4-24-3752/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3752 (2317,24,008387)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Väärteoasi

Rein Mäesalu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

05.11.2024 otsusele väärteoasjas nr 2317,24,008387,

millega Rein Mäesalu karistati liiklusseaduse (LS) §

223 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses

(460 eurot) ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga

115 trahviühiku ulatuses (460 eurot)

Kaebuse esitanud isik

(menetlusalune isik)

Rein Mäesalu - isikukood 34001300241; xxx

kodanik; elukoht: xxx; kehtivad süüteokaristused

puuduvad

Kaitsja

Vadim Vilde, ViVaLex OÜ jurist

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

(registrikood: 70008747)

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

esindaja Jaak Paju, Krista Jõessar; aadress:

Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post:

ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-st 1, § 132 p-dest 2, 3 §-dest

133-135, maakohus

otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Rein Mäesalu kaebus.

2. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 05.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2317,24,008387 ja lõpetada

väärteomenetlus Rein Mäesalu suhtes LS § 236 lg 1 etteheidetavas teos VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4. Kohtuvälise otsusega määratud rahatrahv LS § 223 lg 1 rikkumise eest summas 460

eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või

LHV Pank EE777700771003813400), märkides viitenumbriks 10220245086507.

4-24-3752

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies

ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi

koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

5. Otsuse koopia anda Rein Mäesalule, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 07. märtsil 2025. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

Rein Mäesalu juhtis 19.09.2024 kella 14.35 ajal Tallinnas Vana-Kalamaja 9 juures

mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, ei olnud piisavalt ettevaatlik ega hoidunud

kõigest, mis võiks kahjustada inimesi ja vara ega olnud eriti tähelepanelik kergliiklusteel

liikunud lapse suhtes. Enne manöövri sooritamist ei veendunud, et see on ohutu ning ei

andnud teed tõukerattal liikunud jalakäijale, kes ületas sõiduteed, millele sõiduauto juht

pööras. Oma tegevusega põhjustas juht varalise kahju M Male. Juht lahkus sündmuskohalt

politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja

kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Oma tegevusega rikkus Rein Mäesalu LS § 16 lg 1, § 35 lg 1, § 17 lg 5 p 2, § 33 lg 2 p 8, §

169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1

järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.11.2024

otsusega väärteoasjas nr 2317,24,008387 karistati Rein Mäesalu LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahviga 115 trahviühikut ehk 460 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 115

trahviühikut ehk 460 eurot.

2. Rein Mäesalu esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, soovides selle tühistamist.

Kaebuses ja sellele lisatud seletuses leitakse kokkuvõtvalt järgmist. Vana-Kalamaja

tänaval toimunud liiklusavariist sai kaebaja teada siis, kui ta politseisse kutsuti. Kaebaja

käis kaassõitjaga Kalma saunas. Vana-Kalamaja tänav on tehtud kaasaegseks, kaebajal on

seal raske sõites orienteeruda, teele on tekkinud löökaugud ja sõidutee ääristatud

metalloradega. Liiklejaid ei olnud, sõidukite kokkupõrget ei esinenud. Kaebaja mingit

lööki ei tunnetanud, seega ei saanud ka kahju tekkida. Kaebaja parkis sõiduki Kalma

sauna juurde ja läks sauna, ta ei põgenenud.

Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes rahatrahvid

tühistada. Kaitsja väitel ei ole kokkupõrke toimumine tõendatud ning kaebaja ei olnud

kohustatud teavitama politseid. Kinnitust ei ole leidnud kahju tekkimine tervisele või

varale.

4-24-3752

3. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel

põhjustel. LS definitsioone ei saa sisustada läbi EKI keelenõuete. Varaline kahju tekkis,

sest laps ei saanud tõukeratast enam sihtotstarbeliselt kasutada. Kaebaja tegi autojuhina

manöövri, sõitis otsa kõnniteel liikunud lapsele, ei andnud talle teed. Juht, kes ei saa aru,

et sõidab kellelegi otsa, ei tohiks liikluses osaleda. Kaebajal tekkis LS § 169 tulenevalt

kohustus helistada Häirekeskusesse. Seda ta ei teinud, vaid sõitis ära. Ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja ei saanud aru, et ta kellelegi otsa sõitis. Kaebaja pani toime kaks

rikkumist, mille eest määratud karistused jäävad alla sanktsiooni keskmise, on

proportsionaalsed ja vastavad teo raskusele.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Pooled ei vaidle selles, et Rein Mäesalu juhtis 19.09.2024 kella 14.35 ajal Tallinnas Vana-

Kalamaja 9 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Vaidlus puudub ka

selles, et Rein Mäesalu sel kuupäeval politseid liiklusõnnetusest ei teavitanud. Eri meelel

ollakse selles, kas eelnimetatud aadressil toimus kaebaja juhitud sõiduki ja tõukeratta

kokkupõrge, mille tulemusena sai selle omanik varalist kahju ning kas kaebaja juhtunut

märkas ja oleks pidanud toimunust liiklusõnnetusest politseid teavitama.

5. Kandvaks tõendiks juhtunu osas on videosalvestise vaatlusprotokoll (tl 5) ning sellega

vaadeldud videosalvestis Vana Kalamaja 9 kool.mp4 (talletatud DVD-R plaadile).

Esmalt on neist tõenditest näha kaamera vaates liiklusolustik. Näha on aiaga piiratud

õueala, sellele juurdesõitu ning sellest vasakule jääv sõiduteejupp. Kõnealune sõidutee

kulgeb paralleelselt aiaga ja suubub vasakul asuvasse hoovi. 20.01.2025 kohtuistungil

uuritud Google Mapsi andmetel on aiaga piiratud ala Vana-Kalamaja 9 asuva kooli õu ja

sellest vasakule jäävas hoovis asub Kalma saun. Kõnealune Kalma sauna juures lõppev

sõidutee käändub kooli õuealale juurdesõidu juures täisnurkse nurga all Vana-Kalamaja

sõidutee suunas, ristub esmalt kõnniteega ja seejärel lõikub Vana-Kalamaja sõiduteega

(moodustub T-kujuline ristmik). Google Mapsi tänavavaatest ilmneb, et kõnealusel

ristmikul on sõidutee kummaski servas, vahetult enne lõikumist Vana-Kalamaja

sõiduteega, punased ca meetri kõrgused markiirpostid. Nii kõnnitee kui Vana-Kalamaja

sõidutee kulgevad võrdlemisi paralleelselt koolihooviga.

6. Teiseks on vaatlusprotokollist ja videosalvestisest näha, et 19.09.2024 kella 14.35 ajal

liigub piki Vana-Kalamaja sõiduteed tume maastur. Google Mapsi tänavavaadet

arvestades läheneb maastur videosalvestisel näha olevale T-kujulisele ristmikule Tööstuse

tn poolt ehk koolikaamera vaates vasakult. Ristmikul teeb maastur U-kujuliselt

parempöörde, liikudes ühtlase kiirusega esmalt üle sõiduteega lõikuva kõnnitee ja sealt

edasi veel paremale (koolikaamera vaates vasakule) suunaga Kalma sauna hoovi. Hetkel,

mil maastur liigub ristmikult parempööret tehes alale, kus sõidutee ristub kõnniteega,

paikneb ta peaaegu täisnurga all Vana-Kalamaja sõiduteega ja sõiduki nina on kooli

väravate poole. Sel ajal ilmub koolikaamera vaates paremalt poolt ja juhi vaates vasakult

poolt piki kõnniteed tõukerattal liikuv laps maasturi vasakpoolse esiosa vahetusse

lähedusse. Laps hüppab maasturi vahetus läheduses tõukerattalt maha. Tõukeratas, mis

paikneb sellelt maha hüppamise hetkel lapse ja maasturi vahel, käändub tagaosaga

maasturi vasakpoolse esitule piirkonna alla ja samal ajal laseb laps lenkstangist lahti.

Tõukeratas paiskub maha ja libiseb tagumine ratas ees veel ca meetri jagu pikki teepinda

maasturi vasakpoolse ratta vahetus läheduses. Maastur sõidab samal ajal kiirust muutmata

Kalma sauna suunas. Tõukeratas jääb vasakule küljele maha lebama. Samal ajal püüab

tõukerattalt maha hüpanud laps hoida tasakaalu ja teeb paar jooksusammu autost eemale.

Edasi astub laps maas oleva tõukeratta juurde ning vaatab eemalduvale maasturile järele.

4-24-3752

Laps võtab maast tõukeratta ja jätkab liikumist piki kõnniteed Tööstuse tn suunas, s.o

samas suunas nagu enne maasturi ilmumist. Maasturi manööver võttis aega alates

parempöörde alustamisest kuni tõukeratta mahapaiskumiseni ca 5 sekundit.

7. Sündmuskoha vaatlusprotokollist/LÕ aktist (tl 1) ilmneb, et Vana-Kalamaja 9 asuv T-

kujuline ristmik on reguleerimata ristmik, st ilma liiklusmärkideta. Süüteoteatele (tl 2)

lisatud fotolt Kalma5.jpg (salvestatud DVD-R plaadile), aga ka Google Maps

tänavavaatelt ilmneb, et kõnealusel ristmikul ega ka kõnnitee ja sõidutee ristumiskohas ei

ole liiklusmärke.

8. Tunnistaja M Ma ütlustest selgub, et ta on xxx aastane. 19.09.2024 kella 14.35 paiku

läks ta Vana-Kalamaja tn asuvast koolist koju. Ta võttis kooli parklast tõukeratta ja

hakkas paralleelselt kooli aiaga kulgevat teed pidi koju sõitma. Kui ta sõitis kooli väravast

mööda, tuli auto. Tunnistaja hüppas ise ära, lükkas tõukeratta eest ära ja auto sõitis tema

tõuksist üle. Kui ta ei oleks ära hüpanud, siis oleks ise auto alla jäänud. Auto sõitis sauna

hoovi. Tunnistaja võttis tõukeratta ja sõitis koju. Tunnistaja ehmatas juhtunust. Kodus ta

kõigepealt rahunes ja alles siis suutis juhtunust emale rääkida. Emaga koos mindi tagasi

kohapeale. Pärast juhtumit valutas tal mõned päevad parem käsi. Tõukeratta, millega ta

sõitis, oli saanud sünnipäevakingiks vanaemalt. Enne kõnealust juhtumit sai tunnistaja

teha enda tõukerattaga trikke, sest see oli trikiratas. Pärast juhtunut ta trikke enam teha ei

saa, sest tõukeratas sõidab aeglaselt ja halvasti, selle rattad liiguvad halvasti. Varasemalt

trikke tehes kukkus ta väga harva, ka tõukeratas oli varasemalt kukkunud väga harva.

Autoga juhtunust tekkisid tõukeratta ülemisele poolele kahjustused. Tunnistajale näidati

fotot IMG_3125.JPG (salvestatud DVD-R plaadile), millel fikseeritud tõukeratta

seisuplaat ja selle vasak külg. Tunnistaja sõnul tekkisid tõuksile kriimud, mis näha talle

näidatud fotol all. Kohtu hinnangul tunnistaja M Ma mälupilt juhtunust on igati kooskõlas

videosalvestiselt Vana Kalamaja 9 kool.mp4 nähtuvaga.

9. Tunnistaja N P ütlused haakuvad omakorda tunnistaja M Ma ütlustega, tõstes nende

usaldusväärsust. Tunnistaja N P ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et tema toona xxx-aastane

tütar M M tuli 19.09.2024 pärast kella 14.35 koolist nuttes koju. Laps rääkis, et ta sõitis

tõukerattaga kooli väravast välja ja hakkas koju liikuma. Kooli lähedal keeras üks auto

sauna poolsesse parklasse ja sõitis tõukerattast üle. Lapse sõnul oli auto vist musta värvi.

Laps rääkis ka, et käsi on valus. Koos mindi tagasi kooli juurde, sauna ja koolimaja

vahelisse parklasse. Sinna oli pargitud kolm tumedat värvi autot, millest nad tegid kella

15.05 ajal pildid. Lapsel oli huviringi aeg, kuhu ta tahtis minna, kuid kartis, et äkki mõni

auto jälle sõidab temast üle. Tunnistaja saatis lapse huviringi, hoides lapse palvel

sõiduteed ületades tal käest kinni. Tunnistaja läks tagasi kooli juurde, et uurida, kas

lapsega juhtunu võis jääda kaamera vaatevälja. Koolist anti tagasisidet, et juhtunu on

videosalvestisel ning tunnistaja käis koolis videoga tutvumas. Salvestiselt tunnistaja nägi,

et sündmuses osales suurem auto, maastur. Tunnistaja kirjutas politseile avalduse, lisades

sellele fotod sündmuskohalt ja sõidukist. Tunnistaja sõnul rääkis laps, et tõukeratta

lenkstangil ja seisulaual on mingid kriimud. Tõukeratta kinkis lapsele vanaema. Laps

ütles, et pärast juhtunut ta enam tõukerattaga trikke teha ei saa, sest see osa, mis peab

keerlema, ei käi enam hästi, rattad ei liigu hästi ja ta ei julge enam sõita sellega. Rohkem

laps selle tõukerattaga ei sõitnud.

10. Tunnistaja E K ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt järgmine. 19.09.2024 oli tunnistaja xxx-

aastane. Ta sõitis koos Rein Mäesaluga Kalamajja sauna. Tavaliselt käiakse trolliga,

seekord otsustas Mäesalu minna autoga, vana musta värvi xxx. Nad tulid Tööstuse tn

poolt ja keerasid siis paremale parkla poole. Vahepeal on kõnnitee, mis läheb ka sauna

eest läbi, sellest tuli üle sõita. Tunnistaja sõnul Rein kohmas talle, et siia on pandud

mingid pulgad ja sauna parklasse on raske keerata. Tunnistaja istus kõrval ja vaatas teed,

4-24-3752

vaatas ainult ette, taha ei näinud, küljepeale ei teadnud vaadata, vaatas ikka paremale

poole. Tunnistaja ei näinud, et midagi oleks neile vastu sõitnud. Tunnistaja sõnul ei ole ta

kuulmine perfektne, sõidukis oli mootorimüra, muid hääli väljastpoolt ta ei kuulnud.

Muusikat nad ei kuulanud ega rääkinud, sest Reinul oli palju tegemist seal nende punaste

toigaste vahel pööramisega. Lööki ega kokkupõrget tunnistaja ei tundnud, kuid sõidutee

ääres olid süvendid ja auto ise rappus nendes. Sauna parklasse jõudes Rein ütles, et mingi

laps oli seal olnud. Midagi täpsustavat tunnistaja ei küsinud ja Rein ei rääkinud. Nad

seisid natuke seal, umbes pool minutit, keegi nende juurde ei tulnud ja nad läksid sauna.

Saunas olid nad ligikaudu poolteist tundi. Pärast saunast lahkudes ei olnud samuti kedagi

seal. Tunnistaja iseloomustas Vana-Kalamaja ja Kotzebue ristmikku kui liiklemiseks

ebamugavat. Seda pöörderaadiuste ja siltide pärast. Kohtu hinnangul võib pidada ka

tunnistaja E K ütlusi usaldusväärseteks. Kuna tunnistaja ütlustest ilmneb, et ta on kõrges

vanuses, istus kõrvalistuja kohal, vaatas sõites sõidusuunas, pigem paremale, tal on

kuulmisprobleemid, siis sellega on kohtu arvates usutavalt seletatav see, miks ta vasakult

poolt sõidukile lähenevat last ei märganud ega kuulnud sõidukis viibides midagi kahtlast.

Tunnistaja tajutud sõiduki rappumises kohus ei kahtle, kuid nende põhjustele annab kohus

hinnangu otsuses edasiselt.

11. Kõrvutades Vana Kalamaja 9 kool.mp4 videosalvestist ülekuulatud tunnistajate ütlustega,

ka süüteoteatele lisatud fotodega, tõukeratta vaatlusprotokolliga, tõukerattast tehtud

fotodega, sündmuskoha vaatlusprotokolli/LÕ akti andmestikuga, saab teha järelduse, et

xxx maasturi ja tõukeratta vahel toimus kokkupuude (kokkupõrge) ja seda maasturit

juhtinud Rein Mäesalu käitumise tulemusel. Nii on eelnevate tõenditega üheselt

arusaadav, et uuritud videosalvestisele talletunud 19.09.2024 juhtumis on sõidukijuhiks

kaebaja Rein Mäesalu ning tõukerattal liikunud lapseks tunnistaja M M. Videosalvestise

põhjal ei jää kohtule mingit kahtlust, et laps liikus tõukerattal piki kooli aiaäärset

kõnniteed, suunaga Tööstuse tänava poole. Koolivärava lähistel, kohas, kus sõidutee

lõikub kõnniteega, blokeeris lapse tee ootamatult Vana-Kalamaja sõiduteelt parempööret

tegev sõiduk, mida juhtis kaebaja. Tunnistaja M Ma ütlused juhtunust langevad kokku

videopildiga – laps oli sõiduki alla jäämise vältimiseks sunnitud tõukerattalt maha

hüppama. Kuna laps oli tõukerattalt maha hüppamise hetkel üsna sõiduki vasakpoolse

esinurga lähedal ja kohtu hinnangul videopildi järgi tõukeratas sattuski maha hüppamise

ajal xxx kontakti, maastur lükkas tõukeratast ja selle tagumine ots pöördus samas suunas

nagu sõiduk isegi sõitis, ratas paiskus otse maasturi vasakpoolse nurga ette, libises mööda

maad, siis videopildist tulenevalt on usutav, et kokkupuutel maasturi vasakpoolne esiratas

sõitiski üle tõukeratta. Tõukerattast ülesõidu muudab veelgi usutavamaks asjaolu, et

tunnistaja E K tajus auto rappumist. Tunnistaja ise arvas, et rappumise põhjuseks olid

teeäärsed süvendid. Isegi kaebaja rääkis kohtus parema ratta alla jäänud poriaugust.

Tegelikkuses näitab videopilt (ka foto Kalma4.jpg), et porilompi ega süvendit ei ole selles

kohas, kus laps viibis tõukerattaga auto vahetus läheduses ja kus tõukeratas oli maasturi

vasakpoolse esiratta ees. Porilomp jääb videopildi (ka foto Kalma4.jpg) põhjal juhtunust

ligi ühe autopikkuse jagu eemale sauna viiva sõiduteejupi paremasse serva. Sõidutee ise

on sündmuskoha vaatlusprotokolli/LÕ akti andmetel korras. Järelikult oli tunnistaja E K

tajutud auto rappumise põhjuseks selle vasaku esiratta alla jäänud tõukeratas nagu rääkis

laps (auto sõitis minu tõuksist üle) ja mida toetab videopilt. Tunnistaja E K arvamus

rappumise põhjuse osas on lihtsalt ekslik. Lapse sõnul valutas tal käsi juhtunu tagajärjel

paar päeva. Kohtu hinnangul ka see asjaolu viitab maasturi ja tõukeratta kokkupõrkele.

See on videopildi põhjal usutav, sest laps lasi lenkstangist lahti hetkel kui tõukerattas

hakkas käänduma maasturi alla. Seega võib eelneva põhjal lugeda tuvastatuks, et maasturi

ja tõukeratta vahel toimus kokkupuude ehk kokkupõrge, tõukeratas jäi maasturi alla.

Tõendatud on ka see, et kaebaja juhitud maastur jätkas edasiliikumist, lõpetades U-

4-24-3752

kujulise parempöörde ja suundudes Kalma sauna parklasse. Kuna tõukerattas jäi suure

maasturi alla on usutav lapse räägitu, et tõukeratta rattad ei liigu enam nii hästi kui varem

ja trikke tõukerattaga enam teha ei saa. Lisaks on videopildist näha, et tõukeratas kukub,

lohiseb vasakul küljel mööda kõva pinnast. Järelikult on usutav ka lapse räägitu, et

tõukeratta ülemisele osale ja sõidulauale tekkisid kriipsud, mis näha fotol IMG_3125.JPG

all osas.

12. Sündmuskoha vaatlusprotokollist/LÕ aktist ja kaebuses esitatud andmestikust ilmneb, et

Rein Mäesalu oli 19.09.2024 seisuga xxx aastat vana. Kaebaja Rein Mäesalu ütlustest

ilmneb kokkuvõtvalt järgmine. 19.09.2024 sõitis ta koos naabrimehega Vana-Kalamajja

sauna. Kaebaja juhtis xxx. Saunale läheneti Tööstuse tn poolt. Sauna lähedal pööras ta

paremale. Ristmik on seal kaebaja jaoks keeruline, terava nurgaga. Kaebaja arvates ei

tohiks sinna üldse autosid lubada. Ristmikul on punased pulgad maha sõidetud, auto

vaevalt mahtus sealt läbi. Seal on sügavad poriaugud. Parempööret tehes kaebaja jälgis

auke, need jäid tema sõidukist paremale, ratta alla. Kaebaja sõnul ei saa seal aru, kus on

sõidu-, kergliikluse- ja kõnnitee. Keerad risti üle kõnnitee ja paremale sauna väravasse. Ta

sõitiski sauna parklasse ja läksid sauna. Kaebajal on kuuldeaparaat, mis helisid tugevdab,

kuid mingit kolksu ta ei kuulnud. Kaebaja teab, et sauna lähedal asub Gustav Adolfi

Gümnaasiumi algklasside maja. Kaebaja sõnul on sõiduki vaatlusprotokollis (tl 11)

fikseeritud xxx vasaku esinurga vigastused saadud siis, kui ta garaažist välja sõitis.

Kaebaja ei mäletanud, et oleks E Kle sauna juures midagi lapsest rääkinud. Kaebaja

arvates erineb kohtus uuritud videosalvestis Vana Kalamaja 9 kool.mp4 politseis talle

näidatust, sest politseis näidatud videos oli tõukeratas auto all, auto keskel.

13. Kohtu hinnangul on ka kaebaja ütlused enam-jaolt usaldusväärsed, seda just selles, kuidas

ta kirjeldab ristmiku iseärasusi, seda kuidas ta ristmikku tajus ja enda tegevust saunani

jõudmisel. Nimetatu langeb kokku tunnistaja E K räägituga, mille kohaselt Reinul oli

palju tegemist seal nende punaste toigaste vahel pööramisega, sõidutee ääres olid

süvendid. Eelnev näitab, et kaebaja jaoks oli kõnealusel ristmikul U-kujulise

parempöörde tegemine liiklusolustikust tulenevalt keeruline, sest tema jaoks oli pööre

paremale järsk, pöörde algul jälgis ta teeservades olevaid punaseid poste, edasi paremal

pool teeservas auke. Videopildi ja Google Mapsi järgi ongi ristmik täisnurkne, Vana-

Kalamaja sõidutee suhteliselt kitsas, ristmikul on teeservades punased markiirpostid ning

saunani jõudmiseks tuleb teha U-kujuline parempööre. Arvestades kaebaja kõrget iga,

xxx-aastane juht, on eluliselt usutav, et kõnealusel ristmikul oli ta keskendunud sellele, et

parempööre tehniliselt õnnestuks ning edasiselt jälgis parempoolset teeserva, kus olid

süvendid. Vajab esiletoomist, et 20.01.2025 kohtuistungil oli kaebajal tema sõidukist

tehtud fotode uurimisel raskusi aru saada, kuskohas on need fotod tehtud. Ometi on need

tehtud politseihoone juures Rahumäe tänaval, kus kaebaja ise menetlustoimingutel käis.

Niisamuti tundus kaebajale kohtuistungil, et kohtus uuritud video pole sama, mida ta

politseis käies nägi. Samas vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 26.09.2024 just sama

failinimega videosalvestist nagu kohtuski istungitel uuriti ning menetleja videosalvestiste

väljaküsimiste e-kirjavahetusest (tl 3, 4, 9) saab järeldada, et kooli seinal paiknev

kaamera oli ainus, mis juhtunut salvestas. Eelnev viitab sellele, et vanuriikka jõudnud

kaebaja kognitiivne võimekus jätab soovida. Samuti tunnistas kaebaja enesel

kuulmisprobleemide olemasolu. Nimetatud asjaolud kogumis kohtu hinnangul seletavadki

seda, miks kaebaja ei pannud parempööret alustades tähele kõnniteel tõukerattaga liikuvat

ja kaebaja sõidukile vasakult poolt lähenevat last. Kohtu hinnangul parempöörde

tehnilisele õnnestumisele keskendunud kaebaja ei vaadanudki vasakule poole, ei kuulnud

tõukeratta ja sõiduki kokkupuutest kostuvat heli ning arvas, et sõitis parema rattaga läbi

selle alla jäänud poriaugu.

4-24-3752

14. Kuivõrd tunnistaja E K sõnul sauna parklasse jõudes Mäesalu kohmas, et mingi laps oli

seal, siis sellest kohus järeldab, et mingil ajahetkel kaebaja parempööret tehes siiski lapse

viibimist sõiduki lähedal tajus. Selles osas kohus suhtubki kaebaja ütlustesse kriitiliselt, et

ta seda fakti ei mäleta. Samas, videopildi põhjal toimus tõukeratta ja sõiduki kokkupõrge

U-kujulise pöörde keskpaigas, mil kaebaja oli keeramas rooli paremale ja jälgis paremat

teeserva, kus olid süvendid. Juhtunu võttis aega mõned sekundid. Seega ei saa kuidagi

välistada võimalust, et paremale vaatav kaebaja märkas last alles siis, kui viimane oli juba

sõidukist eemale hüpanud ja sõiduk rattast üle sõitnud. Ehk kaebaja ei pruukinudki

mõista, mis oli juhtunud.

15. Rein Mäesalule heideti väärteoprotokollis ning tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja

otsuses ette nii LS § 223 lg 1 rikkumist kui ka LS § 236 lg 1 rikkumist.

16. LS § 223 lg 1

kohaselt on väärteona karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või

trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline

kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Rein Mäesalule tehtud LS § 223 lg 1 järgne

etteheide hõlmab mootorsõidukijuhina LS § 16 lg 1, § 35 lg 1, § 17 lg 5 p 2 ja § 33 lg 2 p

8 liiklusnõuete rikkumist, millega tekitati teisele isikule varaline kahju.

17. Kohus leiab, et eelnevalt kohtuotsuses tuvastatud tuvastatud asjaolud LS § 16 lg 1, § 35 lg

1, § 17 lg 5 p 2 ja § 33 lg 2 p 8 liiklusnõuete rikkumist ka kinnitavad. LS § 17 lg 5 p 2

kehtestab nõude, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, kes

ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole

liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Praegusel juhul Rein Mäesalu ei juhtinud

rööbassõidukit, ta juhtis sõiduautot ja pööras Vana-Kalamaja sõiduteelt paremale

sõiduteele, mis edasi ristus kõnniteega, mida mööda liikus lapsest jalakäija. LS § 2 p 3

kohaselt loetakse jalakäijaks ka inimese lihasjõul liikuvat tõukeratast kasutav liikleja.

Kohas, kus sõidutee ja kõnnitee ristuvad, ei ole liiklusmärke. Seega oli Rein Mäesalul

mootorsõidukijuhina parempööret tehes kohustus anda teed tõukerattal liikunud lapsele,

kes sõiduteed ületas. LS § 2 p 1 kohaselt tähendab anda teed nõue ehk teisisõnu mitte

takistada nõue seda, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis

võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Rein Mäesalu

seda nõuet ei täitnud, sest laps oli sunnitud teed tõkestava sõiduauto ilmumisel tõukerattalt

maha hüppama, et mitte ise sõiduauto rataste alla sattuda.

18. LS § 16 lg 1 kehtestab nõude, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama

teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 35 lg 1 sätestab, et juht ei tohi

oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti

tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja

pimeda inimese suhtes. LS § 33 lg 2 p 8 kehtestab omakorda nõude, mille kohaselt juht on

kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise

alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel

töötajaid. Praegusel juhul Rein Mäesalu neid kolmes sättes toodud nõudeid ei täitnud, sest

ta keeras parempööret tehes ette tõukerattal liikuvale lapsele. Ta ei vaadanud enne

parempööret vasakule, veendumaks, kas lähenemas on sõiduteed ületada soovivaid

jalakäijaid. Rein Mäesalu oli keskendunud üksnes parempöörde tehnilisele õnnestumisele,

jälgis markiirposte ja paremas teeservas olevaid süvendeid.

19. Rein Mäesalu poolne LS § 16 lg 1, § 35 lg 1, § 17 lg 5 p 2 ja § 33 lg 2 p 8 liiklusnõuete

rikkumine põhjustas olukorra, kus M Male kuuluv tõukerattas sattus kokkupuutesse

maasturiga, see sõitis tõukerattast üle ja tõukeratas lohises piki teed. Selle tulemusena

tekkisid lenkstangile ja seisulaua vasakule servale kriipsud, rattad liiguvad varasemast

4-24-3752

kehvemini ja laps ei saa ratast enam sihtotstarbeliselt kasutada. Nimetatu on kohtu

hinnangul käsitatav varalise kahjuna LS § 223 lg 1 koosseisu mõttes.

20. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja 05.11.2024 otsuses on teokirjelduses

kasutatud Rein Mäesalu liiklusnõuete rikkumise iseloomustamiseks väljendeid „ei olnud

piisavalt ettevaatlik“, „ega olnud eriti tähelepanelik“, mis viitab ettevaatamatusele

liiklusnõute rikkumisel. Kohtuvälise menetleja otsuse põhistustes on märgitud:

„Arvestades liiklusõnnetuse iseloomu leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt

tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik kindlasti aru saama, et

toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid Temale liiklusseaduse § 169 loetletud keelud ja

kohustused, millised ta jättis täitmata.“ See sõnastus osutab, et kohtuvälise menetleja

hinnangul oli kaebaja liiklusnõudeid rikkudes hooletu. Kohus nõustub selle käsitlusega,

sest eespool käsitlemist leidnud tõendid, iseäranis kaebaja ütluste juures esitatud kohtu

seisukohad seda kinnitavadki – kaebaja oli keskendunud üksnes parempöörde tehnilisele

õnnestumisele, mille käigus ta vasakult lähenejaid ei jälginud. Seetõttu ta ka vasakult

tõukerattal lähenevat last õigeaegselt tähele ei pannud. Keskmise mõistlik sõidukijuht, kes

teab, et läheduses on kool ning sõidutee ristub kooliaia lähedal kõnniteega, oleks

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema võimalust, et

kooli lähedal võivad lapsed pikki kõnniteed liikuda ja soovida sõiduteed ületada. Seega on

kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et Rein Mäesalu pani toime LS § 223 lg 1

rikkumise hooletusest ehk KarS § 18 lg 3 järgi.

21. LS § 223 lg 1 järgi võib mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on

tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistada

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on Rein Mäesalu karistanud rahatrahviga 115

trahviühikut (460 eurot), s.o kergema karistusliigiga ja seda alla sanktsiooni keskmise

määra. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et kaebaja ei andnud

mootorsõidukijuhina parempööret tehes teed tõukerattal liikunud lapsele. Laps oli

sunnitud sõiduauto alla jäämis vältimiseks tõukerattalt maha hüppama ja tõukeratas sai

liiklusõnnetuse käigus kahjustada. Kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et kaebaja

videopildiga ei nõustu, kuna ei näinud ega kuulnud kokkupõrget lapse tõukerattaga.

Sellest saab järeldada, et kaebaja ei saa aru sellest, et ta rikkus mitmeid liiklusseaduse

nõudeid, sh teeandmise kohustust jalakäijale. Kuna Rein Mäesalu on karistusregistri

väljavõtte järgi varem karistamata isik ning LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani

ta toime hooletusest, võib pidada kohtuväline menetleja määratud sanktsiooni keskmisest

väiksemat karistust proportsionaalseks.

22. Seega vastab Rein Mäesalu väärteokirjelduses näidatud käitumine LS § 223 lg 1 järgsele

väärteokoosseisule, mille eest on talle mõistetud süüle vastav karistus ning selle etteheite

osas jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 05.11.2024 otsuse väärteoasjas nr 2317,24,008387 muutmata.

23. LS 236 lg 1

kohaselt on väärteona karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

Rein Mäesalule LS § 236 lg 1 järgse etteheite järgi rikkus ta LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5

sätestatut.

24. LS § 169 lg 4 p 4, 5 sätestavad, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on

täidetud kõik järgmised p-des 1-5 toodud tingimused. LS § 169 lg 4 p 4 kohaselt peab

olema nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja LS § 169 lg 4 p 5 kohaselt

peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad olema LS § 169 lg

4 punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS §

4-24-3752

169 lg 5 esimese lause kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada,

varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu

või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda

vastavalt politsei korraldusele.

25. Ülalpool kohtuotsuses leidis tuvastamist, et Rein Mäesalu põhjustas mootorsõiduki juhina

Vana-Kalamaja 9 juures sõiduteel liiklusõnnetuse, milles jalakäijale M Male tekkis

varaline kahju. Kohus tuvastas ka selle, et Rein Mäesalu sõitis pärast liiklusõnnetuse

toimumist edasi, parkis sõiduki Vana-Kalamaja 9A asuva hoone juurde ja läks sauna.

Politseile Rein Mäesalu liiklusõnnetusest ei teatanud, mingeid dokumente seoses

juhtunuga kohapeal ei vormistanud. Seega pani Rein Mäesalu toime LS § 236 lg 1

objektiivsele koosseisule vastava teo.

26. Edasiselt tuleb teha kindlaks, kas Rein Mäesalu täitis LS § 236 lg 1 subjektiivse

koosseisu. LS § 236 lg 1 ei täpsusta nõutavaid subjektiivse koosseisu tunnuseid ning KarS

§ 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt

Riigikohtu praktikale, kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile heidetakse ette

liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab tegema kindlaks,

kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik

ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest isikult ei saa

nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. (Vt RKKKo

20.02.2024, 4-23-2240 p 10 ja 13.10.2006, 3-1-1-87-06, p 8).

27. Praegusel juhul leidis kohtuotsuses eespool tuvastamist, et Rein Mäesalu pani süüteo

toime hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi. Kuna Rein Mäesalu ei teadnud liiklusõnnetuse

toimumisest, mis on talle etteheidetavale süüteokoosseisule vastav asjaolu, siis ei vasta

tema tegu LS § 236 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Vastavalt VTMS §

29 lg 1 p 1 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Lähtudes VTMS § 132 p 1 ja 3 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 kohus tühistab osaliselt Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.11.2024 otsuse

väärteoasjas nr 2317,24,008387 ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

Rein Mäesalule etteheidetud LS § 236 lg 1 järgses teos.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

kohtunik