2-24-16590/19 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-16590

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

07.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16590

Tsiviilasi

J.K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine

ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja J.K. (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx,

XXX-i,xxxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX);

usaldusisik Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum,

XXX Tartu 51003; telefon 7 420 583, 50 53 344; e-post

XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

05.03.2025. a.

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku J.K. (isikukood XXX) pankrot 07.

märtsil 2025. a kell 10.00 ja algatada J.K. Kxxxx kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Nimetada J.K. Kxxxx pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Mitt.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 2. aprill 2025. a

algusega kell 9.30 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01. märtsil 2026. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. J.K. Kxxxx võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

11. Määrata usaldusisiku Küllike Miti tasu suuruseks 966,24 eurot, millest 792 eurot

tasu ja 174,24 eurot käibemaks.

12. Mõista usaldusisiku tasu välja J.K. Kxxxxxx ja määrata, et usaldusisiku tasu

966,24 eurot (tasu 792 eurot, käibemaks 174,24 eurot) hüvitatakse riigi

vahenditest. Tasu maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, KMKR

EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank).

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile ning avaldada

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata täitmiseks resolutsiooni p 13 osas Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.K. esitas 31.10.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda pankroti

väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus ja

tal on üks ülalpeetav. Võlgnik on töötu. Igakuised sissetulekud on kokku 716,08 eurot, millest

toitjakaotuspension 320,18 eurot, peretoetus 80 eurot ja töötutoetus 315,90 eurot. Võlgniku

väljaminekud on 510 eurot. Võlgniku on tekkinud suured makseraskused seoses laenude

võtmisega, sh eelnevate laenude tasumiseks. Võlgnik on maksejõuetu ning ei ole suuteline

oma kohustusi täitma. Kohustuste summa on vähemalt 11 215,91 eurot. Võlgniku suhtes on

algatatud täitemenetlused. Tasutud on riigilõiv 10 eurot.

Kohus võttis 20.01.2025. a määrusega J.K. Kxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja

nimetas usaldusisikuks Küllike Miti. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad

täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised.

Usaldusisik Küllike Mitt esitas 07.02.2025. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Esitatud andmete kohaselt on valdav osa J.K. Kxxxx teadaolevatest võlakohustustest

sissenõutavaks muutunud ja on sundtäitmises. J.K. Kxxxxx puuduvad rahalised vahendid

kõikide tema suhtes sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Tema perekonna

sissetulekud koosnevad ainult väheldasest töötutoetusest, peretoetusest ja alaealise lapse

kasuks makstavast toitjakaotuspensionist. Laekumiste liiki ja suurust arvestades ei ole J.K.

Kxxxx sissetulekutele võimalik TMS alusel sundtäitmise korras võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks sissenõudeid üldse pöörata. Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed

tulud (näit. äritegevusest, renditulud jms), samuti kiirelt realiseeritav materiaalne vara

puudub. Seega juhul kui võlgniku elukorralduses lähemal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei ole

sundtäitmise korras teadaolevaid võlakohustusi võimalik lähema ettenähtava aja jooksul täita.

Ei ole teada asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema

majandusliku olukorra järsule paranemisele lähiajal. Võlausaldajate nõuete mingilgi määral

rahuldamine oleks võimalik ainult võlgniku poolt vabatahtliku täitmise korras maksete

tegemisel. Võlgnik on avaldanud, et pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse korral on valmis võlausaldajate nõuete rahuldamiseks panustama vabatahtliku

täitmise korras 60 €/kuus. Eeltoodut arvestades ei suuda J.K. mõistliku aja jooksul rahuldada

kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise

peamiseks põhjuseks on PankrS mõttes muu asjaolu, milleks on võlgniku poolt enda

krediidivõimekuse ülehindamine ja tekkinud majandusraskuste ületamiseks ebasobiva

meetme (uute suuremate laenude võtmine) valimine. Võlgniku poolt 2023.-2025. aastal

maksete tegemist hasartmängude mängimisele saab aga käsitleda võlausaldajate huvide

kahjustamisena vara raiskamise kaudu. Need on sellised asjaolud, mille puhul FiMS § 45 lg 3

p 4 kohaselt kohus võib (st. tegemist on kohtu kaalutlusega) jätta võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik on kinnitanud, et on seadnud endale

hasartmängude keelu. Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku hinnata, kas eespool kirjeldatud

asjaoludel peab kohus võimalikuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetlust. Juhul kui vastus sellele on jaatav siis on alus kuulutada välja võlgniku pankrot ja

ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetlus (st. rahuldada võlgniku

maksejõuetusavaldus). Juhul kui kohus ei pea võimalikuks algatada võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlust, on alus menetlus lõpetada (võlgnik ei ole ainuüksi

pankroti väljakuulutamist soovinud!).

Kohus kuulas võlgniku ära 05.03.2025. a toimunud kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada

ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s

45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

Kohus arutas võlgnikuga ja usaldusisikuga 05.03.2025 kohtuistungil sobivaima

maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest

vabastamise menetlusega sobiv menetlusliik selle võlgniku jaoks. Usaldusisik on arvamusel,

et selle võlgniku puhul ei ole võlgade ümberkujundamismenetluse algatamine otstarbekas,

kuna võlgnikul puuduvad nii motivatsioon oma kohustusi täita, kui ka rahalised vahendid

selle menetluse rahastamiseks. Ka võlgnik leiab, et talle sobivaim menetluse liik on

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seega tuleb lähtuda võlgniku

enda avalduses esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et J.K. Kxxxxxx on sobivaim

maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Võlgnik elatub juhutöödest. Võlgniku puudub igakuine stabiilne

sissetulek. Võlgnikul olemasoleva sissetulekuga ei ole võimalik kohustusi katta. Kohustusi

võlausaldajate ees on kokku 18 115,25 eurot.

Kohus selgitas võlgnikule vajadust leida töö, s.h. ei ole selles menetluses võimalik võlgnikul

tööd valida. Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega kaasneb kohustus

teha võlausaldajatele eraldisi võlgade katteks. Selleks peab võlgnik leidma sissetuleku.

Kohus loeb tuvastatuks, et J.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike

Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik

vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku J.K. Kxxxx pankroti välja 07.03.2025 kell 10.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Küllike Miti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 02.04.2025.

a algusega kell 9.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt,

osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.03.2026. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule Küllike Mitt, samuti

võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lg-s 11 sätestatust.

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Küllike Mitt esitas

07.02.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3

kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 24 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 792

eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot. Usaldusisik taotleb tasu

maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arvelduskontole nr

EE742200221013804535 Swedbank AS-is.

Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on

PankrS § 23 lg 51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 24 pooltundi on kohane selles

menetluses.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on

pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.

Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt,

kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 51 nimetatud määras ja nii

tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 966,24 eurot (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik