2-24-10856/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-10856

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.J vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1490,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja: M.J (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD

1. Hageja esitas 16.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks AS Inbank ja kostja vahel 29.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr C85011713547 tulenev põhivõlgnevus 1000 eurot, intress 89,31

eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 16.07.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 121,43 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis lepingust nr C85011713547 tulenevalt põhinõudelt (1000 eurot) alates

17.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 22% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Inbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 14.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr

C85011713547, mille alusel sai kostja kasutada krediiti kuni 1000 eurot. Leping on sõlmitud

otse Inbanki veebilehe (https://inbank.ee/) kaudu, kostja on lepingu digiallkirjastanud ning

leping on edastatud kostjale läbi Inbank veebikeskkonna. Veebilehe kaudu on võimalik

lepingut ka alla laadida ja salvestada. Inbanki veebilehel on kõik asjakohased tingimused

kättesaadavad.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 32,40% aastas, krediidi kogukulu 1136,85 eurot ja

intressimäär 22% aastas. Lepingu tingimuste punkti 8.3 kohaselt, minimaalse tagasimakse

protsendimäär on IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum kaardi ja IN Pay

Platinum Metal kaardi puhul 0%. Lepingu kohaselt pidi kostja teostama tagasimaksed

igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks.

2.2. 27.12.2023 seisuga on kostja kasutanud krediiti 1000 eurot ja ei ole krediiti tagastanud.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 1.08.2023 kuni ülesütlemiseni 27.12.2023 kokku 89,31

eurot.

Vastavalt lepingu p 4.1. ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu

haldamisetasu 2,50 eurot kuus. 27.12.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata 5.09.2023-5.12.2023 osamaksete laenuhaldustasud kokku 10 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 5.12.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2023 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus on saadetud kostjale

6.12.2023 ja teatis 28.12.2023 Omniva posti kaudu kostja lepingus märgitud aadressile.

2.3. Inbank AS loovutas 29.12.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostja saadeti lepingu sõlmimisel antud aadressile teatis nõude loovutamisest.

2.4. Lepingu üldtingimuste punkti 4.6 alusel nõuab hageja võla sissenõudmiskulude 50 eurot

hüvitamist ning selgitab kulude kujunemist: 12.02.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25

eurot, 22.02.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 21.03.2024. a kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

2.5. Viivist põhivõlalt nõuab hageja alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast

alates s.o 28.12.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o

22% laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ning teavitas pooli sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 21.08.2024. Kostja vastanud ei ole. Kohus täitis

selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ning lisaks veel 20.01.2025 (dtl 88). Hageja

on hagis avaldanud, et ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil.

3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud

kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija

saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib tarbijakrediidileping olla sõlmitud ka sidevahendi abil.

Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega

kaasneb tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.

4.2. Kohtule on nõude aluseks olev leping (IN Pay makselahenduse leping nr C85011713547,

dtl 13), millele kostja on 29.03.2023 andnud digiallkirja. Digiallkirja konteineris on

teenuslepingu tingimused, InPay makselahenduse lepingu tingimused, ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Lepingus on märgitud, et kostja kinnitab, et on tutvunud

ja nõustub Teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate IN Pay makselahenduse lepingu

tingimustega (edaspidi Teenusetingimused), Inbank AS-i üldtingimustega, Digikanalite

kasutamise tingimustega, Lisateenuste tingimustega, Hinnakirjaga ja Kliendiandmete

töötlemise põhimõtetega, ent lepingus ei ole viidatud, kus need tingimused kättesaadavad on.

Hageja väitel olid kõik asjakohased tingimused Inbanki veebilehel ning lepingudokumendid

olid kostjale kättesaadavad ja allalaetavad Inbanki veebikeskkonnas.

4.3. Hageja on hagis esitanud väite, et 27.12.2023 seisuga on kostja kasutanud krediiti 1000

eurot. Hilisemates seisukohtades on hageja väitnud, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti

kokku 1616,58 eurot. Tõendina on hageja esitanud Exceli faili (dtl 22), milles on kuude lõikes

välja toodud krediidilimiidi kasutamine. Sellest nähtuvad miinusmärgiga kirjed, mis peaks

olema krediidilimiidi kasutusse võtmine. Ajavahemikus 15.03.2023 kuni 09.08.2023 olevad

sellised kirjed arvutas kohus kokku kuude lõikes: 1348,98 (märts) + 41,34 (aprill) + 47,85

(mai) + 65,76 (juuni) + 56,85 (juuli) + 49,76 (august) =1610,54.

Seega hageja esitatud tõend ei tõenda krediidi kasutusse võtmist hageja väidetud summas.

4.4. Laenulepingus nr oli krediidi kulukuse määr 32,4% ning lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalne määr oli 45,93%. Kohus kontrollis lepingus välja toodud andmete alusel

kasutades minuraha.ee kalkulaatorit, et krediidi kulukuse määr ei ületatud maksimaalset

määra.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused: Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Krediidiandja omandas muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud

1300 eurot, igakuised kohustused 400 eurot. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja

kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku

seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Lähtuti sellel ajal kehtinud laenude

väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui

igakuised kohustused.

Hageja on tõendina esitanud laenutaotluse (dtl 50), milles on ei ole täidetud isegi laenutaotleja

nime. On vaid sikukood, laenusumma ja kaks hageja viidatud andmevälja. Hageja on esitanud

ka taust.ee päringu vastuse (dtl 51), ent see päring on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne

laenu andmist.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Krediidiandja on

kostjalt laenutaotluses küsinud üksnes igakuiste finantskohustuste summat, mitte aga

laenukohustuse hulka, jääki ega olemust. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks

tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Samuti saab konto väljavõttelt

kontrollida igakuiste majandamiskulude suurust või üldkohaldatava määra sobivust antud

tarbija osas. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele

spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka

hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija

kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski

neid usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.

Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal

laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt

krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning

kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse

eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud

hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just

viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a

novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks ka kostja sissetulekuid

mingilgi viisil kontrollinud (nt mõnest riigi andmekogust).

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja jättis täielikult täitmata vastutustundliku

laenamise kohustuse.

6. Hageja nõuded

6.1. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt

laenuks saadud rahasumma tagastada. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tuleb arvestada kõik kostja

poolt tasutu põhivõla katteks ning lepingujärgne intressi määr asendub seadusjärgse

intressimääraga.

Hageja ei ole esitanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel

arvestust. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.

6.2. Kohus tuvastas, et hageja esitatud Exceli faili järgi on krediidi kasutusse võtmise kirjeid

kokku 1610,54 euro ulatuses.

Hageja väitel on kostja tagasimakseid kokku teinud 675,61 eurot. Kohus juhtis hageja

tähelepanu, et hageja on ümberarvestuses arvestanud kohtu arusaamise kohaselt üksnes

kasutusse võetud krediidi tagasimakseteks tehtud makseid, mitte aga krediidiandja poolt

debiteeritud intressimakseid ja haldustasusid. Hageja vastas, et on ümberarvestuse esitamisel

arvestanud kõigi kostja tagasimaksetega. Exceli tabelis kajastuvad kõik kostja poolt teostatud

tagasimaksed "Payment to client contract" all. Tagasimakseid on arvestatud põhiosa,

intressi, haldustasu ja muude kulude katteks vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.4.

Kohus kontrollis lepingu alusel hageja väiteid. Nõude aluseks olevas lepingus punktidest 3.7 ,

7.7. ja 7.8 tuleneb, et tarbija saab IN Pay Kontole saab teha makseid igal ajal ja vabalt valitud

summas, kuid igakuiselt tuleb tasuda minimaalne tagasimakse. Krediidiandja debiteerib

intressi ja teenustasud tarbija IN Pay Kontolt igakuiselt kalendrikuu viimasel päeval või

sellele järgneval Pangapäeval. Tarbija on kohustatud hoolitsema selle eest, et IN Pay Kontol

oleks olemas Vaba Limiit Intressi, IN Pay Kontoga seotud kuutasu ja muude Teenuselepingu

alusel tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks vajalikus summas. Tingimuste kohaselt on

In Pay Konto Kliendiga seotud limiidikonto, millel kajastuvad kõik Toimingud ja millega on

seotud üks või mitu Kaarti ning Lisateenused.

Eeltoodust saab kohus aru nii, et kostja pidi limiidikontole kandma raha, mille krediidiandja

siis ise arvestas kas intresside, teenustasude või põhiosa katteks.

Hageja esitatud Exceli failis (dtl alates 22) on veerus „Base Amount“ miinusmärgiga ja ilma

miinusmärgita summad. Liites kokku ilma miinusmärgita summad, kirjed „Payment to Client

Contract“, saab 675,61 eurot, nagu hageja on väitnud.

Ent lisaks on failis ilma miinusmärgita kirjed “Transaction posting-credit Cashback top-up“

kokku 4,92 eurot. Samuti on AliExpressilt kokku laekunud 10,48 eurot, ilma miinusmärgita

kanded. Kohus selgitab, et kohtule teadaolevalt tagastab AliExpress ostuhinna ostjale samale

kontole, kust makse tehti, kui ostja esitab tagastusnõude (nt põhjusel, et kaup oli katkine või

kaup ei saabunud).

Seega kohtule arusaadavalt on faili järgi laekumisi olnud kokku 675,61+4,92 + 10,48 =

691,01 eurot.

Hageja väitel arvestati laekumised põhiosa, intressi, haldustasu ja muude kulude katteks.

Kontrollimaks hageja väiteid ja tõendi usaldusväärsust, tegi kohus järgmised arvestused.

Failis on punasega märgitud intressiarvestus kuude lõikes: 15,9 (aprilli all) +16,88 (mai)

+17,32 (juuni) +17,87 (juuli) +17,97 (august) +19,4 (september) + 17,72 (oktoober) + 18,33

(november) + 15,89 (detsember). Hageja on esitanud hagis väite, et kostja jäi intressimaksega

võlgu alates 1.08.2023 kuni ülesütlemiseni 27.12.2023 kokku 89,31 eurot. Seega pidi

krediidiandja arvestama laekumistest aprill-juuli intresside katteks kokku 67,97 eurot.

Failis on märgitud igakuine haldustasu „Card Fee Billing“ 2,50. Hageja väitel on kostjal

tasumata 5.09.2023-5.12.2023 laenuhaldustasud kokku 10 eurot. Seega pidi krediidiandja

arvestama laekumistest märts-august haldustasude katteks kokku 15 eurot.

691,01 (laekumised) - 67,97 (tasutud intressid) – 15 (tasutud haldustasud) = 608,04 eurot;

selle summa pidi krediidiandja järelikult arvestama põhivõla katteks. Kasutusse saadud

krediidisumma 1610,54 - 608,04 = 1002,50 eurot.

Hageja enda väidetud summadega oleks arvutuskäik järgmine:

Hageja väitel võttis kostja krediiti kasutusse kokku 1616,58 eurot ning hagis väitis hageja, et

kostjal on põhivõlg 1000 eurot.

675,61 eurot (hageja väidetud kostja tagasimaksed) - 67,97 (tasutud intressid) – 15 (tasutud

haldustasud) = 592,64 (mis tuleks arvestada põhivõla katteks). Hageja väitel kasutusse saadud

krediidisumma 1616,58 eurot - 592,64 = 1023,94 eurot.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja väited selle kohta, kui palju kostja on laenu

kasutusse saanud ja tagasi maksnud, ei ole usaldusväärsed.

Kohus märgib, et hageja on samast lepingust (C85011713547) tuleneva nõude esitanud

03.04.2024 maksekäsu kiirmenetluses 2-24-112507, nõudes põhivõlana 1010 eurot, intressina

89,31 eurot periood (22% aastas 15.03.2023 - 26.12.2023) viivis 59,08 eurot (0,0603% päevas

28.12.2023 - 03.04.2024) ja võla sissenõudmiskulud peale lepingu lõppemist 50 eurot. Asi

anti üle hagimenetlusse, sest võlgnik esitas vastuväite. Kuivõrd hageja hagi ei esitanud,

keeldus kohus asja menetlemast.

Ka see kinnitab, et hageja väited võla suuruse kohta ei ole usaldusväärsed.

6.3. Kuivõrd tegemist oli tähtajatu lepinguga, tuli hagejal ka tagasimaksed uuesti määrata ning

hinnata üles ütlemise kehtivust. Hageja selgitab, et on ümberarvestuse tegemisel lähtunud

VÕS § 406¹ lg 4, mille kohaselt loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja

tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul

või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi

kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest

kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma,

intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi

kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest

esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi

maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi

võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul.

Hageja märgib, et viimane krediidi kasutamine oli 9.08.2023 ehk lepingu saaks lõppenuks

lugeda 10.08.2024 ja viivist tuleks arvestada alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast,

s.o. alates 11.08.2024. a intressimääraga võrdses määras 22% aastas.

Kohus märgib, et VÕS § 406¹ lg 4 kohaselt võib tagasimaksed uuesti määrata olukorras, kus

lepingus ei olnud kindlaks määratud laenu tagastamise perioodi ega igakuiseid makseid (nn

bullet-tüüpi krediitkaart, mille puhul igakuiselt tasutakse üksnes intressi ning laenuks saadu

tuleb ühekorraga tagastada lepingu lõppemisel).

Hageja on selgitanud, et lepingu tingimuste punkti 8.3 kohaselt, minimaalse tagasimakse

protsendimäär on IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum kaardi ja IN Pay

Platinum Metal kaardi puhul 0%. Aga ei ole välja toonud, milline kaart oli kostjal.

Lepingu üles ütlemise teates 05.12.2023 on märgitud, et võlgnevus on 394,73 eurot. Hageja

väitel olid tasumata viivis ning haldustasud, kuid need kokku ei moodusta kuidagi 394,73

eurot. Sellest järeldab kohus, et hagejal ei saanud olla ei InPay Platinum ega InPay Platinum

Metal kaart, mille puhul igakuiselt põhiosa katteks tagasimakseid teha ei tulnud. Ka hageja

esitatud laenutaotluses on märgitud tooteks „Credit Card Standard“.

Seega saab kohus aru, et lepingu järgi pidi kostja tasuma igas kuus 3% kasutusse võetud

krediidisummalt. VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestuse tegemine ei muuda seda lepingusätet

tühiseks; VÕS § 4034 lg 7 tagajärjel muutub tühiseks üksnes lepingujärgne intressimäär.

Seega tagasimaksed tulnuks uuesti määrata vastavalt lepingule, et igakuiselt tuleb tasuda 3%

kasutusse võetud laenusummast.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud ka asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus teha

järelduse, et tagastamata laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Ka ei ole hageja esitanud

alternatiivset tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete nõuet ega arvestust, mille

alusel olnuks kohtul võimalik välja mõista maksegraafiku järgsed kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud tagasimaksed.

Seega jääb hageja põhivõla nõue ning sellest tulenevalt ka kõrvalnõuded rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise kohustuse ning krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise

korral ei võlgne tarbija ka muid tasusid, nt lepingutasu. Võla sissenõudmiskulusid saab aga

nõuda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et kostja oli võlgu.

6.4. Vastavalt TsMS § 328 peavad menetlusosalise avaldused faktiliste asjaolude kohta olema

tõesed.

TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu

üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse

eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega palus kohus hagejal esile tuua

faktilised asjaolud selle kohta, millal, millisel viisil ja kuhu saadeti kostjale lepingu üles

ütlemise hoiatus ja teade.

Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja väljavõtted Omniva iseteeninduse kirjetest kostjale

kirjade saatmise kohta. Kohtu hinnangul on väljavõtted sihilikult tehtud selliselt, et neis ei ole

näha kirje rida, mis kajastab seda, kas tähitud kirja kättetoimetamine ka õnnestus. Kui

hagejale on teada, et kiri ei jõudnud saajani, ei saa ka hageja väita, et tahteavaldus on kehtiv ja

seega leping üles öeldud. Kohus märgib, et kohtu tahtlikult eksitusse viimine on

menetlusõiguste kuritarvitamine. See kehtib nii maksekäsus kui ka hagimenetluses.

7. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas riigilõiv.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks

hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ja tsiviilasja toimikust

nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ei

mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik