2-24-121194/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

07. märts 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-121194

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi I. S.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046

Hageja esindaja: Marie Tsine

Kostja: I. S. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi I. S. vastu osaliselt.

2. Välja mõista I. S.-ilt (I. S., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks kostja ja ESTO AS vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingu nr

9876683296 ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1

alusel tulenev põhivõlgnevus 2911,45 eurot, intress 39,72 eurot, viivis perioodi 15.02.2024

kuni 10.10.2024 eest 235,62 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot, s.o kokku 3221,79

eurot.

3. Jätta hageja menetluskulud 64,44% ulatuses kostja I. S.-i kanda ja 35,56% ulatuses

hageja B2 Impact OÜ kanda.

4. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 373,75 eurot ning mõista nimetatud

summa I. S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

5. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-24-121194

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS §

633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4556,25 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2024

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Kohus kohustas hagejat 18.09.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Hageja esitas kohtule 10.10.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3712,46 euro,

intressi 453,42 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

799,12 euro nõudes. Hageja nõue põhineb ESTO AS ja kostja vahel 16.12.2021 sõlmitud

tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 krediidilimiidiga 3700 eurot ja 06.06.2023

sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 Lisa nr 1 krediidilimiidiga 3700

eurot.

3.1 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 II peatüki „Põhitingimused“

all lepiti kokku esialgses intressimääras 37,5% aastas ehk 0,10% päevas. Viivisemäär

on lepingu kohaselt 37,5% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,10% päevas. Krediidi kulukuse

esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“

kohaselt 53,85% aastas.

3.2 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 II peatüki

„Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 37,5% aastas ehk 0,10%

päevas. Viivisemäär on lepingu kohaselt 37,5% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,10%

päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II

peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 53,85% aastas.

Kostja on saanud ajavahemikul 16.12.2021 – 05.07.2023 krediiti kokku summas 4159,00

eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 19 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku 1247,55 eurot, millest on arvestatud põhiosa 427,54 eurot,

intressi katteks 725,17 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 79,59 eurot, kaardimakse

tehingutasu katteks 0,24 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot. Kostja

krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on

3712,46 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt on Kostja kohustatud maksma intressi

37,5% aastas tagastamata krediidisummalt. Viimane makse põhinõude katteks toimus

2 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

kostja poolt 18.10.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 453,42 eurot.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt alates kostja teostatud viimase

makse järgnevast päevast 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2024 intressiga

võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 909,10 eurot, mida hageja vähendab hea

usu põhimõttest lähtuvalt summani 799,12 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi

korrapäraselt ei täitnud, ütles ESTO AS lepingu üles 14.02.2024 ning loovutas nõude

hagejale 11.03.2024.

4. Kohus jättis hagi 22.10.2024 määrusega käiguta ning palus täpsustada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist.

5. Hageja esitas 15.11.2024 puuduste kõrvaldamise, milles selgitas täiendavalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise asjaolusid ning esitas ümberarvestuse.

6. 18.11.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus

toimetas hagimaterjalid ja 18.11.2024 määruse kostjale kätte e-postiga aadressile XXX

TsMS § 3141 lg 2 alusel 05.02.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud

tähtaeg 14 päeva 19.02.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et

hageja primaarnõue põhjendatud ei ole, kuid rahuldada tuleb hageja hagi alternatiivse

nõude osas.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt

RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-

2-1-21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

10. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

3 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist

tulenevalt sõlmisid ESTO AS ja kostja 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr

9876683296 krediidilimiidiga 3700 eurot ja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr

9876683296 Lisa nr 1 krediidilimiidiga 3700 eurot. Kostja on lepingud allkirjastanud

digitaalselt (dtl 61, 74). Hagiavalduse kohaselt tehti kostjale lepingute alusel väljamakseid

ajavahemikul 16.12.2021 – 05.07.2023 kokku summas 4159,00 eurot, millest on maha

arvestatud väljavõttetasu 19 eurot (dtl 53). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid

tehtud kokku 1247,55 eurot, millest on arvestatud põhiosa 427,54 eurot, intressi katteks

725,17 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 79,59 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks

0,24 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot (dtl 101 – 102). Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus-

ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus

seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

12. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse p 2.20

kohaselt ning kostjale edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisas nr 12; dtl

108) on ESTO AS loovutanud lepingust nr 9876683296 kostja vastase nõude 11.03.2024

OK Incure OÜ-le (nüüd B2 Impact OÜ). Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud e-

posti teel. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest

nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi

saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on

leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest

lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude

(s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas

hagi rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi

kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole

4 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril

2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra

arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra

arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida

tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja

olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel

loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“

13.1

ESTO AS ja kostja 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296

puhul on krediidi kulukuse määraks 53,85% (dtl 69). Krediidi kulukuse määr lepingu

tingimustest (dtl 70) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,50%

aastas, väljavõtu tasu on 118,20 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu

jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Hagi kohaselt on krediidi kulukuse

määr on seega arvutatud eeldusega, et 3700 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse

intressimääraga 37,5% aastas, krediidi kogukuluga 8355,75 eurot, võetakse kasutusele

viivitamata ja täies ulatuses (dtl 52). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu

keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,68% ning selle kolmekordne suurus

oli seega 56,04%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine

tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv.

13.2

ESTO AS ja kostja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296

Lisa nr 1 puhul on krediidi kulukuse määraks 44,67% (dtl 83). Krediidi kulukuse

määra lepingu tingimustest (dtl 84) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on

37,50% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu

laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 eurot, Lisa sõlmimise tasu on 0 eurot ning

kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse

12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kui nimetatud eeldused

muutuvad vastavuses Krediidilepingus sätestatuga, siis muutub ka krediidi kulukuse

määr. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukuse määr oli 15,31% ning selle kolmekordne suurus oli seega 45,93%. Seega on

lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega

on leping nimetatud osas kehtiv.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on

esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 3.5 (dtl

56 - 58) ja 15.11.2024 esitatud puuduste kõrvaldamises (dtl 148 – 151). Kuna hagis

esitatud selgitustest ei ole võimalik aru saada millise lepingu osas hageja andmed esitanud

on, lähtub kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel hageja 15.11.2024

esitatud selgitustest, kuid hindab asjaolusid hagile lisatud tõendites. Hageja esitab hagi

lisana nr 16 kostja konto väljavõtte analüüsi perioodi 01.02.2022 - 28.06.2022 osas (dtl

114 – 133). Hageja nõue põhineb ESTO AS ja kostja vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu

krediidiliini lepingul nr 9876683296 ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul

nr 9876683296 Lisa nr 1. Seega ei tõenda hagile lisatud lisa 16 asjaolu, et krediidiandja

oleks enne nimetatud lepingute sõlmimist hinnanud kostja konto väljavõtte alusel kostja

krediidi võimekust. Hagile lisatud lisas 17 (dtl 134 – 137) selgitab krediidiandja, et

krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust kliendiga seotud näitajate alusel:

regulaarsed sissetulekud 800 eurot, väljaminekud 0 eurot (krediidiandja kohaldas oma min

kohustuste määra 100 eurot), majapidamiskulud 150 eurot. Lisaks on 28.06.2022

väljamakse puhul võlgniku osas tehtud pangakonto väljavõte ja selle andmete analüüs.

5 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

Pangakonto väljavõtte kohaselt oli võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek 853,33 eurot.

Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo

krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on

krediidivõimeline. Lisast 17 on näha erinevad otsingumootorite väljavõtete kuvatõmmised.

Kohus selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud

inimloetaval kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud.

Käesoleval juhul ei ole võimalik kohtul tuvastada, kust nimetatud andmed pärinevad,

millistel kuupäeval andmeid on kogutud ning kas kõik andmed kehtivad kostja kohta või

mitte. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et

krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

ebapiisav. Krediidiandjal ei saanud nii vähestele andmetele tuginedes tekkida VÕS § 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on

vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei piisa ainult otsustusmootori

analüüsitulemuste analüüsist, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Kohus asub

seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused

ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste

täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingute sõlmimist kindlaks laenusaaja

finantskohustuste suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava

põhjalikkusega. Enne lepingute sõlmimist kostja kontoväljavõtet analüüsides või kostjalt

täiendavate andmete küsimisel, oleks krediidiandja saanud hinnata kostja

krediidivõimelisust. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega

väljaminekute suurust.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud enne lepingute

sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui

selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks

kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud,

et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

6 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega

ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

15.1

Hageja esitas 15.11.2024 nõuete ümberarvestuse (alternatiivnõude) juhuks kui

kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl

151). Hageja märgib, et hageja põhinõue kostja vastu on VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 2911,45 eurot (väljastatud krediit 4159 eurot, millest maha

arvestatud kõik tagasimaksed summas 1247,55 eurot). Eelpool märgitud põhinõudele

lisandub sissenõudmiskulud 35 eurot, intress seadusjärgses määras summas 39,72

eurot ja viivis põhivõlalt 2911,45 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

10.10.2024 summas 235,62 eurot. Lähtudes krediidikulukuse määra arvestusest, siis

lepingu kohaselt makstakse krediit tagasi 12 võrdse tagasimaksena.

15.2

Hageja on 15.11.2024 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et viimane

krediidisumma väljamakse teostati 05.07.2023 summas 130 eurot. Krediidi kulukuse

määra arvestusest tulenevalt oleks alanud tagasimaksmise periood igakuiste võrdsete

maksetega (see oleks 346,58 eurot) viimase krediidisumma väljamaksele järgnenud

kuul, st august 2023, ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 12

kuud hiljem st. juuli 2024. Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi kasutusele

võtmist oli 18.10.2023 ning selleks ajaks tagastas kostja 823,42 eurot ehk augustikuu

2023, septembrikuu 2023 osamakse ja osaliselt oktoobrikuu 2023 osamakse. Seega

enne lepingu ülesütlemist, so 14.02.2024 oli kostja viivituses enam kui kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega (osaliselt oktoober 2023 tagasimaksega ning

täielikult november 2023, detsember 2023 ja jaanuar 2024 tagasimaksega), mistõttu

eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Krediidiandja ütles 14.02.2024

ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti

4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile XXX (dtl 106), ning

nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostja ei

ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused olid

täidetud, mistõttu olid lepingud ülesütlemisega lõppenud ning hageja nõue on VÕS §

82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks.

16. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse

kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte

lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse

rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud

õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101

lg 1 p 1, 6). 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 ja 06.06.2023

tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 sai kostja kasutada krediiti

krediidilimiidiga 3700 eurot. Hagiavalduse kohaselt tehti kostjale lepingute alusel

7 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

väljamakseid ajavahemikul 16.12.2021 – 05.07.2023 kokku summas 4159,00 eurot,

millest on maha arvestatud väljavõttetasu 19 eurot (dtl 53). Hageja arvutuste kohaselt on

kostja poolt lepingute katteks tagasimakseid tehtud kokku 1247,55 eurot (dtl 151). Hageja

ei ole tõendanud 1247,55 euro tagastamist, aga kuivõrd hageja seda ise kinnitab, loeb

kohus, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 1247,55 euro ulatuses. Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel sõlmitud 16.12.2021 tähtajatu

krediidiliini lepingu nr 9876683296 ja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr

9876683296 Lisa nr 1 alusel põhivõlgnevuse 2911,45 eurot.

17. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole

terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi

osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94

sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva

keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist

põhinõudelt 2911,45 eurolt perioodi 19.10.2023 kuni 14.02.2024 (s.o kuni lepingu

ülesütlemiseni) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras summas 39,72 eurot (dtl 152). Perioodil

19.10.2023 kuni 31.12.2023 oli VÕS § 94 lg 1 alusel intressimääraks 4% aastas ning

perioodil 01.01.2024 kuni 14.02.2024 oli VÕS § 94 lg 1 alusel intressimääraks 4,5%

aastas. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

intressi VÕS § 94 lg 1 alusel summas 39,72 eurot.

18. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks

muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt 2911,45 eurolt

VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisest

15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2024 summas 235,62 eurot. Perioodil

15.02.2024 kuni 30.06.2024 on viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt 12,5%

aastas ja perioodil 01.07.2024 kuni 10.10.2024 12,25% aastas. Seega rahuldab kohus

hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 2911,45

eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisest

s.o 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 10.10.2024 summas 235,62 eurot.

19. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 euro tasumist lepingu hinnakirja ja VÕS §

113² lg 2 p 3 alusel. VÕS 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS §

403⁴ lg 7 ls 2). Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise

8 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus.

Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 403⁴ lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid

17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu

lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Hageja märgib hagi p-s 3.4 (dtl 56), et hageja on

teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe

saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka

posti teel järgnevad nõudekirjad: 08.03.2024 (25 eurot), 21.03.2024 (5 eurot), 14.05.2024

(5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll

võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma

kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja on esitanud nõudekirjad kohtule

hagi lisadena nr 13 - 15 (dtl 111 – 113). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt

hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25+5+5).

20. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

ESTO AS ja kostja vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingust nr

9876683296 ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingust nr 9876683296 Lisa nr

1 tulenev põhivõlgnevuse 2911,45 eurot, intressi 39,72 eurot, viivise perioodi 15.02.2024

kuni 10.10.2024 eest 235,62 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.

21. TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

22. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

23. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

24. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind

on 5000 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (3221,79 eurot ehk 64,44%). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 64,44% ulatuses kostja kanda ja 35,56% ulatuses

hageja kanda.

25. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot.

25.1

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja

edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse

kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

25.2

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub

9 (10)

Tsiviilasi nr 2-24-121194

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 560

eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 580 eurot (560+20). Kohus rahuldab

hageja menetluskulude taotluse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 373,75 eurot (64,44%

560-st).

26. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

27. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

28. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

10 (10)