 1 esitatud 19.

mail 2021 kl 18.16 tehtud fotolt nähtuv märk ei jäänud tema liikumistrajektoorile ja ta ei

saanud seda märki näha. Samas ei ole kostja menetluses välja toonud, milline tema

liikumistrajektoor oli, ega tõendanud, et kohas, kust kostja parkimisalale sisenes,

parkimiskorraldust puudutavaid tähistusi ei olnud. Eelviidatud tõenditega on tõendatud, et

parkimisalane teave oli nähtaval kohal nii Uus-Sadama 15 hoone vasaku kui ka parema külje

juures asuvate sissesõitude juures. Täiendavaid sissesõite asja materjalidest ei nähtu.

17. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et eluliselt usutavaks tuleb pidada seda, et keegi oli

parkimiskorraldust puudutava märgi kummuli sõitnud või see oli ehitustööde tõttu ümber

paigutatud või mõnda varjulisse kohta jäänud. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et 19. mai

2021. a seisuga oleks parkimisala juures toimunud ehitustööd või et aset oleks leidnud mõni

muu sündmus, mis võinuks märgi olemasolu või nähtavust mõjutada. Kostja väited selle

kohta, et märk võis olla kummuli sõidetud, ümber paigutatud või millegi varju jäänud, on

seega hüpoteetilised ja (ka kaudsete tõenditega) tõendamata. Seda, et vähemalt Uus-Sadama

15 hoone vasakul küljel asuva sissesõidu juures oli märk püsti ja selgelt nähtav, kinnitab

hageja samal päeval tehtud foto (17. oktoobri 2024. a seisukoha lisa 1).

18. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6

järgi ei korda. Arvestades ka siinse otsusega muudetud põhjendusi, on maakohus hagi nii

leppetrahvi (30 eurot) kui ka sissenõudmiskulude (15 eurot) nõudes põhjendatult rahuldanud.

Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses maakohtule muid etteheiteid kui see, et kohus

tuvastas ekslikult parkimiskorraldust puudutava tähistuse olemasolu parkimisalal 19. mail

8 (9)

2-23-118952

2021. Eelnevast lähtuvalt tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta jätta muutmata ja

kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Seoses kostja väidetega tema suhtes ennatlikult algatatud täitemenetluse ja kohtutäituri

õigusvastase tegevusega märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei saa kostja sellekohaseid

taotlusi (sh kohtutäiturite seatud piirangute tühistamiseks ja tema kontolt arestitud raha

tagastamiseks) siinses menetluses läbi vaadata ega lahendada, kuna need väljuvad hageja

esitatud hagi piiridest.

Menetluskulude jaotus

20. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahenduse osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173

lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas,

jättis ta menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

21. Hageja maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramist ei ole kostja

apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja

menetluskulude kindlaksmääramisel ja kostjalt välja mõistmisel ka menetlusõiguse norme

oluliselt rikkunud, mis annaks TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 järgi alust sekkuda maakohtu

otsustusse apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata.

22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleks apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg-st 1 tuleneva üldreegli järgi jätta kostja kui põhjendamatu apellatsioonkaebuse esitaja

kanda. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et arvestades apellatsioonkaebuse esitamise ja

rahuldamata jätmise asjaolusid, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS §

162 lg 4 järgi poolte endi kanda, kuna hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja

suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Nimelt oli apellatsioonkaebuse esitamine siinsel

juhul õigustatud, kuna maakohus oli selgitamiskohustuse täitmisel ja tõendite hindamisel

eksinud ega saanud hageja maakohtus esitatud tõendite põhjal järeldada, et poolte vahel oli

19. mail 2021 sõlmitud parkimisleping. Alles ringkonnakohtu menetluses pärast kohtu

sellekohaseid selgitusi esitas hageja tõendid, mis andsid alust veendumuseks, et parkimisalane

teave koos pakkumusega lepingu sõlmimiseks oli parkimisalal ka 19. mai 2021. a seisuga.

Seega ei saa apellatsioonkaebuse esitamist kostjale ette heita ja hageja apellatsioonimenetluse

kulude kandmise kohustus, mis tekkisid maakohtu ja hageja enda tegemata jätmiste

tulemusena, oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

23. Kuna apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks

kummagi poole ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalist suurust.

24. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)