Legislator Case Law & Legislation
2-24-18697/7 AI generated

2-24-18697/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-18697/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks AB Fjord Bank ja S. G.´i vahel 26.03.2024 Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks menetluskulud summas 1005 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-24-18697/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks AB Fjord Bank ja S. G.´i vahel 26.03.2024 Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks menetluskulud summas 1005 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18697

Tsiviilasi AB Fjord Bank hagi S. G. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

11 637,23 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja AB Fjord Bank (välisriigi registrikood 304493038),

esindajad lepinguline esindaja R. A.

Kostja S. G. (isikukood xxx, tegelik viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlik Teadaannete

kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks AB Fjord Bank ja S. G.´i vahel 26.03.2024

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 241761 tulenev põhivõlgnevus summas 9285,99

eurot, intress summas 338,69 eurot, lepingu haldustasu 160 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis summas 157,86 eurot ning alates 11.12.2024 kuni põhinõude summa

9285,99 eurot täitmiseni viivis 0,05% tagastamata laenu summalt päevas.

3. Jätta menetluskulud S. G.´i kanda.

4. Välja mõista S. G.´ilt AB Fjord Bank kasuks menetluskulud summas 1005 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. AB Fjord Bank (hageja) esitas 10.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse S. G.i (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas

9285,99 eurot, intress summas 338,69 eurot, perioodiline haldustasu summas 160 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 157,86 eurot ning täiendav viivis määraga 0,05%

tasumata põhisummalt päevas alates 11.12.2024 kuni põhisumma likvideerimiseni.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 12.12.2024 kohtumäärus asja

menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja on Ametlikes

Teadaannetes kinnitanud kohtu dokumentide kätte saamist 04.02.2025 kell 18.08. Kohus ootas

ära ka Ametlike teadaande kättetoimetatuks lugemis kuupäeva, s.o. 20.02.2025. Hagiavaldusele

vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole kuni tagaseljaotsuse tegemiseni vastust

hagiavaldusele esitanud, kuivõrd tähtajad olid vastavalt 14.02.2025 või siis 06.03.2025.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on

õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel

26.03.2024 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis

tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis laenuandja kostjalt

krediidivõimelisuse hindamiseks kostja konto väljavõtet ja teostas selles nähtuvate

sissetulekute ja kohustuste analüüsi ja ka kostja varasemate maksekohustuste täitmise

analüüsi. Hagi kohaselt tuvastas laenuandja, et kostja oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise

eelselt vallaline, tal puudusid ülalpeetavad ja maksehäired ning laenuandja poolt tehtud

arvutuste kohaselt jäi kostjale pärast majapidamiskuluste ja finantskohustuste tasumist kätte

515,36 eurot, mis oli suurem kui elatusmiinimum (338,20 eur). Hageja tõi välja, et

laenuteeninduse suhtarvuks oli 20,10%, mis oli kooskõlas hageja sisekorraeeskirjades

kehtestatud määraga, milleks oli maksimaalselt 45%. Seega hindas laenuandja kostja

krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja

krediidivõimelisuse analüüsi põhjal veendus laenuandja kostja krediidivõimelisuses. Hageja

poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega

järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis

vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid

ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline

ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS §

162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks

on TsMS § 133 kohaselt 11637,23 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 12500 eurot tasuda riigilõiv summas 840

eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 840 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja

kulud summas 165 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100

eurot/tunnis kokku 1 tund ja 39 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu,

mahtu ja õiguslikku keerukust saab hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäära pidada põhjendatuks. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu,

mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on

põhjendatud õigusabikulu 165 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 39 minutit hagimenetluse

materjalidega tutvumiseks, komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule

esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 005

eurot (riigilõiv 840 eurot + õigusabikulud 165 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude

jaotusele kostjalt välja mõista.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Almere kohtunik