2-24-5473/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5473

Tsiviilasi X hagi A, B vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

37 722,33eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Esindajad

Andreas Lunden

Kostja I: A (isikukood XXX)

Kostja II: B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

20.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi A vastu.

2. Rahuldada X hagi B vastu osaliselt.

3. Mõista Alt (isikukood XXX) ja Blt (isikukood XXX) solidaarselt X (isikukood XXX)

kasuks välja põhinõue summas 24 967 eurot, 07.03.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 8252,81 eurot. Samuti mõista Alt (isikukood XXX) ja Blt (isikukood

XXX) solidaarselt X (isikukood XXX), kasuks välja viivis 24 967 euro suuruselt

põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Mõista Alt (isikukood XXX) X (isikukood XXX) kasuks välja põhinõue summas

3089,35 eurot, 07.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1021,18 eurot.

Samuti mõista Alt (isikukood XXX) X (isikukood XXX), kasuks välja viivis 3089,35

euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta jõusse Harju Maakohtu 08.04.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

6. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2-24-5473

7. Määrata kindlaks hageja menetlususkulud ja mõista kostjatelt A (isikukood XXX)

ja B (isikukood XXX) solidaarselt hageja X (isikukood XXX) kasuks välja

menetluskulude hüvitis 1680 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. X (hageja) esitas 05.04.2024 hagi A (kostja I) ja B (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Ühes

hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, s.o taotluse seada kostja B kinnisasjale

(registriosa nr xxxxxx) käsutamise keelumärge ja hüpoteek summas 37 722,33 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja X ema A (kostja I) ja isa AZ (surnud 11.03.2007). Kostja II

on hageja ema (kostja I) abikaasa. Keeruliste suhete tõttu oma emaga elas hageja alaealisena

alates 02.07.2022 kuni 11.02.2023 isapoolse vanaema NK juures. Kostja I (hageja ema)

takistas igakülgselt hageja liigipääsu hageja rahalistele vahenditele. Hageja sai 09.01.2024

täisealiseks ja käesoleval ajal elab hageja oma lapse ja elukaaslasega.

3. Hageja päris poole NK endise abikaasa VZi varast. Hagejale kuuluvast kontoväljavõttest (AS

Swedbank a/a nr XXXXXXXX), millele oli ligipääs ainult kostjal I, on näha, et hageja sai

esimese pärandvaraga seotud makse 29.11.2021 summas 1646,15 eurot selgitusega VZ

pärandvara jagamine ning kogu summa on ajavahemikul 29.01.2021 kuni 02.12.2021 kantud

kostja I ja kostja II kontodele. Teine pärandvaraga seotud makse laekus 14.01.2022 summas

33 024,20 eurot kohtutäitur Marek Läänemetsalt. Eeltoodud summa on kostja I poolt kantud

hageja kontolt välja järgmiselt: 17.01.22 summas 6605,00 eurot EMTA 2022 tulumaksu

tasustamine; 17.01.2022 AS Inbank Finance summas 1783,17 eurot arve L89007114402L;

19.01.2022 Elisa Eesti summas 468,54 eurot; 21.01.2022 CKE Kinnisvara OÜ selgitus B

XXX broneerimise leping summas 1440 eurot; 28.01.22 B selgitusega korter summas 22

727,00 eurot. Laekunud pärandvara kogusummast 34 670,35 eurot (1646,15 + 33 024,20) oli

põhjendatud kulu vaid makse MTA-le summas 6605 eurot, mis on 20% tulumaks summast 33

024,20 eurot. Seega oli pärandvara puhas kasum 28 065,35 eurot.

4. Hageja esitas alusetu rikastumise nõude kostja I ja kostja II kui solidaarvõlgnike vastu VÕS §

65 lg 2 alusel, kuivõrd hageja pärandvara on kantud kostja I ja kostja II kontodele.

5. Hageja taotleb täpsustatud 09.04.2024 hagiavalduses mõista solidaarselt kostjatelt alusetu

rikastumise käigus saadu 28 065,35 eurot, viivis summas 6 148,81 eurot ja edasiulatuv viivis.

6. Hageja täpsustas 12.12.2024 kohtuistungil, et hageja põhinõue on 28 056,35 eurot ja viivis

6148,81 eurot ning viivs hagi esitamisest 2374,44 eurot (dtl 172)

7. Kostjad vaidlevad hagile vastu.

8. Kostjad on seisukohal, et kostjal I oli õiguslik alus hageja vara, sh rahaliste vahenidte

kasutamiseks, sest kostjal I emana oli hageja suhtes hooldusõigus, mistõttu saaks hagejal olla

2-24-5473

küll nõue kostja I vastu, kes võis oma lapsevanema kohustusi hageja vara käsutamisel

rikkuda, kuid kostja II vastu hagejal eeltoodud põhjendustel nõuet olla ei saa.

9. Maksete tegemisele hageja kontolt kostjad vastu ei vaidle. Kostja II selgitas 12.12.2024

istungil, et ta ei vaidle vastu sellele, et hageja kontolt on kostja II kontole 28.01.2022

laekunud

22 727 eurot, kuid vaidleb vastu nõudele, sest konto kasutamist palusid hageja ja kostja I ning

selle raha eest osteti hagejale asju, sh arvuti.

10. Kostjad väidavad oma 29.04.2024 vastuses, et hageja omastas kodunt lahkudes sularahas

30 000 eurot ning kostja esitas tasaarvestusavalduse, millega paluvad tasaarvestada kostja I nõue

30 000 eurot hageja nõudega. Kostja I märgib samuti, et ta ei teatanud raha varastamisest

politsesse, sest hageja oli alaealine.

11. Kostjad on seisukohal, et hagejal puudus kuni täisealiseks saamiseni õigus oma kontol

olevaid rahalisi vahendeid kasutada, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 09.01.2024,

mistõttu saab viivist arvestada alates 09.01.2024.

12. Kohus määras asja läbivaatamiseks istungi 03.10.2024, kostjad teatasid haigestumisest (dtl

143-144) ning kohus lükkas istungi mõjuval põhjusel edasi. Kohus pidas eelistungi

12.12.2024. Kostja II ilmus eelistungile, kostja I jättis istungile ilmumata. Kostja II avaldas,

et kostja I viibib haiglas. Kohus arutas asja kostja I osavõtuta TsMS § 414 lg 3 alusel.

13. Kohus selgitas 12.12.2024 eelistungil, et kostjatel on vaja konkretiseerida oma tasaarvestuse

vastuväidet, sh esitada oma vastuväite selged faktilised asjaolud ja tõendid. Samuti selgitas

kohus seoses kostjate tasaarvestusavaldusega, et kostjatel tuleb tõendada, kust saadi sularaha,

tuleb näidata, see raha oli olemas ja et hageja on vastava raha varastanud või korterist ära

viinud (dtl 173).

14. Kohus määras kostjatele tähtaja vastuväite täpsustamiseks ja eelmenetluse lõpu tähtaja

31.01.2025. Samuti määras kohus põhiistungi aja 20.02.2025 (dtl 171-174). Kohus toimetas

kostjale I istungiprotokolli koos selgitusega kätte 27.01.2025 (dtl 177). Kostjad tähtaegselt

31.01.2025 mistahes täiendavaid seisukohti ei esitanud, samuti ei ilmunud kumbki kostjatest

20.02.2025 kohtuistungile ega esitanud teadet ilmumist takistanud mõjuvate põhjuste

esinemsiest. Kohus määras lahendada asi sisuliselt.

PÕHJENDUSED

15. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

15.1

Hageja on VZ pärija (dtl 13);

15.2

Hageja arveldusarvele laekus 29.11.2021 1646,15 eurot (dtl 27) VZ pärandavara

jagamise tulemusena;

15.3

Hageja arveldusarvelt on vahetult pärast 29.11.2021 laekumist ehk 29.11.2021 ja

30.11.2021 kantud kokku 800 eurot kostja I arveldusarvele ja 01.12.2021 ja

02.12.2021 kokku 800 eurot kostja I arveldusarvele (dtl 27);

15.4

Hageja arveldusarvele laekus 14.01.2022 33 024,20 eurot pärandvara müügi

tulemina (dtl 28);

15.5

Hageja arveldusarvelt on 17.01.2022 tasutud tulumaks summas 6605 eurot (dtl

28);

15.6

Hageja arveldusarvelt on 17.01.2022 tasutud AS-le Inbank Finance 1783,17 eurot

(dtl 28);

2-24-5473

15.7

Hageja arveldusarvelt on 19.01.2022 tasutud Elisa Eesti AS-le 468,54 eurot(dtl

28);

15.8

Hageja arveldusarvelt on 21.01.2022 tasutud CKE Kinnisvara OÜ-le B eest 1440

eurot seoses XXX broneerimislepinguga (dtl 28);

15.9

Hageja arveldusarvelt on 28.01.2022 tasutud B arveldusarvele 22 727 eurot

selgitusega „korter“ (dtl 28) ja summat on kasutatud korteri XXX soetamiseks

kostja II poolt (dtl 117, omaksvõtt);

15.10

Hageja pangakonto kasutamise õigus oli kõikide ülal viidatud ülekannete

tegemise ajal kostjal I (dtl 117, kostjate omaksvõtt);

15.11

Hageja sai täisealiseks 09.01.2024;

16. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhinõudena 28 056,35 euro tasumist.

17. Kostjad on omaks võtnud, et kostja I on teinud alaealise hageja kontolt ülekandeid summas

28 056,35 eurot varahooldusõigust rikkudes (dtl 117-118). Hageja huvides oli üksnes

tulumaksu tasumine, kuid ükski ülejäänud makse ei olnud hageja huvides tehtud. Seeläbi on

kostja I selgelt rikkunud PKS §-st 130 tulenevat kohustust paigatada lapsele kuuluvat raha

heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt vastavalt PKS § 186 sätestatule ehk eraldi

kontole.

18. PKS § 141 kohaselt kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub, annab ta lapsele tema vara

välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande. Kostja I

hooldusõigus lõppes hageja täisealiseks saamisega, kuid hageja vara 28 056,35 euro ulatuses

kostja I hagejale välja ei andnud, sest on vara ära kulutanud.

19. Kostja I on kasutanud hageja vara, kulutades ära hagejale kuuluvad rahalised vahendid

muuks, kui hageja huvide tagamiseks. VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

20. Kostja I on selgelt rikkunud hageja omandit ja kulutanud ära hageja arveldusarvel olevad

rahalised vahendid summas 28 056,35 eurot. Seeläbi on kostja I tekitanud hagejale

õigusvastaselt kahju.

21. Hageja on esitanud kostja II vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kohus asub

seisukohale, et nõue on põhjendatud osaliselt, summas 24 967 eurot. Hageja kontolt on

täidetud kostja II kohustus summas 1440 eurot ja tasutud kostjale II 800 + 22 727 eurot. VÕS

§ 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

22. Kostjad võtsid 29.04.2024 kirjalikus vastuses omaks, et summat 22 727 eurot on

kasutatud korteri XXX soetamiseks kostja II poolt (dtl 117). Kostja II väitis küll 12.12.2024

kohtuistungil, et summa kanti kostja II kontole selleks, et seda siis hageja huvides kasutada, kuid

jättis selle väite tõendamata. Samuti on väide otseses vastuolus 29.04.2024 omaksvõtuga ning

TsMS § 231 omaksvõtu tagasivõtmist õigustavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.

23. Kostja II ei ole, hoolimata kohtu selgitusest, tõendanud, et esines alus hageja poolt

kostjale 800 euro ja 22 727 euro maksmiseks ja kostja II eest 1440 euro ulatuses kohustuse

täitmiseks. Võttes kogumis arvesse, et kostjad on 29.04.2024 võtnud omaks, et alaealise hageja

2-24-5473

rahalisi vahendeid kasutati kostjale II korteri omandamise võimaldamiseks ja seda, et oma

vastupidiseid väiteid ei ole kostja II tõendanud, asub kohus seisukohale, et kostja II on saanud

hagejalt alusetult 24 967 eurot. Kostjal II on VÕS § 1028 alusel kohustus hagejale alusetult

saadu tagastada.

24. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

25. Kohus asub seisukohale, et 24 967 euro ulatuses on kostja I ja kostja II hageja suhtes

solidaarvõlgnikud. Käesolev hagi on suunatud hageja varalise olukorra taastamisele, st hagejale

tema kontolt ajal, mil ta oli alaealine, tema ema poolt õigustamatult ärakulutatud rahaliste

vahendite tagastamisele. Sõltumata sellest, et kostja I ja kostja II vastutuse õiguslik alus on

erinev, kuivõrd kostja I on tekitanud kahju ja kostja II hageja arvelt alusetult rikastunud, on 24

167 euro ulatuses tegemist sama sisuga kohustusega VÕS § 65 tähenduses. Mõlemad kostjad on

kohustatud tasuma hagejale 24 967 eurot.

26. Kostjate solidaarvastutus välistab hageja alusetu rikastumise ehk sama kohustuse täitmise

nii kostja I kui ka kostja II poolt, kuid samas tagab, et kumbki kostjatest ei vabane vastutusest

hageja ees. Kohus arvestab, et käesolevas vaidluses kasutasid isikud, kes pidanuks seisma lapse

parimate huvide eest, st lapse ema ja ema abikaasa, ära olukorda, kus lapsel puudusid teadmised,

oskused ja ka seaduslikud võimalused enda vara kaitsta, ning kulutasid ära koos 24 167 eurot

alaealise lapse poolt päritud varast kostja II varalise olukorra parandamiseks ehk kostjale II

korteri omandamiseks.

27. Eeltoodust tulenevalt peab kohus ainuvõimalikuks, et nii kostja I kui ka kostja II

vastutavad solidaarselt 24 967 euro ulatuses, st ulatuses, milles hageja vara on kostja I tegevuse

tulemusena kasutatud ära kostja II huvides ja kostjale II korteri omandamiseks.

28. Kostjad esitasid nii oma kirjalikus vastuses 29.04.2024 kui kostja II 12.12.2024

kohtusitungil umbmäärase vastuväite, et neil on hageja vastu 30 000 euro suurune nõue, sest neil

oli kodus sellises summas sularaha ja hageja varastas raha. Kostjad ei ole väidet

konkretiseerunud ega esitanud hoolimata kohtu selgitustest sisulisi väiteid selle kohta, millal

täpselt ja kust hageja väidetavalt raha võttis. Sealjuures 12.12.2024 kohtuistungil ei osanud

kostja II väidetava tasaarvestatava nõudega seotud asjaolusid täpsemalt selgitada, märkides vaid,

et neil oli suur rahasumma kodus ja kui hageja ära läks, läks see summa kaduma. Seda, milline

summa ja mis kuupäeval kaduma läks, kostja II ei tea.

29. Kostja II selgitas kohtuistungil, et neil oli 35 000 eurot esimese sissemakse tegemiseks ja

selle raha andis vanaema/ämm. Samas on kirjalikes seisukohtades avaldatud, et hageja vanaema

andis kostjale I sularahas hoopis 30 000 eurot. Hageja kodunt äraminemise aega ei ole kostjad

täpsustanud.

30. Hageja on avaldanud, et oli sunnitud alaealise lapsena kodust lahkuma 1.07.2022 ning

02.07.2022.politsei tõi ta vanema (surnud isa ema) NK juurde, kus ta elas sisuliselt kuni

11.02.2023 ja selle tulemusena algatati menetlus xxx, määramaks vanaema hageja eestkostjaks.

On eluliselt ebausutav, et lahkudes kodust ja sattudes läbi politsei vanaema hoole alla, oleks

hagejal olnud kaasa 30 000 eurot sularaha, mida politsei ei oleks avastanud. Sularaha varguse

väited muudab ebausutavaks seegi, et kostjad ei teatanud väidetavast vargusest politseisse.

31. Kohus ei pea kostjate väiteid eluliselt usutavaks väidete ebaselguse ja vastuolulisuse

tõttu, ja asub seisukohale, et tegemist on otsitud vastuväitega ja katsega välistada nõude

rahuldamist ja hagejale temalt äravõetud rahaliste vahendite tagastamist. Kohus jätab

rahuldamata ka kostjate taotlused SZ XXX (hageja vanaema) ja EM XXX (Kostja 1 alaealine

tütar ja Hageja õde) tunnistajatena ülekuulamiseks. Taotlused on esitatud olukorras, kus

2-24-5473

konkreetseid, sh ajaliselt määratletavaid väiteid ei ole esitatud, mistõttu puuduvad väited, mida

tunnistajate ütlustega tõendada.

32. Seega kohus tuvastab, et kostjatel ei ole hageja vastu nõuet, millega hageja nõuet kostjate

vastu saaks tasaarvestada ja jätab kostjate tasaarvestuse vastuväite rahuldamata.

33. Kohus rahuldab hageja põhinõude kostja I vastu täielikult summas 28 056,35 eurot ja

kostja II vastu osaliselt summas 24 967 eurot, sealjuures vastutavad kostjad 24 967 euro ulatuses

solidaarselt ja kostja I täiendavalt solidaarset kohustust ületavas osas 3089,35 euro (28 056,35 -

24 967) ulatuses.

34. Hageja nõuab kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 28.01.2022, mis vastab kuupäevale, kui kõik õigustamatud maksed

hageja kontolt olid tehtud. Kostjad vaidlesid viivisenõudele vastu leides, et hageja nõuded ei

saanud muutuda sissenõutavaks enne 09.01.2024, kui hageja sai täisealiseks, sest alaealisena

puudus hagejal õigus oma vara käsutada. Kohus kostjatega ei nõustu, sest kostjate käsitlus ei

rajane kehtival õigusel ja nõude sissenõutavaks muutumine hageja täisealiseks saamisest ei sõltu.

35. Kostja I tekitas hagejale kahju hetkel, kui kostja I õigustamatult hageja vara käsutas.

Kahju hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks niipea, kui kahju tekkis (VÕS § 82 lg 7).

Kostja II rikastus hageja arvelt niipea, kui raha laekus kostja II arveldusarvele. Alusetult saadu

tagastamise kohustus tekkis samal ajahetkel (VÕS § 82 lg 7).

36. Seega on hageja nõuded kostjate vastu 28.01.2022 seisuga muutunud sissenõutavaks ja

hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist seadusjärgses määras.

37. Kohus rahuldab nõude kostja I vastu summas 28 056,35 eurot. Kohtuotsuse tegemise

seisuga on seadusjärgne viivis kogusummas 9273,99 eurot, mis kujuneb järgmiselt: perioodil

28.01.2022 kuni 30.06.2022 on kostja I viivituses 154 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8%

aastas on viivise summa 946,99 eurot; perioodil 01.07.2022 kuni 31.12.2022 on kostja I

viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas on viivise summa 1131,48 eurot;

perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 on kostja I viivituses 181 päeva, seadusjärgse

viivisemääraga 10,5% aastas on viivise summa 1460,85 eurot; perioodil 01.07.2023 kuni

31.12.2023 on kostja I viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12% aastas on viivise

summa 1697,21 eurot; perioodil

01.01.2024 kuni 30.06.2024 on kostja I viivituses 182 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,5%

aastas on viivise summa 1743,94 eurot; perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 on kostja I

viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,25% aastas on viivise summa 1727,84

eurot; perioodil 01.01.2025 kuni 07.03.2025 on kostja I viivituses 66 päeva, seadusjärgse

viivisemääraga 12,5% aastas on viivise summa 565,66 eurot.

38. Seega mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga

9273,99 eurot.

39. Kohus rahuldab nõude kostja II vastu summas 24 967 eurot. Kohtuotsuse tegemise

seisuga on seadusjärgne viivis kogusummas 8252,81 eurot, mis kujuneb järgmiselt: perioodil

28.01.2022 kuni 30.06.2022 on kostja II viivituses 154 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8%

aastas on viivise summa 842,72 eurot; perioodil 01.07.2022 kuni 31.12.2022 on kostja II

viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas on viivise summa 1006,88 eurot;

perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 on kostja II viivituses 181 päeva, seadusjärgse

viivisemääraga 10,5% aastas on viivise summa 1299,99 eurot; perioodil 01.07.2023 kuni

31.12.2023 on kostja II viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12% aastas on viivise

summa 1510,33 eurot; perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 on kostja II viivituses 182 päeva,

seadusjärgse viivisemääraga 12,5% aastas on viivise summa 1551,91 eurot; perioodil 01.07.2024

kuni 31.12.2024 on kostja II viivituses 184 päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,25% aastas on

2-24-5473

viivise summa 1537,58 eurot; perioodil 01.01.2025 kuni 07.03.2025 on kostja II viivituses 66

päeva, seadusjärgse viivisemääraga 12,5% aastas on viivise summa 503,37 eurot.

40. Seega mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga

8252,81 eurot.

41. Kohtuotsuse punktides 24 kuni 27 toodud põhjendustel vastutavad kostjad viivise nõude

summas 8252,81 eurot täitmise eest solidaarselt, kuivõrd viivis on arvestatud põhinõudelt, mille

täitmise eest kostjad vastutavad solidaarselt. Kostja I vastutab täiendavalt solidaarset kohustust

ületava viivise eest summas 1021,18 eurot (9273,99 - 8252,81).

Hagi tagamise abinõu

42. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. 43. Kohus tagas 08.04.2024 määrusega hagi ja seadis kostjale II kuuluvale

kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 37 722,33 eurot hageja kasuks käesolevas tsiviilasjas

esitatud nõuete tagamiseks. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva

kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi kostja I vastu täielikult ja kostja II vastu valdavas enamuses. Arvestades

käesoleva vaidluse asjaolusid, samuti menetluskulude killustatuse vältimiseks jätab kohus

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

45. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas kohtuasjas osutatud

õigusabi kokku 12 tunni ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot, kogumaksumusega 1680 eurot.

Kuivõrd õigusteenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei sisalda menetluskulud

käibemaksu.

46. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ja maht on vaidluse ulatust ja keerukust

arvestades põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii

eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või

põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.

47. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik