2-24-2167/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

07.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2167

Tsiviilasi

Krohv in Grupp OÜ hagi S.Z-i vastu töövõtulepingust

tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 27.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.Z-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

26 864,69 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Krohv in Grupp OÜ (registrikood

14528360), lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii

Kostja (apellant) S.Z (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.Z-i 26.02.2025 menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu 1400 €

tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel.

2. Võtta S.Z-i apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 27.01.2025 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse ja lahendada see ainult kaebuse põhjal.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 27.01.2025 otsus, v.a resolutsiooni p 1 osas, millega

maakohus jättis rahuldamata ekspertiisitaotluse.

4. Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Rahuldada kostja esindaja 26.02.2025 riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaks-

määramise taotlus. Määrata OÜ-le Meelis Masso Advokaadibüroo riigieelarvest

makstavaks tasuks vandeadvokaadi Meelis Masso poolt apellatsioonimenetluses

S.Z-ile osutatud riigi õigusabi eest 378 €, millele lisandub 22% käibemaks 83,16 € –

kokku 461,16 €. Tunnistada käesoleva punkti osas otsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse resolutsiooni p-de 3–5 peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigi-

kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Kohtuotsuse resolutsiooni p 1 peale võivad kostja ja Eesti Vabariik ning p 6 peale kostja,

tema esindaja, Eesti Vabariik ja Eesti Advokatuur esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli Krohv in Grupp OÜ (hageja) hagi S.Z-i (kostja) vastu

01.07.2023 töövõtulepingust tulenevas töövõtutasu ja viivise nõudes. Hagi esitati 08.02.2024,

võeti menetlusse 09.02.2024 ja toimetati kostjale isiklikult kätte 26.02.2024. Maakohus

määras 11.04.2024 kostjale esindaja riigi õigusabi korras.

2. Pooled tõid hagiavalduses ja kostja vastuses esile, et kostja võib olla dementne ja piiratud

teovõimega. Vaidlusalusesse töövõtulepingusse on märgitud, et lepingu koostamise ajal viibis

kostja hooldekodus. Digiloo 01.03.2023 haigusjuhtumi nr 569132661 kohaselt diagnoositi

kostjal hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest (koos F00.1). Haigusjuhtumis kirjeldati,

et kostja ei mäleta, kuhu on vaja minna, millal on vaja minna ja kellega rääkida. Kostja ei

mäleta, kes on tal külas käinud. Lisaks on 20.02.2023 märked, et kostja ei mäleta varasemaid

arstil käike ega oska öelda, kus on ta töötanud. Samuti ei orienteerunud kostja ajas. Kostjale ei

ole määratud seaduslikku esindajat.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 27.01.2025 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 23 678,46 €, viivise 3036,39 € ja põhivõla summalt alates 28.01.2025

viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda

ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 6280 € ja

ka sellelt summalt viivise. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata kostja ekspertiisi taotluse ja

kolmanda isiku kaasamise taotluse.

4. Vaidlustatud otsuse p-s 27 refereeris maakohus kostja esindaja seisukohta. Sellest nähtus,

et kohaliku omavalitsuse töötaja külastas kostjat hooldekodus pärast diagnoosi määramist

2023. a veebruaris. Kohalik omavalitsus leidis, et kostjale eestkostja määramine pole

põhjendatud, sest tema õigusi on võimalik tagada volituste alusel. Kohus märkis, et asja

materjalidest ei nähtu, et kostja ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.

Kostja võis vajada abi asjaajamisel seoses hooldekodus viibimisega ja remonttööde

teostamisega, kuid see ei tähenda, et ta volituse andmisel 31.08.2022 oleks olnud piiratud

teovõimega ega sedagi, et ta ei saanud, aru, et elamus remonttöid teostatakse ning ta andis

selle korraldamiseks volituse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks volitust

andes kahjustanud enda huve. Seega ei ole käesolevas asjas tähtsust sellel, kas kostja on või

oli piiratud teovõimega hagejaga lepingu sõlmimise ajal.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

5. Kostja esitas 26.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Ühtlasi esitas

2 (5)

kostja menetlusabi taotluse, paludes end vabastada kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest.

Kostja esindaja esitas riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab kostja kaebuse menetlusse ja tühistab maakohtu otsuse kaebuse

põhjal osas, milles otsust saab vaidlustada. Asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks

(TsMS § 646, § 657 lg 1 p 3). Kaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohus rahuldab ka

kostja menetlusabi taotluse ja tema esindaja riigi õigusabi tasu taotluse.

7. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui menetles tsiviilasja kostja suhtes, kelle

kohta nii hagiavalduses kui ka kostja vastuses on avaldatud piisavalt andmeid, mis viitava

tema teovõime puudusele. See toob kaasa otsuse tühistamise järgmiste põhjendustega.

7.1.

Ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui ta leiab, et

asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa

otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (eelkõige TsMS § 656 lg-s 1 loetletud olukorrad).

Sel juhul maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks

läbivaatamiseks (TsMS § 646). Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

7.2.

Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest

ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja

otsus tehti isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja

2). Viidatud reegleid on rikutud, kui kohus menetleb asja tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

isiku suhtes või ka olukorras, kus kohtul peab tekkima põhjendatud kahtlus menetlusosalise

tsiviilkohtumenetlusteovõimes.

7.3.

Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada

tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 202 lg 1).

Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, v.a, kui täisealise isiku

teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste

täitmist (TsMS § 202 lg 2 ls 1). Kohus kontrollib menetlusosaliste

tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda

(TsMS § 204 lg 1). Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise

tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada

ekspertiisi, aga kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu

kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks (TsMS § 204 lg 2

ls-d 1 ja 2).

7.4.

Õiguskirjanduses on leitud, et tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll peab mh tagama

menetlusosaliste põhiõigused menetluses, sh osavõtu- ja kaebeõiguse. Tsiviilkohtumenetlus-

teovõime puudumisel tuleb isikule tagada osavõtt menetlusest esindaja kaudu. Asjaomase

kontrolli tähtsust rõhutab asjaolu, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku kohase esinduseta

jätmine võib olla teistmise aluseks (TsMS § 702 lg 2 p-d 2, 3 ja 8¹). Kuivõrd piiratud

teovõimega saajale loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud

saaja seaduslikule esindajale (TsMS § 318 lg 1), siis ei vasta kättetoimetamine seaduse

nõuetele, kui menetlusdokumendi võtab vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik.

Seadusliku esindaja puudumisele tuginemine TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel eeldab üldjuhul, et

isik oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu kogu menetluse vältel (TsMS komm I, § 204, p 3.2.1

alapunktid b ja c).

7.5.

Eespool p-s 2 refereeritud asjaolud pidanuks maakohtus tekitama piisava kahtluse kostja

tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Seda kahtlust ei saanud mõistlikult kõrvaldada vaidlustatud

otsuse p 27 põhjendustega (vt eespool p 4). Eelkõige ei olnud piisav uurida menetluses vaid

küsimust, kas kostjal võis veel olla teovõime vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajaks volikirja

3 (5)

andmisel. Samuti ei saanud maakohus juhinduda kostja esindaja ega kohaliku omavalitsuse

arvamusest. Maakohus pidanuks eelmises p-s 7.4 kirjeldatud menetlusõiguslikku käsitlust

järgides olema veendunud, et kostjal oli tsiviilkohtumenetlusteovõime veel ka hagi

kättetoimetamise ajal ja kogu kohtumenetluse kestel. Jättes selle kontrolli tegemata, rikkus

maakohus kostja õigust olla kas ise või oma seadusliku esindaja kaudu kohtuasja arutamise

juures ja saada teada kohtuasjaga toimuvast. Neid puudusi ei saa kõrvaldada kostjale riigi

õigusabi korras esindaja määramisega, sest ka temal on kostja suhtes aruande ja juhiste

saamise kohustus, mida ei ole võimalik täita, kui kostjal puuduvad teovõime ja seaduslik

esindaja.

7.6.

Eeltoodud kaalutlusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mida saab vaidlustada.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel esmalt kõrvaldada kahtlus kostja teovõime

küsimuses ja vajadusel algatada kostjale eestkoste seadmise menetlus. Kui selgub, et kostja

vajab eestkostet, siis tuleb kõik menetlusdokumendid, mis on kohtule esitatud pärast kostja

teovõime kaotust, eestkostjale kätte toimetada ja selgitada välja, kas ta kiidab kostja nimel

tehtud toimingud heaks või soovib esitada hagile veel muid vastuväiteid.

7.7.

Maakohtu otsuse resolutsioonist ei saa apellatsiooni- ega määruskaebe korras

vaidlustada otsustust ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmise kohta. Seetõttu ei ole võimalik

ringkonnakohtul selles osas maakohtu otsust tühistada. Siiski võib kostja asja maakohtus uuel

läbivaatamisel esitada sama taotluse uuesti. Kolmanda isiku kaasamise taotluse peab

maakohus uuesti lahendama.

8. Kostja esitas koos kaebusega menetlusabi taotluse ja palus end vabastada kaebuselt

riigilõivu tasumise kohustusest. Asja hinda arvestades tuleks kostjal tasuda riigilõivu 1400 €.

Maakohus tuvastas riigi õigusabi andmisel 11.04.2024 määruses kostja majandusliku

seisundi. Kostja on vanaduspensionär, tema peamine sissetulek oli pension 645,29 € ja

puudetoetus 26,85 €. Kostja ei olnud võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest nii, et

see ei halvendaks oluliselt tema majanduslikku toimetulekut. Menetlusabi otsustamisel saab

lähtuda samadest andmetest, sest ka nimetatud summas riigilõivu tasumise kohustus riivaks

kostja igapäevast toimetulekut. Neil kaalutlustel ning TsMS § 180 lg 1 p 1, § 181 lg 1; § 182

lg 2 ja § 186 lg 1 alusel tuleb kostja taotlus rahuldada. Riigi õigusabi taotluse rahuldamise

peale saavad kaevata menetlusabi saaja ja riik (TsMS § 191 lg 1 ls 1). Kõnealune otsustus

vastab sisult määruse tunnustele, mistõttu on lühem kaebetähtaeg ja erinev kaebuse liik.

9. Kostja esindaja taotles maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse esitamisega

seotud toimingute eest riigi õigusabi tasu 5,25 t eest summas 378 € (lisandub käibemaks).

Taotlus on kooskõlas RÕS § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.06.2016 määrusega nr

16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (kord)

sätetega. Taotluses märgitud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on

RÕS § 22 lg 7 tähenduses põhjendatud. Toimingud on tehtud tsiviilasja menetluse raames

ning need on olnud riigi õigusabi saaja õiguste ja huvide kaitseks vajalikud. Neil kaalutlustel

rahuldab kohus esindaja taotluse. Kuna esindaja osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu,

kes on käibemaksukohustuslane, lisandub korra § 1 lg 10 järgi käibemaks. RÕS § 24 lg 1 järgi

korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi

õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Määruse peale, millega ringkonnakohus määrab

kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse, võib RÕS § 23 lg-te 1 ja 4 ning TsMS § 178 lg

2 järgi esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, samuti advokatuur, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 €. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks õigustatud isikul on õigus esitada

määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus määras kindlaks riigi

õigusabi tasu ja kulud, sõltumata vaidlustatava summa suurusest, kui see kitsendab tema

õigusi (vt RKTKm 23.05.2016, 3-2-1-106-15, p 7; RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15). Ka

4 (5)

selles osas on lühem kaebetähtaeg ja erinev kaebuse liik. Kohus tunnistab otsuse riigi õigusabi

tasu määramise osas TsMS § 467 lg-te 1 ja 5 alusel viivitamata täidetavaks.

10. Menetluskulude jaotuse ja vajadusel ka rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus

asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)