2-25-894/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

07. märtsil 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-894

Tsiviilasi

A. D. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: A. D., isikukood: XXX, viibimiskoht: XXX

Võlgniku usaldusisik: Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, XXX; e-post XXX)

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. D. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A. D. (isikukood: XXX) pankrot 07.03.2025 kell 14:00.

3. Nimetada A. D. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, XXX; e-post XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.03.2025 kell 10.00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada A. D. (isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 07. märtsiks

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud võlgniku A. D. kanda.

14. Määrata usaldusisiku Hillar Villers tasu suuruseks 825 eurot (lisandub käibemaks

181,50 eurot).

15. Hüvitada pankrotivara arvelt usaldusisiku tasu summas 825 eurot (lisandub käibemaks

181,50 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o JeweLex

Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto xxxx Xxxx AS-is).

16. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja menetluse käik

A. D. (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib pankroti

välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis

maksejõuetusavalduse 22.01.2025 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi.

Usaldusisik esitas 05.02.2025 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema

kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 12.02.2025 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku

aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud.

2 (6)

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku kohustused ületavad kordades temal olemasolevat vara. Võlgnik on vallaline ja

ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik viibib ja töötab kinnipidamisasutuses (igakuine sissetulek ca 130-

140 eurot). Kinnistusraamatu ja Transpordiameti andmetel ei ole võlgnikul kinnis- ja vallasvara

(sõidukid, haagised, väikelaevad), ehitisregistri järgi vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel ühegi

äriühinguga võlgnik seotud ei ole.

Võlgnik omab Xxxx AS arvelduskontot ja rahaline jääk on kontol 3 228.18 eurot. Usaldusisiku

aruande lisast 6 nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 27 314,57 euro ulatuses. Samas osad

kohustused arvestades täitemenetluse algusaegu võivad olla aegunud. Kohustuste suurus,

põhjendatus selgub edasises menetluses. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad

võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 23 937 euro võrra. Aruande koostamise ajaks

ei ole teada, et oleks pooleliolevaid kohtuvaidlusi. Olemasoleva informatsiooni põhjal oli

usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige sellest, et ta ei ole olnud

seaduskuulekas, millest johtuvalt on valdavas enamuses tekkinud kohustused. Samuti võlgnikul

puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi.

Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda

tähtaegselt oma kohustusi täita. Usaldusisik leidis, et võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad

reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma

kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et A. D. on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

3 (6)

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

12.02.2025 toimunud kohtuistungil avaldatult ei pea usaldusisik võlgniku vannet vajalikuks.

Kohus ei kohusta võlgnikut PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

andma vannet.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus tuvastas, et karistusregistri andmetel on võlgnik Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega

kriminaalasjas nr xxxx (xxxx) süüdi tunnistatud KarS § 394 lg 2 p 1,2 järgi ja võlgnikule määrati

karistuseks kaks aastat vangistust, karistusaega arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Seega pani A. D. toime KarS § 394 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – rahapesu, vähemalt

teist korda, grupi poolt. Viru Maakohtu 13.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr xxxx (xxxx)

mõisteti võlgnik süüdi KarS § 141 lg 1 ja § 200 lg 2 p 8 järgi, liitkaristusena määrati võlgnikule 4

aastat vangistust ning KarS § 65 lg 1 kohaselt suurendati mõistetud karistust 4 (neli) aastat

vangistust Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud karistuse 2 (kaks) aastat vangistust

võrra ja mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Karistus on võlgniku poolt kantud.

4 (6)

Kohus, olles uurinud võlgniku karistusregistri väljavõtet ja kohtuinfosüsteemis (KIS)

kohtuotsuseid, milles on võlgnikku karistatud erinevate kuritegude eest, võttes arvesse mõistetud

ja ärakantud karistusi ja võlgniku poolt kohtuistungil antud selgitusi, leiab, et käesoleval juhul ei

ole vajalik jätta võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

FIMS § 45 lg 3 annab kohtule kaalutlusõiguse kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmise asjas. Kohtule arusaadavalt on võlgnik mõistnud oma õigusvastase käitumist ja pärast

vanglast vabanemist suundub võlgnik tööle. Ka on võlgnikul juba osaliselt võimalik täita

võlausaldajate ees oma kohustusi Xxxx kontol olevatest rahalistest vahenditest (arvestades maha

usaldusisiku tasu). Kohus osundab, et kohustustest vabastamise menetluse läbimine annab

võlgnikule oma püüdlusi näidata. Kohus selgitab, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

kohustusest isik ei vabane ka kohustustest vabastamise menetluse kaudu. Seetõttu kohus koos

võlgniku pankroti väljakuulutamisega algatab ühtlasi ka tema kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Hillar Villers täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

5 (6)

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 5,5 tundi, tunnitasuga 150 eurot. Kohus

leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on

usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik palub tema tasuks määrata 825 eurot (lisandub käibemaks

181,50 eurot), tasumisega JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole xxxx Xxxx AS-is.

Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus määrab usaldusisiku tasuks 825 eurot

(lisandub käibemaks 181,50 eurot).

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Usaldusisik palub tasu hüvitada pankrotivara arvelt (so võlgniku Xxxx AS

arvelduskontol olevatest rahalistest vahenditest).

Kohus kuulutab võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse.

Maksejõuetusavalduse kulud 825 eurot (lisandub käibemaks 181,50 eurot) tuleb katta

pankrotivara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik

6 (6)