2-23-359/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-359

Kohtuasi

R.L-i hagi H.K.M vastu saamata jäänud töötasu ja

puhkusehüvitise saamiseks

H.K.M vastuhagi R.L-i vastu kahjuhüvitise ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.K.M apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8256,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja/ kostja hagis kostja (vastustaja): R.L (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Riho Viik

Kostja/kostja hagis hageja (apellant):

H.K.M

(registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Siret Saks

Asja läbivaatamine

13.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.01.2024 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta H.K.M kanda.

4. Rahuldada R.L-i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata

H.K.M poolt R.L-ile apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks

1560 eurot.

5. Mõista H.K.M-ilt R.L-i kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitisena 1560 eurot.

2-23-359

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Töövaidluskomisjon rahuldas 24.11.2022 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1468/22 R.L-i

avalduse osaliselt, mõistes tööandjalt H.K.M-ilt töötaja R.L-i kasuks välja: 1) töötasu

ajavahemiku 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest 1800 eurot (bruto); 2) puhkusehüvitise 272,25

eurot. Rahuldamata jäi R.L-i ületunnitöötasu nõue 964 eurot. H.K.M esitas 09.01.2023

kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud R.L-i avaldus rahuldatud ulatuses

läbi hagimenetluse korras hagina.

2. R.L esitas 09.01.2023 hagi H.K.M vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

1) ajavahemikul 01.08.2022 kuni 31.08.2022 saamata jäänud töötasu 1800 eurot (bruto); 2)

kasutamata põhipuhkuse hüvitise 272,25 eurot.

3. Hageja töötas kostja juures 2022. a juuli algusest kuni 2022. a augusti lõpuni meistrina,

kuupalgaga 1800 eurot (bruto) tähtajatult ja ilma katseajata. Kostja on jätnud hagejale ühe kuu

töötasu maksmata. Samuti ei ole kostja tasunud puhkusehüvitist 58 kalendripäeva eest.

Kostja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

4. H.K.M esitas 02.01.2023 töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4-1/13/23 avalduse

töötaja R.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis 26.01.2023 otsusega

tööandja avalduse rahuldamata. Tööandja H.K.M esitas 13.03.2023 kohtule hagiavalduse

töötaja R.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes.

5. Hageja kinnitas tööle asumisel, et temal on kõrgharidus (Tallinna Tehnikaülikool).

Pöördudes pärast töösuhte lõppu Tallinna Tehnikaülikooli poole, selgus, et sellist isikut ei ole

neil mitte kunagi õppimas käinud.

6. Hageja oli teadlik oma tööülesannetest. Töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks töötaja

poolt kohustuse võtmine nähtub ka tööprotsessi raames allkirjastatud toodete

kontrollkaartidest. Kontrollkaartidest nähtub, et hageja on kontrollinud üle vormi enne

betoneerimist ning andnud betoneerimiseks loa oma allkirjaga. Seejärel on hageja teostanud

toote ülevaatuse ning allkirjastanud märkuste lahtri ehk teiste sõnadega on hageja kinnitanud

toote ülevaatuse läbiviimise.

7. Hageja töökohustused olid järgmised: 1) tutvuda betoonelementide tellija poolsete

tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd betoonelementide

2-23-359

tootmiseks; 2) kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning seejärel anda luba

betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega.

8. Kostja klient saatis 22.08.2022 e-kirja ebaõigesti valmistatud betoonelementide (postide)

kohta. Tegemist on samade toodetega, millele oli andnud betoneerimisloa hageja. Klient

nimetatud betoonposte vastu ei võtnud ning need tuli teha uuesti. Hagejapoolsete rikkumiste

tõttu läks maha kandmisele 14 posti. Maha kantud 14 posti hinnaks (materjali hind) oli 17

859,6 eurot käibemaksuta ning koos käibemaksuga 21 431,52 eurot. Nimetatud kahju hulka ei

ole arvestatud mainekahju, kahju hüvitamist tellijale jne.

9. Kuna töötaja töötasuks oli 1800 eurot (bruto), siis piirab kostja välja mõistetava kahju

hüvitise summat kolme kuu töötasuga ehk summaga 5400 eurot (bruto), millelt tuleb välja

mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Kuna hageja tekitas kostjale olulise kahju, ei ole hagejal kostja vastu töötasu nõuet. Kui

kohus mõistab hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise, palub kostja

selle kostja nõudega tasaarvestada.

Hageja vastuväited kostja hagile

11. Hageja vaidles kostja hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

12. Hagejale ei ole kirjalikku töölepingut kätte antud, see on tema poolt seniajani

allkirjastamata. Samuti ei tutvustatud talle ega allkirjastatud hageja poolt mingeid teisi

dokumente, nagu näiteks sisekorraeeskirju, materiaalse vastutuse lepingut, ametijuhendit,

kvaliteedinõudeid jms. Tööandja ei näidanud, kuidas konkreetseid betoondetaile vormi

valada, milliseid vajalikke abidetaile kasutada, kuidas tööd korraldada või kvaliteeti tagada.

13. Hagejale alluva brigaadi poolt päeval tehtut kontrollis igal järgmisel hommikul tööandja

kvaliteedikontrolli osakond. Kvaliteedikontrolli organ, kes hagejale ei allunud, praaki

avastada ei suutnud. Lõpuks avastas praagi hageja ise, kes sellele tööandja kvaliteedi

kontrollorgani tähelepanu juhtis. Kuna olukorda ei parandatud, siis esitas hageja pärast praagi

avastamist 2022. a augusti keskel töölt lahkumise avalduse alates 01.09.2022. Hagejat

süüdistati praagi tekitamises ja talle keelduti tasumast 2022.a augusti töötasu ning saamata

jäänud puhkuse eest hüvitist. Defektsete jooniste järgi koostatud betoonpostid osutusid

sobimatuteks, põhjusel, et posti sisse jäävad traadist sidemed metallvarraste vahel ei olnud

piisavad, mistõttu toimus posti kinnituste asukoha nihkumine betoneerimise käigus.

14. Hageja ei nõustu tööandja esitatud väidetega tema hariduse kohta. Hageja on esitanud

töövaidluskomisjonile oma hariduse tõendamiseks kõrgkooli lõpetamist tõendava diplomi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Maakohus rahuldas hageja hagi ja jättis kostja hagi rahuldamata. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1800 eurot (bruto), kasutamata

põhipuhkuse hüvitise 272,25 eurot ning viivise alates 02.09.2022 kuni 24.01.2024 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (põhinõudelt 2072,25 eurot) summas 305,20 eurot ja

viivise alates 25.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ning mõistis menetluskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja

1530 eurot (käibemaksuta).

2-23-359

16. Pooled ei vaidle, et hageja töötas kostja juures alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022 meistri

ametikohal, kuid hageja ei ole töölepingut ega ametijuhendit allkirjastanud. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et hageja töötasu ühes kuus oli 1800 eurot (bruto) ja kostja jättis hagejale

2022 augusti eest töötasu maksmata.

17. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest

kokkulepitud tasu, mistõttu on tööandja enda töölepingulisest suhtest tulenevat kohustust

rikkunud. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest

1800 eurot (bruto). TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud

hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 alusel

muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemise kuupäeval,

sh TLS § 71 nõue. Hageja puhkusehüvitise arvestamise aluseks on töötaja töötasu perioodil

2022 juuli kuni 2022 august, mis oli kokku 3485,68 eurot. Ühe puhkusepäeva tasu on 3485,68

eurot/58 päeva = 60,10 eurot. Seega 4,53 puhkusepäeva tasu on 4,53x60,10 = 272,25 eurot.

Kostja võlgnevus hageja ees on kokku seega 2072,25 eurot (1800+272,25). Kuna hageja

tööleping lõppes 02.09.2022, siis on põhjendatud hageja viivisenõude esitamine alates

02.09.2022. Kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.01.2024 on kostja olnud viivituses kokku 510

päeva (alates 02.09.2022 kuni 24.01.2024). Seega on hageja viivisenõue (perioodil

02.09.2022 kuni kohtuotsuseni 24.01.2024) kokku 305,20 eurot.

18. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st

töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu,

arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku

tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

127 lg 4). Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis on kostjal ning seda on kohus pooltele

selgitanud 06.11.2023 kohtuistungil. Kostja pole tõendanud töötajapoolset töölepingust

tulenevat kohustuse rikkumist. Esitatud tõenditega pole leidnud tõendamist, et just hageja

poolse töölepingu rikkumise tõttu oleks kostjal kahju tekkinud.

19. TLS § 5 p 3 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töötaja

tööülesannete kirjeldus. Vaidlustamata asjaoludel puudub hageja ja kostja vahelises töösuhtes

kirjalik tööleping. Isegi kui esinesid suulised kokkulepped tööülesannete osas, siis pole

vastavaid kokkuleppeid võimalik esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Puuduvad igasugused

andmed selle kohta, et tööandja oleks töötajale üldse selgitanud, millised on täpselt tema

tööülesanded. Samuti pole tööandja panustanud töötaja oskuste arendamisse olukorras, kus

tööandja leidis, et need pole piisavad. Tõendatud ei ole, millist töölepingust tulenevat

kohustust on hageja rikkunud olukorras, kus hagejale pole tutvustatud ametijuhendit. Kostja

kliendi e-kirja teel saadetud pretensioon ei tõenda, et hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu

tekkis kostjal oluline kahju.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega rahuldada kostja hagi ja jätta hageja hagi rahuldamata.

2-23-359

21. Maakohus on jätnud otsuse põhjendamata ja rikkunud arvukalt nii menetlusõiguse norme

kui ka ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus on rikkunud

põhjendamiskohustust – kohtu järeldused on ebaselged ning ei haaku esitatud tõenditega.

Lisaks on kohus jätnud osaliselt tõendid hindamata – näiteks on tõendina hindamata Q

(tööandja poolne juhendaja) selgitused selle kohta, et hagejale selgitati tema töökohustusi ja

nende sisu.

22. Hageja ei ole tõepoolest allkirjastanud ametijuhendit ning töölepingut, kuid ainuüksi

allkirja puudumisest ei saa teha esitatud tõendite pinnalt järeldust, et hageja ei olnud teadlik

oma tööülesannetest ning nende sisust. Hageja on võtnud TVK menetluses omaks asjaolu, et

tema oli teadlik nii ametijuhendist kui ka tööülesannetest. Lisaks on kostja tõendanud, et

hagejat täiendavalt juhendati ning ta oli teadlik oma töökohustustest (Q 23.01.2023

allkirjastatud selgitus). Kohus ei ole hinnanud kontrollkaartide allkirjastamist ning nimetatud

tõendite seost hageja tegevusega töösuhte raames. Vaidlus puudub selle üle, et hageja

kontrollkaardid allkirjastas. Järelikult oli temale teada, et tema kohustuseks on kontrollida

koostatud vormi vastavust nõuetele.

23. Lühidalt olid töötaja kohustused järgmised (mis puudutab käesoleva vaidluse osa ehk

kahju hüvitamist): 1) tutvuda betoonelementide tellija poolsete tootejoonistega ja vajadusel

tellida puidust vormid või teha muud eeltööd betoonelementide tootmiseks; 2) kontrollida üle

vormide vastavus tootejoonistele ning seejärel anda luba betoneerimiseks, mis toimus toote

kontrollkaardi allkirjastamisega.

Sellised kohustused on nähtavad ka ainuüksi

kontrollkaartidelt. Kui hageja ei saanud üldse aru, mida temalt nõutakse, jääb arusaamatuks,

miks ta sellised kaardid allkirjastas.

24. Olukorras, kus hageja on andnud betoneerimisloa postidele, mis ei vasta tellija poolt

soovitud joonistele, jääb arusaamatuks kohtu väide, mille kohaselt ei ole kostja suutnud

hageja rikkumist tõendada. Tegemist on otsese seosega – hageja andis betoneerimisloa ja

kinnitas, et joonistele vastavatele vormidele võib asuda betoonelemente tootma. Hiljem

selgus, et vormid ei vastanud tellija joonistele ehk betoneerimiseks ei oleks pidanud luba

andma.

25. Kostjale on tekkinud hageja töökohustuse rikkumise tõttu varaline kahju, kahju oli

hagejale ettenähtav. Hageja, kes on pikaajalise kogemusega töötaja, pidi aru saama, et

joonistele mitte vastavate betoonpostide tootmine ei saa olla tegevus, millega kahju ei kaasne.

26. Hageja kohustuseks oli tagada, et betooni valamiseks tellitud ja koostatud vorm vastab

tellija joonistele ning teha ka pistelist kvaliteedikontrolli (betoneerimisele järgnevalt). Hageja

andis perioodil 02.08-22.08.2022 betoneerimise loa 14-le postile, mis tellija joonistele ei

vastanud ning läksid seetõttu toodetena mahakandmisele. Mahakandmisele kuuluvate postide

hinnaks oli ainuüksi materjali näol 17 859,6 eurot (käibemaksuta). Hageja on ise kinnitanud,

et tema juhtimise ajal tehti praaki 10 päeva vältel. Seega on põhjendatud hagejalt kahju

hüvitise välja mõistmine TLS § 74 lg 2 alusel. Kahjuhüvitiselt tuleb välja mõista ka viivised.

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on

tõendanud vaid, et pärast betoneerimist ei vastanud valmistoodang koostejoonistele. See aga

ei tähenda hageja hinnangul, et enne betoneerimist poleks valmistatud karkass vastanud

joonisele. Hageja väitel tekkisid nihked tehnoloogilise vea tõttu alles järgnenud betooni vormi

valamisel ja vibraatorite kasutamisel.

2-23-359

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga hageja hagi rahuldamise osas ja leiab, et selles osas

ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab hageja hagi rahuldamise osas TsMS § 442 lg-s 8

sätestatule ning ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende põhjendustega ja tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

30. Kolleegium nõustub aga kostjaga, et kostja hagi lahendades on maakohus tõendeid

ebaõigesti hinnates ja hageja väiteid arvestamata jättes ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et

hageja ei olnud teadlik enda töökohustustest. Samas on maakohus siiski lõppjäreldusena

õigesti leidnud, et kostja hagi tuleb rahuldamata jätta, kuid mitte seetõttu, et hagejale polnud

teada tema tööülesanded, vaid selle tõttu, et tõendatud ei ole hagejapoolne töökohustuste

rikkumine ning seega ka kahju tekitamine hageja poolt. Maakohus on küll märkinud, et kostja

pole tõendanud hagejapoolset töökohustuse rikkumist, kuid maakohus on jätnud selle

järelduse tõenditega seostamata, loetledes üksnes tõendid. Seega ei vasta maakohtu otsuse

põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

31. Pooled ei vaidle, et hageja töölepingut ega ametijuhendit allkirjastanud ei ole.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tõenditest ja järeldub hageja enda seisukohtadest, et hageja

teadis enda tööülesandeid ja töökohustusi. Hageja selgitas maakohtus lõppsõnas ja kinnitab ka

vastuses apellatsioonkaebusele, et tema ülesandeks oli brigaadiga betoonposti karkassi

ettevalmistamine. Hageja selgitas, et ta kinnitas tööde esimeses etapis kontrollkaardil

tootejoonistele vastavuse ning lubas konstruktsiooni betoneerimisetappi. Seega vastab hageja

enda selgitus kostja poolt esile toodud hageja tööülesannetele – tutvuda betoonelementide

tellija poolsete tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd

betoonelementide tootmiseks ning kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning

seejärel anda luba betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega.

Sellistest tööülesannetest teadmist kinnitavad ka kohtule esitatud hageja poolt allkirjastatud

kontrollkaardid (II kd tl 20-27). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega eeltoodust tulenevalt

asjakohane maakohtu käsitlus, et kostja ei ole tööandjana hagejale selgitanud, millised on

tema tööülesanded. Kuna hageja on ise kinnitanud enda teadlikkust tööülesannetest, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks hinnata teisi kostja väiteid selles osas.

32. Maakohus tõi otsuses korrektselt esile, millised on tööandja kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eeldused ja kes peab nende eelduste esinemist tõendama. Sealhulgas peab kostja

kui tööandja tõendama, et hageja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72)

ning tööandjale on tekkinud või tekib selle rikkumise tõttu kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1,

§ 128). Esimesena asus maakohus õigesti hindama, kas kostja on tõendanud hagejapoolset

töölepingust tulenevat kohustuse rikkumist, kuid sisuliselt jättis selle siiski hindamata.

Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada ja ise vajalikud põhjendused esitada.

32.1. Kostja on esile toonud, et hageja kohustused, mis puudutavad käesoleva vaidluse osa

ehk kahju hüvitamist, on järgmised: 1) tutvuda betoonelementide tellija poolsete

tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd betoonelementide

tootmiseks; 2) kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning seejärel anda luba

betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega. Seega ei ole

2-23-359

ringkonnakohtu hinnangul vajalik hinnata, kas hageja töökohustused seisnesid ka milleski

muus, sealhulgas kostja poolt apellatsioonkaebuses märgitud pistelise kvaliteedikontrolli

teostamises.

32.2. Hageja on kontrollkaartidel kinnitanud enda allkirjaga, et on teostanud vormi ülevaatuse

enne betoneerimist ja andnud betoneerimiseks loa (II kd tl 20-27). Hageja selgitas, et ta

kinnitas tööde esimeses etapis kaardil tootejoonistele vastavuse ja lubas konstruktsiooni

betoneerimisetappi. Arvestades hageja enda selgitusi, tähendas ringkonnakohtu hinnangul

kontrollkaardil loa andmine ka ühtlasi kinnituse andmist vormi vastavusele tellija

tootejoonisel. Seega tuleb hinnata, kas hageja kontrollis piisavalt vastava loa andmisel tellija

tootejoonise ja vormi vastavust ning kas selle tegemata jätmisel tekkis kostjale kahju.

32.3. Pooled ei vaidle selle üle, et maha kandmisele läks 14 betoonposti, mis toodeti ajal, mil

hageja oli kostja juures tööl. Samuti ei vaidle pooled kostjale tekkinud kahju suuruse üle.

Kohtule esitatud Ivo Kosenkraniuse e-kirjast nähtub, et tellitud postide kinnitusavade suurus

ei vasta tellimusele (II kd tl 28-30). Selle üle, et erinevus tellija joonise ja posti

kinnituselementide vahel ilmnes pärast toote valmimist, pooltel vaidlust ei ole.

32.4. Kostja peab hageja rikkumiseks seda, et hageja ei kontrollinud, kas puidust vorm vastab

tellija joonistele (kas posti aasad on täpselt õigetes kohtades). Hageja väitel lähtus ta tellija

joonistest ja betoonpostid vastasid joonistele. Seega pidi kostja tõendama, et hageja

ebapiisava kontrolli tõttu valmistati tellija joonistele mittevastav toode. Kostja väitel

tõendavad seda kohtule esitatud kontrollkaardid, millest nähtuvalt hageja lubas betoonpostide

vormid betoneerimisele, ja kostja kliendi pretensioon, millest nähtuvalt ei olnud posti

kinnitused (aasad) õige suurusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes kontrollkaardil

kinnituse andmisest antud juhul järeldada, et hageja oleks lubanud tootmisse

(betoneerimisele) tellija joonisele mittevastava vormi. Selleks, et sellist järeldust teha, peaks

kohus tuvastama, et joonise mittevastavus vormile – posti aasade ebaõige asukoht või ebaõige

suurus, oleks pidanud avalduma juba tootejoonise kontrolli käigus ning hageja oleks pidanud

selle puuduse avastama. Sellist järeldust kohtule esitatud tõendid teha ei võimalda. Samuti ei

saa sellest, et hageja on omaks võtnud, et praaki toodeti, järeldada, et hageja oleks tunnistanud

enda rikkumist. Hageja on küll ühel viimasel (22.08.2022) kontrollkaardil omakäeliselt

märkinud, et poldid on valesti pandud ja esineb erinevus (II kd tl 27), kuid sellest ei saa teha

järeldust, et hageja oleks enda viga tunnistanud. Hageja selgitas, et teostas omal algatusel

järelkontrolli ühe toote osas ning avastas, et tegemist on praagiga. Samuti ei saa asjaolust, et

pärast posti valmistamist ei vastanud post enam tootejoonisele, teha järeldust, et see

mittevastavus poleks saanud tekkida hilisema protsessi (näiteks betoneerimise) käigus. Hageja

selgitas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus, et defektsete jooniste järgi koostatud

betoonpostid osutusid sobimatuteks põhjusel, et posti sisse jäävad traadist sidemed

metallvarraste vahel ei olnud piisavad, mistõttu toimus posti kinnituste asukoha nihkumine

betoneerimise käigus ning seda ei saanud hageja avastada enne betoneerimisele lubamist.

Eelnevast tulenevalt ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et kostja oleks oma

töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

34. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

2-23-359

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja esitas 19.03.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada

apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1320 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale

apellatsioonimenetluses õigusabi 11 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

Lisaks palub hageja juurde arvestada menetluskulu 13.02.2025 istungiks ettevalmistamise eest

1 tunni ulatuses ja istungil osalemise eest vastavalt istungiajale.

35. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud –

kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele – on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks

samuti põhjendatud ja vajalik. Samuti on mõistlik kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud

aeg 1 tund. Koos istungiajaga on hageja lepingulise esindaja ajakulu 13 tundi. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul

samuti TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

36. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 1560 eurot (käibemaksuta).

Allkirjastatud digitaalselt