2-24-6592/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6592

Kohtuasi

P.G avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu Tallinna kohtutäitur Kaire

Põltsi täiteasjas nr 025/2010/398 kohtutäituri tasu ja

kulude osas

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): P.G (isikukood XXX)

Puudutatud isik:

Harju tööpiirkonna Tallinna

kohtutäitur Kaire Põlts, lepinguline esindaja Anni

Lomp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud P.G kanda. Rahuldada

Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebemenetluse

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Mõista P.Glt Harju tööpiirkonna

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja määruskaebemenetluse

menetluskulude hüvitis 250 eurot. Nimetatud summalt tuleb P.Gl alates määruse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

4. Mõista P.Glt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 70 eurot. Nimetatud summa

tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud

makseinfole. Selle maksmisega viivitamise korral tuleb P.Gl tasuda määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-24-6592

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.G (avaldaja, võlgnik) esitas 25.04.2024 Harju Maakohtule avalduse lõpetada Tallinna

kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik, sissenõudja) täiteasjas nr 025/2010/398 (täiteasi)

kohtutäituri tasu ja kulude sissenõudmine täitmise aegumise tõttu.

2. Puudutatud isik teatas 30.04.2024 seisukohas, et täiteasjas on täitedokumendiks Pärnu

Maakohtu 27.01.2010 otsus asjas nr 2-09-39934. Võlgnik pole täitemenetluses kordagi

kohtutäituriga ühendust võtnud ning samuti pole esitanud avaldust täitemenetluse

lõpetamiseks aegumise tõttu. Täitemenetluse lõpetamiseks saab võlgnik pöörduda kohtutäituri

poole ning menetluse lõpetamine on perspektiivikas kohtuväliselt.

3. Kohus andis avaldajale menetlusabi ja võttis avalduse menetlusse 02.05.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis 16.05.2024 määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus

märkis, et täiturile hüvitatavad menetluskulud puudusid. Maakohus vabastas avaldaja

riigilõivu 30 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

4.1. Maakohus märkis, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja

palus kohaldada aegumist täiteasjas väljamõistetud täitekuludele ning lõpetada täitemenetlus

täitekulude väljamõistmiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Jõustunud kohtulahendiga ei ole

tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Vastav

avaldus on lahendamisel tsiviilasjas nr 2-24-6593. Täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Põhinõude aegumisele

antakse hinnang tsiviilasjas nr 2-24-6593.

4.2. Lisaks on täitur märkinud, et täitemenetluse lõpetamiseks saab võlgnik pöörduda

kohtutäituri poole ning menetluse lõpetamine on perspektiivikas kohtuväliselt. Avaldajal on

võimalik täituritasu aegumise otsustamiseks peale põhinõude täitmise aegumisega lõpetamist

pöörduda täituri poole.

4.3. Kohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et

täiturile hüvitatavad menetluskulud puudusid. Kohus vabastas avaldaja riigilõivu 30 euro

riigituludesse tasumise kohustusest, sest selle väljamõistmisel ei suudaks avaldaja seda

arvukate pooleliolevate täitemenetluste tõttu suure tõenäosusega täita ja see põhjustaks uue

täitemenetluse.

2-24-6592

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata asi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja palus end vabastada määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest seoses tema maksejõuetusega.

5.1. Avaldaja väitel on käesolevas asjas vaidluse all kohtutäituri tasud, milliste väljanõudmine

kuulub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 alla ning on praeguseks aegunud.

5.2. Maakohus ei selgitanud, mis õigusnormist tulenevalt on avaldajal kohustus täituri tasu

otsuse aegumisele tuginemise puhul esitada esmalt avaldus kohtutäiturile. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 481 võimaldab võlgnikul esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik

pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise

eeltingimus. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset

kaebemenetlust TMS §-s 217 sätestatud korras.

5.3. Maakohus tõlgendas valesti kohtupraktikat. Avaldusega täituri poole pöördudes ei saa

lõpetada täitemenetlust aegunud täituri tasude osas. TMS § 207 järgi kontrollib

kriminaalmenetluse kulude või väärteo eest määratud rahatrahvi nõude täitmise aegumist

kohtutäitur, lõpetades täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud

karistusseadustiku (KarS) §-s 82 lg-s 4 või lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul. Väärteo

rahatrahvi aegumiseks ei pea seega pöörduma avaldusega täituri poole, vaid täitur lõpetab

omal initsiatiivil menetluse. Kohtutäitur on rikkunud seadust ning jätnud aegunud nõuete osas

täitemenetluse lõpetamata.

5.4. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 413 järgi ei kohaldata KTS §-e 411, 412. Kohtutäituril ei ole

KTS §-st 413 tulenevalt õigust kriminaal- ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste

sundtäitmise aegumisel teha uus põhitasu otsus.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus selgitas, et avaldajale anti menetlusabi

02.05.2024 määrusega ja TsMS § 184 lg 4 kohaselt, kui menetlusosalisele on antud

menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka

igas järgmises kohtuastmes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

2-24-6592

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul õigesti jätnud avalduse TsMS §

477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldusega ei ole taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Eelkõige ei saa kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse kui täitedokumendi aegumine toimuda enne põhinõude täitmise

aegumist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tsiviilasjas nr 2-24-6593, milles vaieldakse

põhinõude aegumise üle, oleks jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus

täiteasjas tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Samas, isegi kui see nii oleks, ei

oleks võlgnik täitekulude tasumisest ikkagi vabastatud. Nimelt sätestab TMS § 223¹ lg 6, et

täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu esitatud avalduse rahuldamine ei vabasta

võlgnikku täitekulude kandmisest. Ka TMS § 48¹ lg 4 kohaselt ei vabasta täitemenetluse

lõpetamine nõude aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest.

11. Avaldaja ei vaidlusta esitatud määruskaebuses, et siinses asjas on avaldaja kohtusse

pöördunud täitedokumendina kohtutäituri poolt täiteasjas tehtud kohtutäituri tasu otsuse osas.

Seda arvestades ei pidanud kohtutäitur täitemenetlust TMS § 207 alusel lõpetama, nagu

võlgnik on ekslikult aru saanud. Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse

rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist või

varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Praegusel juhul ei

ole tegemist kummagi nimetatud karistuse sissenõudes algatatud täitemenetlusega. Seega ei

ole kohtutäiturile tehtud etteheide seaduse rikkumisest ja omal initsiatiivil täitemenetluse

lõpetamata jätmisest põhjendatud.

12. Põhjendamatu on ka etteheide maakohtule uue kohtupraktika loomisega seonduvalt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli täitemenetluse algatamise aluseks sissenõudja Intrum

Justitia Debt Finance AG poolt esitatud täitmisavaldus ja Pärnu Maakohtu 27.01.2010 määrus

tsiviilasjas nr 2-09-39934 (maksekäsk), mille alusel algatati täiteasjas täitemenetlus

05.02.2010. Kui tsiviilasjas nr 2-24-6593, milles vaieldakse põhinõude aegumise üle, leiab

jõustunud kohtulahendiga tuvastamist, et täitemenetlus täiteasjas tuleb lõpetada nõude

täitmise aegumise tõttu, kuulub kohaldamisele KTS § 41². Viidatud sätte kohaselt on

täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult

menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Kirjeldatud juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab

jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kohtutäitur ei pea koostama eraldi

varasema tasuotsuse tühistamist, vaid otsene keeld varasema otsuse alusel tasu

sissenõudmiseks tuleneb seadusest (KTS § 41²). Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse,

puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt ka RKTKm, 16.12.2015, 3-2-

1-108-15). Kuna uus põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab

seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu

väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema

eraldiseisvalt.

13. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 223¹ lg 1 alusel avaldust

kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest

sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral peab kohtutäitur tasu saamiseks

tegema uue tasuotsuse ja jätkama tasu sissenõudmist selle alusel.

2-24-6592

14. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust maakohtu määrust ka selles osas muuta, arvestades, et maakohus on

avalduse jätnud õigesti läbi vaatamata ning avaldaja ei ole määruskaebuses ka väitnud ega

põhjendanud, et menetluskulud oleksid jaotatud valesti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja

kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

16. Puudutatud isikut esindas siinses menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 12.06.2024

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kuigi varem kehtis TsMS § 175 lg

3¹, mille järgi ei hüvitatud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses

kohtutäituri kantud õigusabikulusid, on see säte tunnistatud alates 19.04.2021 kehtetuks.

Seega võis kohtutäitur kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat ning tema lepingulise

esindaja kasutamisest tekkinud menetluskulud tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kohtutäiturile hüvitada.

17. Puudutatud isikule on 12.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabi

2,5 tundi järgmiste toimingutena: maakohtu määruse, määruskaebuse ja kohtu 28.05.2024

teatega tutvumine, seisukoha kujundamine ja edastamine kohtule ning menetluskulude

nimekirja koostamine. Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnitasuga 100 eurot.

18. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr on

põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul

põhjendatuks peetud tunnitasu määrale.

19. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu

on põhjendatud, arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja selle kohta esitatud

arvamuse sisu ja mahtu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu

tsiviilasja nr 2-24-6592 määruskaebemenetluses 250 eurot (2,5 × 100).

20. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb avaldajalt

mõista puudutatud isiku kasuks välja ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

21. Maakohus andis 02.05.2024 määrusega avaldajale menetlusabi, vabastades avaldaja

kohustusest tasuda põhiavalduselt riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14 sätestab, et

kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu.

Avaldajalt tuleb määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõiv 70 eurot TsMS § 190 lg 4 ja §

179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi

kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul. Praegusel juhul ei esine kolleegiumi hinnangul mõjuvaid põhjuseid, mis

õigustaks avaldaja vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest või

2-24-6592

tasumiseks hilisema tähtpäeva või osadena tasumise ettenägemist (TsMS § 190 lg 7). Nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb avaldajal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus

on TsMS §-st 427 tulenevalt hagi läbi vaatamata jätmise osas edasikaevatav. Menetluskulude

jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus

või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud

isikul esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus mõistab talt sama paragrahvi

esimese lõike alusel menetluskulud, mh tasumata riigilõivu, riigi kasuks välja, kui kaebuse

hind ületab 100 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)