3-24-3488/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3488

Haldusasi

X jaY kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks seoses

munitsipaallasteaias koha andmata jätmisega (august 2022 kuni

august 2023)

RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

2. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning

lõpetada haldusasja menetlus.

3. Tagastada määruse jõustumisel kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv.

4. Edastada määrus teadmiseks Rae vallale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X esitas 29.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse enda ja Y nimel kaebuse Rae valla vastu

lastehoiu teenuse kasutamise eest enammakstud raha hüvitamiseks perioodil august 2022 kuni

august 2023.

2. Kohtuasja toimiku kohaselt esitati Rae vallale taotlus lastehoiu teenuse eest enamtasutud raha

hüvitamiseks, mille lõpus on Y nimi (dtl 7).

Rae vald jättis 25.11.2024 vastusega (dtl 36) 18.11.2024 esitatud taotluse rahuldamata. Kirja lõpus

on toodud, et kui isik ei ole nõus käesoleva kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisega või kui

ta ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, on isikul õigus 30 päeva jooksul esitada halduskohtule

kaebus hüvitise väljamõistmiseks.

3. Kaebuses on toodud, et kaebajad on teadlikud, et nad on ületanud 30-päevase nõude esitamise

piirangu. Kaebajad olid ekslikul arvamusel, et nõude esitamise aeg on 30 tööpäeva. Kaebajad

soovivad eksimuse arvestamist ning seda, et nende taotlus võetaks menetlusse (dtl 2).

Vastuseks kohtu küsimustele esindusõiguse ja kaebetähtaja kohta vastasid kaebajad järgnevat:

-

Y volitas 04.02.2025 X ennast kohtuasjas nr 3-24-3488 esindama (dtl 42).

-

Y kinnitas samas, et ta on teadlik kaebuse sisust ning et kaebajad on omavahel kokku leppinud

ning ühisel soovil esitanud avalduse Rae Vallale kulude hüvitamiseks (samas).

-

X selgitas, et kaebuse esitamine viibis, kuna ta põdes kaebetähtaja kestel ägedat

keskkõrvapõletikku kokku üle 3 nädala. Samal ajal tuli täita täiskohaga töökohustusi ja

kasvatada kaht väikest last. Kaebaja alustas materjalide kogumisega kohe, kuid koostamine jäi

ootele just haiguse tõttu (dtl 44).

1(3)

-

X võttis haiguse ajal välja puhkusepäevad ja tegi 2 nädalat kodust tööd nii palju, kui enesetunne

võimaldas. Tegemata tööd kuhjusid, mis vajasid kohe pärast tervenemist tähelepanu. Periood on

olnud väga haigusterohke ning üks lastest viibis ka sügisel haiglaravil. 2 päeva võrra tähtaja

ületamine ei olnud tahtlik tegevus. Kuigi taotlus Rae vallale esitati Y nime alt, pani materjali

kokku X ja kohtule esitamiseks oli vajalik mõlema isiku kohalolu (dtl 52).

-

Y pidi oma täiskohaga töökoha kõrvalt panustama veelgi rohkem kahe väikese lapse

hooldamisse (samas).

4. Asja materjalidest nähtub, et Y sai Rae valla vastuse kätte hiljemalt 26.11.2024 (dtl 36).

Kaebuses on X kinnitanud Rae valla vastuse saamist 25.11.2024, samuti kaebetähtaja ületamist (dtl

2). Kaebajad on kohtule ka kinnitanud, et taotlus Rae vallale esitati ühisel soovil. Kaebuse

asjaoludest nähtub, et X tasus arvete eest 9 korral (dtl 35) ning Y kolmel korral (märts 2023, juuni

2023 ja september 2023) (dtl 29-33). Sellest saab üheselt järeldada, et Y tegutses Rae vallalt kahju

hüvitamist taotledes mõlema kaebaja huvides ja nimel.

Sõltumata sellest, kas kaebajad said Rae valla vastuse kätte 25. või 26. novembril 2024. a, oli

viimane päev kaebuse esitamiseks RVastS § 18 lg 2 kohaselt 27.12.2024. Vaidlustamisviide on

toodud ka Rae valla kirjas (dtl 36). Vastustaja ei ole kaebajaid kaebetähtaja osas eksitanud.

Kaebus on kohtule esitatud aga 29.12.2024. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kaebuse esitatuks

kaebetähtaega ületades.

5. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei

kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud

juhul, kui kaebuse esitamisega viivitamiseks esines mõjuv põhjus. Mõjuv põhjus on eelkõige

liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske

haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kaebust esitada ega volitada selleks esindajat. Seega

peab mõjuv põhjus olema kaebajatest sõltumatu asjaolu või kellegi poolt kaebajate eksitamine nii,

et kaebajatel ei olnud võimalik tähtaja jooksul oma õiguste kaitse vajaduses või viisis selgust saada.

Kohtule esitatud asjaolude kohaselt oli kaebuse esitamine tähtaegselt küll ebamugav, aga siiski

võimalik. Kuigi X oli haigestunud, tegi ta samal ajal kodus tööd ehk ei olnud ajutiselt töövõimetu.

Vahetult kaebetähtaja lõpu eel oli ka lühendatud tööpäev (23.12) ning riigipühad (24.-26.12). Ka

juhul, kui X oli halb enesetunne, jätkas ta siiski kodus tööd ehk haigestumine ei olnud sedavõrd

tõsine, et kaebajal ei olnud võimalik, eeldades tema töö võimalikku iseloomu, arvutis või

käsikirjaliselt kaebust koostada. Vallale esitatud taotlusest (dtl 7) nähtub, et selleks ajaks olid

kaebajad eelnevalt kokku kogunud nii arved kui ka makseväljavõtted, samuti koostanud kahju

arvestustabeli.

Ka juhul, kui X oli tõsisemalt haigestunud, mis takistanuks kaebuse esitamist, ei ole kaebajad

põhistanud, et Y oli mõjuv põhjus, miks ei olnud võimalik kaebust esitada. Ainuüksi vajadus teha

täiskohaga tööd ja hooldada kaht last ei ole piisavalt mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

Nagu kaebajate selgitustest nähtub, siis kasvatasid või hooldasid nad mõlemad sel ajal lapsi, tehes

täiskohaga tööd. Kaebajatega nõustumisel, et Y oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega hilinemiseks,

tuleks sellest järeldada, et üksikvanemal ei ole ühelgi juhul võimalik kaebetähtaega järgida.

Kohus saab inimlikult aru, et ühe vanema haigestumine, pingutus jätkata täiskohaga töötamist ning

vajadus hooldada samal ajal lapsi, võivad võtta olulise osa mõlema vanema tähelepanust, mistõttu

tegevused või vajadused võivad jääda tagaplaanile. Siiski ei ole muude tegevuste rohkus ega

kaebajate kirjeldatud viisil tähelepanu koondumine mujale piisav selleks, et möönda mõjuvat

põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja enda eesmärgiks on tagada õigusrahu ehk ka

haldusorganil võib tekkida õigustatud eeldus, et kindla aja möödumisel ei ole tema vastu enam

2(3)

nõuete esitamine võimalik. Sellise õigusrahu murdmiseks ei ole kaebajate toodud põhjendused

piisavad.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab

kohtuasja menetluse. Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)