2-24-18697/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks AB Fjord Bank ja S. G.´i vahel 26.03.2024 Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks menetluskulud summas 1005 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-24-18697/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks AB Fjord Bank ja S. G.´i vahel 26.03.2024 Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks menetluskulud summas 1005 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-18697
Tsiviilasi AB Fjord Bank hagi S. G. vastu võlgnevuse
nõudes
Hagihind
11 637,23 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AB Fjord Bank (välisriigi registrikood 304493038),
esindajad lepinguline esindaja R. A.
Kostja S. G. (isikukood xxx, tegelik viibimiskoht teadmata,
menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlik Teadaannete
kaudu)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks AB Fjord Bank ja S. G.´i vahel 26.03.2024
sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 241761 tulenev põhivõlgnevus summas 9285,99
eurot, intress summas 338,69 eurot, lepingu haldustasu 160 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivis summas 157,86 eurot ning alates 11.12.2024 kuni põhinõude summa
9285,99 eurot täitmiseni viivis 0,05% tagastamata laenu summalt päevas.
3. Jätta menetluskulud S. G.´i kanda.
4. Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks menetluskulud summas 1005 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
6. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib
apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist
istungil.
Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise
avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse
esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(TsMS §187 lg 6).
Hagi alus ja kohtu selgitused
1. AB Fjord Bank (hageja) esitas 10.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse S. G.i (kostja)
vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas
9285,99 eurot, intress summas 338,69 eurot, perioodiline haldustasu summas 160 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivis summas 157,86 eurot ning täiendav viivis määraga 0,05%
tasumata põhisummalt päevas alates 11.12.2024 kuni põhisumma likvideerimiseni.
Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 12.12.2024 kohtumäärus asja
menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja on Ametlikes
Teadaannetes kinnitanud kohtu dokumentide kätte saamist 04.02.2025 kell 18.08. Kohus ootas
ära ka Ametlike teadaande kättetoimetatuks lugemis kuupäeva, s.o. 20.02.2025. Hagiavaldusele
vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole kuni tagaseljaotsuse tegemiseni vastust
hagiavaldusele esitanud, kuivõrd tähtajad olid vastavalt 14.02.2025 või siis 06.03.2025.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on
õiguslikult põhjendatud.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel
26.03.2024 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis
tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis laenuandja kostjalt
krediidivõimelisuse hindamiseks kostja konto väljavõtet ja teostas selles nähtuvate
sissetulekute ja kohustuste analüüsi ja ka kostja varasemate maksekohustuste täitmise
analüüsi. Hagi kohaselt tuvastas laenuandja, et kostja oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise
eelselt vallaline, tal puudusid ülalpeetavad ja maksehäired ning laenuandja poolt tehtud
arvutuste kohaselt jäi kostjale pärast majapidamiskuluste ja finantskohustuste tasumist kätte
515,36 eurot, mis oli suurem kui elatusmiinimum (338,20 eur). Hageja tõi välja, et
laenuteeninduse suhtarvuks oli 20,10%, mis oli kooskõlas hageja sisekorraeeskirjades
kehtestatud määraga, milleks oli maksimaalselt 45%. Seega hindas laenuandja kostja
krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja
krediidivõimelisuse analüüsi põhjal veendus laenuandja kostja krediidivõimelisuses. Hageja
poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega
järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis
vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid
ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline
ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja
menetlus lõpetatakse.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas
kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS §
162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on
hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks
on TsMS § 133 kohaselt 11637,23 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS)
§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 12500 eurot tasuda riigilõiv summas 840
eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 840 eurot.
Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja
kulud summas 165 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100
eurot/tunnis kokku 1 tund ja 39 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu,
mahtu ja õiguslikku keerukust saab hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja
tunnitasumäära pidada põhjendatuks. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu,
mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on
põhjendatud õigusabikulu 165 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja
vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 39 minutit hagimenetluse
materjalidega tutvumiseks, komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule
esitamiseks.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 005
eurot (riigilõiv 840 eurot + õigusabikulud 165 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude
jaotusele kostjalt välja mõista.
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja
mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates
(TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Almere kohtunik