2-24-130923/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-130923

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.U vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1251,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: W.U (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi W.U vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja C P AS-i ja W.U vahel 15.

septembril 2023 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel põhivõlg 831,71 eurot, intress

72,98 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 101,52 eurot.

3. Mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 28. detsembrist

2024 kuni põhvõla (831,71 eurot) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 24% aastas.

4. Jätta menetluskulud W.U kanda.

5. Mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 638 eurot.

6. Mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (638

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

7. W.U-l tuleb kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooletele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28. augustil 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.U-lt (kostja) 1004,94 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 3. detsembri 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja

riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja esitas 27. detsembril 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse, paludes kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 831,71 eurot, intress 72,98 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 101,52 eurot; samuti viivised

alates 28. detsembrist 2024 kuni põhinõude 831,71 euro täitmiseni lepingujärgse

viivisemääraga 24% aastas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

isiklikult 23. jaanuaril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C P AS (krediidiandja) ja W.U 15. septembril 2023

laenulepingu nr xxx. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule

laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping

vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima

lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.

november 2023, 2-21-13098/50, p 13).

9. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

10. Leping nr xxx sõlmiti 15. septembril 2023 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga

avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 38,08%

on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse

määr, s.o 50,16%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

11. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Kostja esitas laenutaotluse laenusummale 1000 eurot. Krediidiandja kontrollis kostjal

regulaarse sissetuleku ning finantskohustuste olemasolu kostja poolt esitatud pangakonto

väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist, tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse.

Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek on 1245 eurot. Kostjal puudusid

finantskohustused. Pärast laenu väljastamist jäi kostjale igakuiselt pärast laenumaksete maha

arvamist kätte 1189,68 eurot (1245-55,32). Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

13. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 338 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega

tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja

komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja

lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 638

eurot [280 + 20 + (169 × 2)].

16. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

17. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

18. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 29) märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

(allkirjastatud digitaalselt)