2-24-123640/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-123640

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu 984,66 EUR

nõudes

Tsiviilasja hind

1055,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), Lepinguline esindaja Pavel Butšenko

Kostja X (isikukood XXX)

Tsiviilasi on lahendatud kirjalikus menetluses lihtmenetluse sätete kohaselt.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 515,60 eurot.

3. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis ja sissenõudmiskulud

kokku summas 217,47 eurot.

4. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla summas 515,60 eurot

tasumisega viivitamise korral viivis alates 27.11.2024 kuni täitmiseni,

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 27.11.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 515,60 eurot,

sissenõudmiskulude 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 435,68 eurot välja

mõistmiseks. Ning ka viiviste alates 27.11.2024 kuni põhinõude summas 515,60 eurot

täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas välja mõistmiseks.

2. Hagi aluseks on hageja väitel kostja ja Telia AS vahel sõlmitud kliendileping nr 164453,

mis sõlmiti 13.11.2000 ning ka mobiilsideteenuste liitumiseleping nr 05888103, mis sõlmiti

05.03.2021. Telia Eesti AS loovutas 7.03.2024 kostja vastu oleva nõude hagejale, koos

kõrvalnõuetega.

3. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 16.12.2023 kuna kostja kasutas

Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata.

4. Kostja esitas 06.01.2025 vastuse, milles tunnistas võlgnevust summas 649,82 eurot ning

märkis, et võlgnevus tekkis ekslikult kuna kostja oli arvamusel, et teenuseleping oli lõppenud

ning nõude olemasolust ei olnud kostja teadlik, sest ei saanud vastavasisulisi teateid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetleb hagi lihtmenetluses TsMS § 405 kohaselt ja teavitas menetlusosalisi sellest

menetlusse võtmise määruses. Kohus on hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte

toimetanud läbi kättetoimetamise portaali. Kostja esitas 06.01.2025 vastuse, milles tunnistas

võlgnevust summas 649,82 eurot ning vaidles vastu intressinõudele summas 334,84 eurot.

6. Põhivõla nõue

6.1 Hageja esitas oma 27.11.2024 hagiavalduses väite, et poolte vahel on sõlmitud

kliendileping nr 164453, mis sõlmiti 13.11.2000 ning ka mobiilsideteenuste

liitumiseleping nr 05888103, mis sõlmiti 05.03.2021 (dtl 25). Kostja ei ole eeltoodud

faktilised asjaolusid vaidlustanud, mis tõttu loeb kohus need omaksvõetuks TsMS § 230 lg

4 alusel. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summana 515,60 eurot. Kostja on

tunnistanud võlgnevust summas 649,82 oma 07.01.2025 esitatud vastuses (dtl 77 p 1).

6.2 Kohtu hinnangul kuulub selle summa sisse põhivõlgnevus summas 515,60 eurot kuna

kostja on tunnistanud võlgnevust seoses kasutatud teenuste tasumata jäämisega.

6.3 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega rahuldab kohus hageja põhivõla

nõude summas 515,60 eurot.

7. Viivise nõue

7.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

7.2 Hageja taotleb hagiavalduses põhinõudelt viivise välja mõistmist perioodi 21.05.2021-

26.11.2024 eest, summas 435,68 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud

viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast ehk alates 21.05.2021.

Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et tal on õigus küsida kostjalt tähtaegselt

laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras ning viitab lisa 3

punktile 10.8.1, milleks on Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevad

üldtingimused.

7.3 Kostja on oma 07.01.2025 esitatud vastuses asunud seisukohale, et viivised on

ebamõistlikult suured ja ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Kostja ei ole

vaidlustanud viivise arvestuse alguse ega ka lõppkuupäeva, mis tõttu loeb kohus need

kuupäevad TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuks.

7.4 Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud väidet, et hagi lisa 3 on Telia Eesti AS ja

kostja vahelise lepingu lahutamatuks osaks. Seega ei ole hageja tõendanud oma väidet,

et kostjaga on kokku lepitud viivistes kolmekordses seadusjärgses määras. Kuna

puudub kokkulepe viivise määra osas, siis on hagejal õigus nõuda viivist üksnes

seaduses sätestatud määras, milleks on VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1).

7.5 Kohtu hinnangul saab hageja nõuda põhinõudelt viivist seadusjärgses määras (VÕS §

113 lg 1) alates 21.05.2021 kuni 26.11.2024, mis teeb viivise summaks 182,47 eurot.

7.6 Kohus rahuldab hageja viivisnõude summas 182,47 eurot.

8. Sissenõudekulud

Hageja on hagiavalduses palunud sissenõudekulude summas 40 eurot väljamõistmist. Hageja

sissenõudekulude summa 40,00 euro kujunemist on hageja kirjeldanud järgmiselt:

25.04.2024 - 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot

6.06.2024 - 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot

muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest:

- nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

- kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

- võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel;

- võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

- võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Kohus loeb sissenõude kulude suuruse kostja poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks.

VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Kuna hageja nõue on 515,60 eurot, siis kohaldab kohus VÕS § 1132 lg 2 p-i 2.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 määrab, et esimese tasulise kirja eest võib võlausaldaja nõuda 20 eurot,

hageja nõuab esimese tasulise kirja eest 25 eurot, mis seadusest lähtudes on liiga kõrge.

Kohus määrab hageja esimese kirja hinnaks 20 eurot.

VÕS § 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Hageja on välja toonud, et on saatnud 2 tasulist kirja 06.06.2024, mille eest ta nõuab 5 eurot.

Kuna ka ühe kirja saatmise eest võiks hageja nõuda 5 eurot, siis on hageja kohtu hinnangul

õigustatud meeldetuletuskirja saatmise eest 06.06.2024 nõudma 5 eurot.

Kohtu hinnangul on ka muud makseviivitusega tehtud kulud põhjendatud kuna kostja ei ole

neid vaidlustanud ning kohus on need TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugenud kostja poolt omaks

võetuks.

Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude summas 35 eurot.

9. Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades asjaolu, et kostja võttis hagis esitatud põhinõude juba oma esimeses vastuses täies

ulatuses õigeks ning vaidles vastu hageja viivisnõudele, mida ka kohus on pidanud

põhjendamatult suureks, siis on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik