2-24-17865/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17865

Tsiviilasi

Aktsiaselts FECTOR avaldus Estic OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja aktsiaselts FECTOR

(rk

10752385; asukoht P. Süda 3, XXX, 10118 Tallinn; e-post

XXX), seaduslik esindaja Q.R

puudutatud isik/võlgnik Estic OÜ (rk 12049388; asukoht

XXX, 50411 Tartu; e-post XXX), seaduslik esindaja B.Z

ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk (Soola 8, 51003

Tartu; telefon 51 66 303; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada aktsiaselts FECTOR avaldus Estic OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

Välja kuulutada 7. märtsil 2025 kell 13.00 Estic OÜ pankrot.

2. Nimetada pankrotihalduriks Robert Sprengk (Soola 8, 51003 Tartu; telefon 51 66 303;

e-post XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 1. aprill 2025 kell 11.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 108-1).

4. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud

dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

6. Jätta menetluskulud Estic OÜ kanda.

7. Määrata aktsiaselts FECTOR menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot

(riigilõiv).

8. Jätta aktsiaselts FECTOR taotlus menetluskuludelt arvestatava viivise kindlaks

määramiseks rahuldamata.

9. Määrata ajutise halduri Robert Sprengki tasu suuruseks 1024,80 eurot (sh

käibemaks 184,20 eurot). Ajutise halduri tasu välja mõista Estic OÜ pankrotivarast.

10. Ajutise halduri tasu 1024,80 eurot maksta välja aktsiaseltsi FECTOR poolt

22.12.2024 tasutud deposiidi arvel OÜ-le Advokaadibüroo LMP (registrikood

12045166, konto nr EE697700771001208415 AS-is LHV Pank), mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

art 19 alusel.

14. Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale ja p 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 1. Aktsiaselts FECTOR (võlausaldaja) esitas 26.11.2024 Tartu Maakohtule avalduse

Estic OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt loovutas xxxxxxxxxxxxxxxxx 04.09.2024 oma nõude summas 15 376,17

eurot OÜ Estic vastu Aktsiaseltsile Fector. xxxxx loovutas 21.10.2024 oma nõude summas 30

875,11 eurot, millele täiendavalt lisanduvad viivised kuni põhinõude täieliku tasumiseni

võlgniku vastu Aktsiaseltsile Fector. Seisuga 21.10.2024 oli võlgniku kohustus võlausaldaja

ees 45751,28 eurot. Nimetatud nõue tuleneb 19.10.2024 jõustunud Tartu Maakohtu

30.10.2023 kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-22-111826. Seisuga 25.11.2024 on võlgnikul

maksuvõlg summas 117 839 eurot ja võlgniku 2023.a majandusaasta aruandest nähtuvalt on

Estic OÜ omakapital miinuses summas 889 775 eurot.

Võlausaldaja esitas võlgnikule 20.09.2024 pankrotihoiatuse 15 376,17 tasumiseks, millele

võlgniku juhatuse liige on vastanud 24.09.2024. Lisaks saatis võlausaldaja 21.10.2024

võlgnikule täiendava teate xxxxx nõude loovutamise kohta, millele sisulist vastust võlgnik

andnud ei ole. Tasumisi nõuete katteks toiminud ei ole.

2. Kohus võttis 12.12.2024 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, palus võlgnikul esitada

kirjalik vastus võlausaldaja pankrotiavalduse kohta ning kohustas võlausaldajat tasuma ajutise

halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1200 eurot.

3. Võlgnik avaldas 20.12.2024, et on kaalunud ka ise pankrotiavalduse esitamist, kuid ei ole

selleni jõudnud ja on nõus kirjaliku menetlusega.

4. Võlausaldaja tasus 22.12.2024 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1200

eurot.

5. Kohus nimetas 15.01.2025 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Robert

Sprengki, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise

halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.

6. Ajutise halduri aruande kohaselt käesolevaks ajaks võlgnikul tegevus puudub (töötajad

puuduvad, vara puudub). Võlgniku vara väärtus on 0 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

514 494 eurot, millest maksuvõlg 115 888,84 eurot ja võlgnevus Fector AS-i ees 61 127,45

eurot. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda.

Võlgnikul puuduvad tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik

tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Rahaliste vahendite laekumist ei ole ette näha ka tulevikus

ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis

võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sisuline

majandustegevus on lõppenud. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks

paranemiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda

oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt

maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud tagasivõitmise võimalused, mis

vajavad kontrollimist pankrotimenetluse. Võlgniku ettevõtte tervendamise võimalus puudub,

kuna puudub ettevõte kui selline. Võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo

tunnustega tegudest. Samas ajutise halduri hinnangul on võimalused tagasivõitmiseks ja

võimalike juhtimisvigadega tekitatud kahjunõuete esitamiseks.

Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse

kulude katteks. Halduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus

olla 2000 eurot. Deposiidi tasumise korral määrata kuulutada välja Estic OÜ pankrot ja

nimetada pankrotihalduriks Robert Sprengk.

Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks.

7. Maakohus määras 14.02.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning

avaldas 18.02.2025 määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Aktsiaselts

FECTOR on 06.03.2025 tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus

tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.

PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab pankroti välja kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (514 494 eurot) vara

väärtust (0 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, ettevõte on majandustegevise

lõpetanud. Kohus nõustub ajutise halduriga, et ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on

tekitatud tahtlikult ning, et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse

mõistes.

9. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1

või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus

rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Võlausaldaja aktsiaselts FECTOR on 06.03.2025 tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse

kulude katteks 2000 eurot.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Robert Sprengki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

11. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja PankrS § 78 lg 1

järgi, määratud resolutsioonis.

12. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).

Ajutise halduri tasu

13. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 840 eurot, millele lisandub

käibemaks 184,20 eurot, kokku 1024,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd aruande

kohaselt 7 tundi, millest 0,5 tundi on järelepärimiste esitamine ja 6,5 tundi andmete

koondamine, analüüs ja ajutise halduri aruande koostamine.

14. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust.

15. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muuhulgas ajutise halduri

tasu. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

16. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise

halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt

välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud

ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu 120 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu

ülemmäära. PankrS § 65 lg 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks. Kohus määrab

seega Robert Sprengk tasuks 840 eurot, millele lisandub käibemaks 184,20 eurot, kokku

1024,80 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlausaldaja aktsiaselts FECTOR poolt

22.12.2024 kohtu deposiiti kantud 1200 euro arvelt.

17. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

(OÜ-le Advokaadibüroo LMP, registrikood 12045166), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on OÜ Advokaadibüroo LMP käibemaksukohustuslane (nr EE101554251). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.

18. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

18. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse

esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

19. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja

menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i

järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise

tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku

pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi

(PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p

14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Estic OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole

võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist

menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik