2-23-5027/65 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-5027

KOHTUOTSUS JÕUSTUS OSALISELT RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5027

Tsiviilasi

I. Z.J hagi A.D vastu ühisvara jagamise ja hüvitise

nõudes

II. A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamise ja

hüvitiste nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): Z.J (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov;

Kostja (vastuhagis hageja): A.D (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

Kohtuistungi aeg

05.02.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Z.J hagi A.D vastu ühisvara jagamise ja hüvitise nõudes.

2. Rahuldada A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamise nõudes ja osaliselt

hüvitiste nõudes.

3. Lõpetada Z.J ja A.D ühisomand korteriomandile, registriosa numbriga XXX ,

asukohaga XXXas XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 1, ning jätta

korteriomand A.D ainuomandisse, kohustades A.D-d maksma Z.J-ile tema osa

eest hüvitist summas 52 500 eurot.

4. Mõista A.D-lt Z.J kasuks välja hüvitis summas 52 500 eurot.

5. Kohustada Z.J-i andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosas nr XXX

korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse A.D. Käesolev

jõustunud kohtuotsus asendab vastavaid Z.J tahteavaldusi.

6. Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja hüvitis summas 10 718,36 eurot.

7. Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja hüvitis summas 4569,23 eurot.

1 (15)

8. Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja hüvitis summas 4649,50 eurot.

9. Jätta rahuldamata A.D vastuhagi Z.J-ilt hüvitise nõudes suuremas ulatuses.

10. Tasaarvestada resolutsiooni punkti 4 järgi Z.J hüvitise nõue A.D vastu summas

52 500 eurot resolutsiooni punktide 6, 7 ja 8 järgi A.D hüvitise nõuetega Z.J vastu

kokku summas 19 365,05 eurot. Lugeda, et tasaarvestuse tulemusena on A.D

hüvitise nõuded Z.J vastu summas 19 365,05 eurot lõppenud ja Z.J-il on A.D

vastu hüvitise nõue summas 33 134,95 eurot.

11. Jätta kinnisasja hindamise ekspertiisi kulud summas 470 eurot poolte kanda

võrdsetes osades ja kõik muud poolte menetluskulud jätta Z.J kanda.

12. Mõista Z.J-ilt A.D kasuks välja menetluskulud summas 4276,30 eurot.

13. Z.J-il tuleb temalt resolutsiooni punktis 12 A.D kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

14. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. Z.J hagi ja seisukohad

1.1.

Z.J (hageja) esitas 31.03.2023. a kohtusse hagiavalduse A.D vastu ühisvara jagamise

nõudes.

Hageja taotles hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte ühisomandi korteriomandile,

registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX , müües korteriomandi avalikul

enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o

½ hagejale ja ½ kostjale.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled XXX abielu. Abielu lahutati 17.08.2020.a.

Poolte ühisvaraks on 29.12.2006. a soetatud korteriomand, registriosa numbriga XXX ,

asukohaga XXX . Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele korteriomandi jagamise osas.

Hageja tegi kostjale ettepaneku kohtuväliselt vara jagamiseks, kuid kostja ettepanekuga ei

nõustunud. Kostja ei soovi korteriomandi võõrandamist, sest ta selles korteris elab ja tal

teist elukohta ei ole.

1.2.

Hageja ei nõustunud kostja vastuhagiga ühisvara jagamise ja hüvitiste nõudes.

Vastuseks vastuhagile avaldas hageja, et temale sobib korteriomandi ühisomandi

lõpetamine kostja poolt vastuhagis taotletud viisil, s.o korteriomandi kostja ainuomandisse

jätmisega, aga hageja ei nõustu kostja seisukohtadega hagejale hüvitise arvestamisel.

Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et pärast abielu lahutamist on kostja tasunud

ühise kodulaenu makseid. Hageja väitel on maksnud kodulaenu makseid tema enda

pangakontolt enda raha arvel. Kostja on teinud hageja pangakontole ülekandeid, aga need

ei ole seotud poolte ühise laenuga. Hageja väitel on laekumised kostjalt seotud hageja

müügitegevusega www.osta.ee-s, kus oli loodud kostja nimele konto. Kogu hageja

2 (15)

müügitegevusest saadav raha on kantud kostja arvele ja kostja on saatnud raha hagejale

tema pangaarvele tagasi. Seda tõendab kostja pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et O.

A. kandis 26.10.2020. a kostja arvele 1000 eurot, selgitusega „e-konto väljamakse“, ja

26.10.2020. a kandis kostja 500 eurot hageja arvele ning 27.10.2020. a veel 500 eurot,

samuti kandis O. A. 27.11.2020. a kostja arvele 1000 eurot selgitusega "e-konto

väljamakse" ja 27.11.2020. a kandis kostja 500 eurot hageja arvele ja 28.11.2020. a veel

500 eurot. Kostja kontolt nähtuvalt on edaspidi käitutud sama mustri järgiO. A. -poolt

kostja kontole saadetud e-konto raha saadeti hageja arvele või osa saadeti hageja arvele ja

osa võeti sularahana välja. Seega ei ole põhjendatud kostja nõue pärast abielu lahutamist

poole tasutud kodulaenu maksete ulatuses hüvitise saamiseks ja nõude tasaarvestamiseks

hagejale korteriomandi eest makstava hüvitisega.

Hageja ei nõustu ka kostja nõudega arvestada hagejale korteriomandi eest makstavast

hüvitisest maha pool sõiduauto Chevrolet Captiva müügist saadud rahast. Hageja väitel

müüdi sõiduauto hageja ja kostja poolt ning müügist saadud raha jagati poolte vahel

kokkuleppel. Hageja avaldas alguses, et sõiduauto müüdi 6500 euro eest ja see raha jagati

poolte kokkuleppel selliselt, et 1000 tasus hageja kostja arvele, 5000 eurot kandis hageja

poolte ühisele pojale, A.D-le, auto soetamiseks ning ülejäänud raha jagati poolte vahel

võrdselt. Menetluse käigus hilisemalt tunnistas hageja, et sõiduauto müügihind oli 9499

eurot. Hageja väitel kasutati enamus sellest rahast poolte kokkuleppel nende ühisele

pojale uue auto soetamiseks. Poolte lapsel oli vana auto BMW (3. seeria) ja selle müügist

ning Chevrolet Captiva müügist saadud vahendite eest soetati uus BMW (7. seeria),

millega laps ja ka kostja ise praegu sõidavad.

Hageja avaldas, et on nõus sellega, et kui korteriomand jääb kostja ainuomandisse, siis

jäävad ka kodulaenu kohustused kostja kanda ning hagejale korteriomandi eest makstavat

hüvitist vähendatakse poole laenujäägi võrra.

1.3.

Menetluse käigus (27.09.2024. a esitatud menetlusdokumendis) muutis hageja oma

hagiavalduses esitatud nõuet ühisvara jagamise viisi osas ja taotleb, et kohus lõpetaks

poolte ühisomandi korteriomandile, registriosa numbriga XXX , asukohaga XXXas XXX

, jättes korteriomandi hageja ainuomandisse, kohustades hagejat tasuma kostjale hüvitise,

mis vastab enamsaadud ühisvara väärtusele. Ühtlasi taotleb hageja, et kohus kohustaks

kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna

kinnistusraamatusse hageja. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja 10 718,36 eurot ja tasaarvestaks selle hageja nõude kostja hüvitise nõudega

hageja vastu.

Hageja põhjendab, et hagi esitamise seisuga ei olnud tal raha, et osta välja kostja

korteriomandi osa. Alates 12.09.2024. a on tasutud laen, mis oli võetud korteriomandi

soetamiseks ja nüüd saab hageja võtta laenu, et maksta kostjale tema osa eest

ühisomandis. Hagejal ei ole rohkem kinnisvara, kus tema saaks elada, kuid kostjal on ka

teine elukoht aadressil XXX . Hageja töökoht asub korterist 300 m kaugusel, kostja viibib

korteris väga harva, sest töötab kaugsõidu autojuhina.

Hageja väitel tasus tema pärast abielu lahutamist korteriomandi soetamiseks ühiselt

võetud laenu makseid. Hageja on teinud pärast abielu lahutamist oma lahusvara arvel

ühisomandile kulutusi summas kokku 21 436,71 eurot ja hageja leiab, et tal on õigus

nõuda kostjalt poole sellest summast, s.o 10 718,36 euro hüvitamist.

Kohus määras korteriomandi turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi ja 12.09.2024. a

eksperdiarvamuse kohaselt maksab poolte ühisomandis olev korteriomand 105 000 eurot.

Kui korteriomand jääb hageja ainuomandisse, siis tuleb hagejal maksta kostjale hüvitist

3 (15)

pool sellest summast, s.o 52 500 eurot. Hageja taotleb, et kostja hüvitise nõue

tasaarvestataks hageja hüvitise nõudega kostja vastu summas 10 718,36 eurot.

Hageja väitel on laenuhaldur kinnitanud, et ta saaks laenu 41 000 euro ulatuses kindlasti ja

hageja arvab, et saaks laenu ka suuremas summas, kuid ta ei ole nõus maksma kostjale

korteriomandi eest hüvitist rohkem kui pool korteriomandi väärtusest.

2. A.D vastuhagi ja seisukohad

II.1.

Kostja, A.D, tunnistas Z.J hagi ühisvara jagamise nõudes osaliselt. Kostja teatas, et on

nõus ja soovib ühisvara jagamist, kuid ei ole nõus ühisvara jagamisega hageja taotletud

viisil.

Kostja esitas 03.08.2023. a kohtusse vastuhagi ühisvara jagamise ja hagejalt hüvitiste

nõudes. Kostja taotles vastuhagis:

1)

lõpetada poolte ühisomand XXXas XXX asuvale korteriomandile, registriosa

numbriga XXX , jättes korteriomand kostja ainuomandisse;

2)

kohustada hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja

ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja;

3)

jätta poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV

tulenevad kohustused kostja ainukohustusteks;

4)

kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist, mis vastab enamsaadud ühisvara

väärtusele;

5)

hüvitada poolte ühisvara arvel kostjale 27 682,02 eurot kostja lahusvara ühisvara

huvides kasutamise hüvitamiseks või alternatiivselt mõista hagejalt kostja kasuks välja

13841,01 eurot;

6)

välja mõista hagejalt poolte ühisvarasse 10 000 eurot ning jagada see poolte vahel

pooleks;

7)

tasaarvestada hageja hüvitise nõue kostja vastu kostja hüvitiste nõuetega hageja vastu.

Vastuhagi asjaolude kohaselt abiellusid pooled XXX . Pooltel sündis XXX .a poeg.

Pooled lahutasid abielu XXX . Abielu ajal, 29.12.2006. a, omandasid pooled

ühisomandisse XXXas XXX asuva korteriomandi, registriosa numbriga XXX .

Nimetatud korteriomand on olnud poolte ja nende ühise poja eluase. Kostja soovib

korteriomandisse koos pojaga elama jääda, et säilitada lapsele kuni viimase õpingute

lõpetamiseni elukoht. Seetõttu ei ole kostja nõus korteriomandi ühisomandi lõpetamisega

selle müümisega avalikul enampakkumisel ja soovib korteriomandit enda ainuomandisse.

Korteriomandi ostmiseks sõlmisid pooled Swedbank AS-iga kodulaenu lepingu nr 06-

241637-EV, millega võtsid laenu 31 333,34 eurot. Laenulepingu järgi on pooled

kaaslaenutaotlejad. Laenulepingu jääk 12.08.2023. a seisuga on 8336,45 eurot. Poolte

abielu kestel kandis kostja hageja pangaarvele raha laenumaksete tasumiseks.

Samasugune praktika on jätkunud pärast poolte abielu lahutamist. Hageja pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on alates poolte abielu lahutamisest kuni 2022. a märtsini tasutud

laenu- ja intressimakseid summas 11 282,11 eurot ning alates 2022. a aprillist kuni

2023.a maini 8404,01 eurot. Kokku on alates abielu lahutamisest kuni 2023. a maini

tasutud põhiosa- ja intressimakseid 19 683,12 eurot. Kostjale teadaolevalt olid juuni ja

juuli 2023. a põhiosa- ja intressimaksed 612,42 eurot kuus, s.o kokku 1224,84 eurot.

Pärast poolte abielu lahutamist on laenumakseid tasutud kokku seega 20 295,54 eurot.

Kuigi alates poolte abielu lahutamisest on laenumakseid tasutud hageja pangakontolt, on

raha laenumaksete tasumiseks hageja pangakontole kandnud kostja. See on olnud tingitud

4 (15)

sellest, et hagejal ei ole olnud selliseid sissetulekuid, mille arvel oleks olnud võimalik

laenulepingust tulenevaid kohustusi täita.

Alates abielu lõppemisest on kostja tasunud üksi ka poolte ühise korteriomandi

ülalpidamise kulusid, st kommunaal-, elektri- ja sidekulusid. Alates abielu lahutamisest

kuni vastuhagi esitamiseni on kostja tasunud korteriomandi majandamis- ja

kommunaalkulude arveid kogusummas 4810,30 eurot, elektriarveid kogusummas 1127,59

eurot ja võrguteenuse eest arveid summas 895 eurot. Seega kogusummas on teinud kostja

kulutusi 6832,89 eurot. Hageja ei ole panustanud korteriomandi ja selle kasutamisega

seotud kulude tasumisse.

Kokku on kostja pärast abielu lahutamist täitnud oma lahusvara arvel poolte ühist

laenukohustust ning tasutud poolte ühisvarasse kuuluva korteri kulusid kokku summas

27682,02 eurot ja kostja leiab, et tal on õigus nõuda hagejalt nimetatud summast poole

(50%), s.o 13 841,01 euro hüvitamist.

Abielu kestel soetasid pooled ühisvara hulka sõiduauto Chevrolet Captiva (2013),

numbrimärgiga XXX . Hageja müüs nimetatud sõiduauto sügisel 2021. aastal maha.

Kostjale teadaolevalt müüs hageja sõiduauto 10 000 euro eest ja kasutas müügist saadud

raha endale sõiduauto ostmiseks. Kostja leiab, et hagejal tuleb sõiduauto müügist saadud

raha tagastada poolte ühisvarasse ja raha tuleb seejärel jagada poolte vahel võrdselt.

Kostja hinnangul on poolte ühisomandis oleva korteriomandi turuväärtus 100 000 eurot.

Arvestades ühisvaral lasuvaid täitmata laenukohustusi (8336,45 eurot) on korteriomandi

turuväärtus 91 663,55 eurot ja korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisel kostja poolt

hagejale makstav hüvitis seega 45 831,78 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada

hageja hüvitise nõue enda hüvitise nõuetega hageja vastu.

2.2.

Kostja ei nõustunud hageja vastuväidetega ja täiendatud hagiga. Menetluse käigus

(29.10.2024.a esitatud menetlusdokumendis) täiendas kostja oma vastuhagi ühisvara

jagamise viiside, hüvitise nõuete ja tasaarvestuse taotluste osas. Täiendatud vastuhagiga

taotleb kostja, et kohus jagaks poolte ühisvara järgmiselt:

1)

lõpetada poolte ühisomand XXXas XXX asuvale korteriomandile, registriosa

numbriga XXX , jättes korteriomandi kostja ainuomandisse;

2)

kohustada hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja

ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja;

3)

hüvitada kostjale ühisvara arvel 20 907,96 eurot lahusvara arvel tasutud laenu- ja

intressimaksete hüvitamiseks;

4)

hüvitada kostjale ühisvara arvel 9138,45 eurot kostja lahusvara arvel tasutud

korteriomandi majandamiskulude hüvitamiseks;

5)

mõista hagejalt ühisvarasse 9499 eurot, s.o poolte ühisomandis olnud sõiduauto

Chevrolet Captiva müügist saadud raha, ja jätta see raha hagejale;

6)

tasaarvestuse tulemusena kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist 32 727,30 eurot

või muus summas, mis vastab enamsaadud ühisvara väärtusele;

7)

alternatiivselt punktis 3 esitatud nõudele mõista hagejalt kostja kasuks välja 10 453,98

eurot ja tasaarvestada see hageja hüvitise nõudega kostja vastu;

8)

alternatiivselt punkt 4 nõudele mõista hagejalt kostja kasuks välja 4569,23 eurot ja

tasaarvestada see hageja hüvitise nõudega kostja vastu;

või alternatiivselt

9)

lõpetada poolte ühisomand XXXas XXX asuvale korteriomandile, registriosa

numbriga XXX , selle müümisega avalikul enampakkumisel;

5 (15)

10) tasuda korteriomandi müügist saadava raha arvel müügiga seotud kulud, tasuda

kostjale 20 907,96 eurot kostja poolt lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete

hüvitamiseks, 9138,45 eurot kostja poolt lahusvara arvel tasutud korteriomandi

majandamiskulude hüvitamiseks ja 4749,50 eurot, s.o pool hagejalt ühisvarasse mõistetud

sõiduauto müügist saadud rahast, ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt;

11) määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kui pooled ei müü

korteriomandit kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, viiakse korteriomandi

enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja kohtutäituri poolt

avaliku enampakkumise läbiviimisel on korteriomandi alghinnaks 105 000 eurot ning igal

järgmisel enampakkumisel võib kohtutäitur vähendada alghinda 3% võrra eelmise

enampakkumise alghinnast.

Kostja ei nõustunud hageja väidetega selle kohta, et hageja tasus pärast abielu lahutamist

ühiselt võetud kodulaenu makseid enda vara arvelt ning kostja poolt hageja kontole

kantud summade puhul ei olnud tegemist laenu tasumiseks kantud rahaga vaid hageja

müügitegevusest kostja nimel loodud osta.ee kontol saadud rahaga. Kostja nimel loodud

osta.ee kontol toimunud müügitegevusest on O. A. kandnud perioodil XXX kuni

06.09.2023. a kostja pangakontole 15 035 eurot. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et O. A.

kontolt tehtud maksed on seotud hageja müügitegevusega. Teiseks, kostja poolt alates

XXX hageja pangakontole kantud summad on oluliselt suuremad kui O. A. -lt kostja

pangakontole laekunud summad. Nimelt on kostja alates 17.08.2020.a kuni 12.11.2023. a

kandnud hageja pangakontole 31 315 eurot.

Perioodil XXX (s.o alates poolte abielu lahutamisest) kuni 12.08.2023. a täideti poolte

ühist laenukohustust kostja lahusvara arvel kokku summas 20 907,96 eurot. Alates 2023.

aasta septembrist on laenukohustuse täitmisel osalenud pooled võrdsetes osades, sh on

ostja tasunud hageja kontole vähemalt poole igakuisest laenu- ja intressimaksest.

Laenulepingust tulenevad poolte ühised kohustused on tänaseks täidetud ja ühisvaral

enam jagatavaid kohustusi ei ole.

Pärast poolte abielu lahutamist on poolte ühise korteriomandi majapidamiskulusid

(kommunaal-, elektri- ja sidekulud) tasunud vaid kostja. Vastuhagi esitamise, s.o

03.08.2023. a seisuga, oli kostja tasunud majandamiskulusid oma lahusvara arvel summas

6262,02 eurot (kommunaalarveid summas 4810,30 eurot, elektriarveid summas 1127,59

eurot ja sideteenuste arveid summas 895 euro). Pärast vastuhagi esitamist on kostja

tasunud täiendavalt korteriühistule kommunaalkulusid summas 2177,01 eurot,

elektriarveid summas 317,82 eurot ja sideteenuste arveid summas 381,60 eurot. Kokku

on kostja tasunud poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi majandamiskulusid summas

9138,45 eurot.

Seega on kostja pärast abielu lahutamist teinud oma lahusvara arvel ühisvarale kulutusi

kokku summas 30 046,41 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda selle summa

hüvitamist ühisvara arvel ja ühisvara jagamisel kostja poolt esmaselt taotletud viisil, s.o

korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega, taotleb kostja enda nõude tasaarvestamist

hageja hüvitise nõudega. Eksperdi arvamuse kohaselt on korteriomandi väärtus 105 000

eurot. Seega tasaarvestuse tulemusena peaks kostja maksma hagejale tema osa eest

hüvitist 37 476,80 eurot.

Hageja on esitanud müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja poolte ühisvara hulka

kuulunud sõiduauto hinnaga 9499 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud hüvitis tuleb

ühisvara jagamisel jätta hagejale ning tema poolt ühisvara arvel enamsaadust pool, s.o

4749,50 eurot, tuleb tasaarvestada kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva hüvitise

6 (15)

summaga. Tasaarvestuste tulemusena kuulub korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisel

kostja poolt hagejale tasumisele hüvitis summas 32 727,30 eurot (37 476,80 – 4749,50).

Kuna hageja loobus nõudest jagada korteriomand nii, et see müüakse enampakkumisel ja

saadud raha jagatakse poolte vahel, siis otsustas kostja täiendada oma vastuhagi vastava

alternatiivse nõudega. Kostja on seisukohal, et juhul, kui kummalgi poolel ei ole võimalik

maksta teisele poolele tema osa eest hüvitist, mis korteriomandi poole ainuomandisse

jäämise korral teisele poolele maksmisele kuuluks, tuleb korteriomand jagada nii, et see

müüakse enampakkumisel.

Kostja märgib siinkohal, et ta on valmis ja võimeline tasuma hagejale hüvitist kuni 35 000

eurot. Juhul, kui hüvitis, mida kostja tasuma peaks, kujuneb suuremaks, palub kostja

jagada poolte ühisvara nii, et XXXas XXX asuv korteriomand müüakse enampakkumisel

ning müügist saadava raha arvel tasutakse müügiga seotud kulud, tasutakse kostjale tema

lahusvara arvel ühisvarale tehtud kulutused ning pool hagejalt ühisvara hulka mõistetud

sõiduauto müügist saadud rahast ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt.

3. Kohtu seisukoht ja põhjendused

3.1.

Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta Z.J (hageja) hagi A.D (kostja) vastu ühisvara

jagamise ja hüvitise nõudes ning rahuldamisele kuulub A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara

jagamise nõudes ja osaliselt hüvitiste nõudes.

3.2.

Poolte esitatu põhjal tegi kohus kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad

vaidlustamata asjaolud:



Pooled, hageja Z.J ja kostja A.D, abiellusid XXX (dtl 6) ning poolte abielu

lahutati XXX (dtl 7).



Pooled omandasid 29.12.2006. a ühisomandisse korteriomandi, registriosa

numbriga XXX , asukohaga XXXas XXX , mille reaalosaks on eluruum nr 1

(XXX korteriomand).



XXX korteriomandi ostmiseks ja remontimiseks sõlmisid pooled Swedbank AS-

iga kodulaenu lepingu nr 06-241637-EV ja laenulepingu lisa (dtl 75-80), millega

võtsid ühiselt laenu 31 333,34 eurot. Laenulepingu lisa järgi kohustusid pooled

tagastama laenuandjale laenu koos intressidega igakuiste osamaksetena 593,79

eurot kuus, lõpptähtajaga 12.09.2024. a.



Poolte ühisomandis oli abielu ajal omandatud sõiduauto CHEVROLET

CAPTIVA, registreerimismärgiga XXX . 25.10.2021. a sõlmitud müügilepinguga

(dtl 201-202) müüs hageja sõiduauto AB Kreditex AS-ile hinnaga 9499 eurot.

Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi ja kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes

ning oma lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Pooled

taotlevad hagides nende ühisomandis oleva XXX korteriomandi jagamist ja kostja lisaks

sõiduauto CHEVROLET CAPTIVA müügist saadud raha jagamist. Poolte vahel on

vaidlus ühisvara jagamise viisi üle. Mõlemad taotlevad XXX korteriomandi ühisomandi

lõpetamist selle enda ainuomandisse jätmisega, kostja alternatiivselt ka avalikul

enampakkumisel müümise teel. Lisaks on poolte vahel vaidlus selle üle, kumma lahusvara

arvel pärast abielu lahutamist täideti pangalaenust tulenevaid solidaarseid kohustusi.

3.3.

Alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt

kohaldatakse asjaolule või toimingule mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse

jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast

seadusest ei tulene teisiti. PKS § 211 lg 1 näeb ette, et kui enne sama seaduse jõustumist

7 (15)

sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist

sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates sama seaduse

jõustumisest samas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.

Tulenevalt nimetatud sätetest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva perekonnaseaduse

kohaselt, sh tuleb kehtiva seaduse kohaselt jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse

jõustumist omandatud vara. Poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

aga vara omandamise ajal kehtinud seadusest.

PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb abikaasade varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse.

Vastavalt PKS § 37 lg-le 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel.

PKS § 37 11 järgi määratakse ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise

seisuga.

PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt RKTKo 10.04.2019. a nr 2-17-11516, p-d 24,

29), et kohus peab lõpetama ühisomandi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt ühel AÕS

§ 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kaasomandi

lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus,

seejuures tuleb kaasomand (ühisomand) lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke

(ühisomanikke) kõige vähem. Sealhulgas on Riigikohus selgitanud (vt nt RKTKo

26.04.2017. a nr 3-2-1-14-17, p 26), et kui asja soovib üks kaasomanik (ühisomanik),

peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra,

mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule

(ühisomanikule) maksma.

PKS § 34 lg 2 näeb ette, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta

nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

PKS § 34 lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või

tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara

vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 15.06.2022. a nr 2-20-17088, p 9.4), et

kaasomandi lõpetamise menetluses on võimalik esitada tingimuslik protsessuaalne

tasaarvestuse avaldus, kui hageja hagi või kostja vastuhagi nõudena taotleb kaasomandi

lõpetamist viisil, mille tulemusena tekib kellelgi menetlusosalistest teise menetlusosalise

kasuks raha maksmise kohustus. Kui kohus otsusega kaasomandi sellisel viisil lõpetab,

saab raha maksma kohustatud menetlusosalise tasaarvestuse avaldust kohus otsuse

tegemisel arvestada ning väljamõistetavat rahalist hüvitist vastavalt vähendada, kui

tasaarvestus on põhjendatud, st kui raha maksma kohustatud menetlusosalisel on raha

saama õigustatud menetlusosalise vastu mingi rahaline nõue.

Antud juhul lõppes poolte varaühisuse varasuhe abielu lahutamisega 18.08.2020. a. Poolte

vahel ei ole vaidlust selle üle, et varasuhte lõppemise, s.o 18.08.2020. a seisuga kuulus

poolte ühisvara koosseisu XXX korteriomand ja lisaks sõiduauto CHEVROLET

8 (15)

CAPTIVA, mille hageja 25.10.2021. a ära müüs. Poolte vahel on vaidlus ühisvara, s.o

XXX korteriomandi ja sõiduauto müügist saadud raha jagamise üle, samuti selle üle,

kumma poole lahusvara arvel on pärast abielu lahutamist täidetud ühiselt korteriomandi

soetamiseks võetud laenu. Mõlemad pooled soovivad korteriomandi jagamist primaarselt

enda ainuomandisse jätmisega teisele poolele tema osa eest hüvitise maksmise vastu.

Mõlemad pooled on esitanud protsessuaalsed tasaarvestuse avaldused vastaspoole hüvitise

nõude tasaarvestamiseks oma hüvitise nõude/nõuetega. Arvestades ka eespool viidatud

Riigikohtu suuniseid peab kohus korteriomandi jagamisel poole ainuomandisse jätmisega

muu hulgas arvestama, kui suurt hüvitist on pool valmis ja võimeline teisele poolele tema

osa eest maksma. Seetõttu käsitleb kohus järgnevalt kõigepealt poolte tasaarvestuseks

esitatud hüvitise nõudeid ja seejärel alles ühisvara jagamist.

3.4.

Poolte hüvitise nõuded seoses kodulaenu lepingust nr 06-241637-EV tulenevate

kohustuste täitmisega pärast varaühisuse lõppemist

Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega XXX . Poolte ja Swedbank AS-i

vahel sõlmitud kodulaenu lepingu nr 06-241637-EV järgi oli laenu jääk XXX seisuga 28

489,20 eurot (dtl 58). Vastavalt lepingule (dtl 75-80) oli laenusumma tagastamise

lõpptähtpäev 12.09.2024. a ja laenu- ning intressimakseid tuli tasuda igakuiste

osamaksetena vastavalt maksegraafikule 593,79 eurot kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust

selle üle, et alates 2023. aasta septembrist tasusid nad laenumakseid võrdsetes osades ja

laen on tähtaegselt tagastatud. Vaidlus on aga selle üle, kelle lahusvara arvel tasuti

laenumakseid perioodil alates XXX kuni septembrini 2023. Kumbki pool väidab, et

laenumakseid tasuti sel perioodil tema lahusvara arvel ning pooled nõuavad poole tasutud

summa ulatuses vastaspoolelt hüvitist ühisvara arvel.

Laenulepingu p 4.2. (dtl 76) kohaselt vastutavad pooled laenusaajatena laenulepingu

täitmise eest solidaarselt, st et pank võib nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmist laenusaajatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega olid pooled

laenulepingu võlasuhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud.

VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS §

69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste

võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Riigikohus (vt RKTKo 30.10.2024. a nr 2-21-6200, p 33) on avaldanud seisukohta, et

lahutatud abikaasa nõudeõigus tema lahusvara arvel tasutud ja ühisvara omandamisele

suunatud ühise laenu tagasimaksete hüvitamiseks tuleb lahendada PKS § 34 lg 2 alusel

kui nõue hüvitada ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtus, mitte kui

solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes

VÕS § 69 lg 1 alusel tekkiva tagasinõude abil on võimalik tasutud laenumaksete puhul

jõuda sarnasele tulemusele nagu ka hüvitamise nõudega PKS § 34 lg 2 alusel.

Hageja väitel täitis tema pärast abielu lahutamist oma lahusvara arvel kodulaenu lepingust

nr 06-241637-EV tulenevaid kohustusi summas 21 436,71 eurot ja hageja nõuab kostjalt

hüvitist poole tasutud summa ulatuses, s.o 10 718,36 eurot. Kostja väitel tasuti perioodil

alates abielu lahutamisest kuni 2023. aasta septembrini kodulaenu lepingust nr 06-

241637-EV tulenevaid kohustusi 20 907,96 euro ulatuses tema lahusvara arvel ja kostja

nõuab summa hüvitamist ühisvara arvel.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 peab solidaarkohustuse

täitmist tõendama pool, kes hüvitist nõuab.

Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et laenu- ja intressimakseid tasuti hageja pangakontolt.

9 (15)

Kostja nõudel nõudis kohus tõendite kogumise korras Swedbank AS-ilt välja hageja

pangakonto väljavõtted perioodi kohta XXX kuni 30.09.2023. a (dtl 259-276, dtl 387-

419). Nimetatud tõenditest nähtub, et hageja Swedbank AS-i arvelduskontolt nr

EE222200221012456104 on perioodil alates XXX kuni 31.08.2023. a tasutud

laenulepingu nr 06-241637-EV järgi iga kuu 12. kuupäeval laenu põhiosa- ja

intressimakseid kokku summas 21 523,28 eurot, sh 12.09.2020. a kuni 12.10.2022. a

kuumakse summas 593,79 eurot, 12.11.2022. a kuni 12.04.2023. a kuumakse summas

605,84 eurot ja 12.05.2023. a kuni 12.08.2023. a kuumakse 612,42 eurot.

Hageja arvelduskonto väljavõtetelt (dtl 259-276, dtl 387-419) nähtub, et perioodil alates

XXX kuni 31.08.2023. a on kostja enda arvelduskontolt nr EE382200221014399405

teinud hageja kontole igakuiselt makseid kokku summas 29 650 eurot.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kogu kostja poolt

hageja arveldusarvele kantud raha oli hageja raha, mis laekus O. A. -lt kostja kontole

seoses hageja müügitegevusega kostja nimel loodud osta.ee kontol. Kostja on esitanud

oma Swedbank AS-i arveldusarve nr EE382200221014399405 väljavõtted perioodi kohta

XXX kuni 30.09.2023. a (dtl 134-196). Nimetatud tõenditest nähtub, et perioodil alates

XXX kuni 31.08.2023. a O. A. on kandnud kostja arveldusarvele kokku 15 235 eurot, sh

26.10.2020. a 1000 eurot, 27.11.2020. a 1000 eurot, 28.12.2020. a 1000 eurot, 22.02.2021.

a 1000 eurot, 17.03.2021. a 750 eurot, 16.04.2021. a 1000 eurot, 11.05.2021. a 1000 eurot,

15.06.2021. a 600 eurot, 24.09.2021. a 1000 eurot, 05.11.2021.a 1000 eurot, 21.12.2021. a

855 eurot, 23.02.2022. a 1230 eurot, 24.05.2022. a 800 eurot, 16.08.2022. a 350 eurot,

27.09.2022. a 200 eurot, 15.11.2022. a 270 eurot, 09.12.2022. a 450 eurot, 11.01.2023. a

650 eurot, 25.01.2023. a 230 eurot, 22.02.2023. a 100 eurot, 23.03.2023. a 250 eurot ja

17.07.2023. a 500 eurot. Sel perioodil kostja poolt hageja arvelduskontole tehtud maksed

ei kattu üldjuhul O. A. poolt kostja arveldusarvele tehtud maksetega ega kuupäevadega.

Lisaks on kostja kandnud sel perioodil hageja arveldusarvele 29 650 eurot, s.o oluliselt

rohkem, kui on kostja kontole laekunud O. A. -lt.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on kandnud perioodil alates XXX kuni

31.08.2023. a tema arvelduskontole raha mingi muu kohustuse katteks, siis saab kohtu

hinnangul lugeda tõendatuks kostja väite selle kohta, et perioodil alates XXX kuni

31.08.2023. a kandis ta hageja arveldusarvele raha 20 907,96 euro ulatuses kodulaenu

lepingust nr 06-241637-EV tulenevate kohustuste katteks. Sel perioodil olid

laenulepingust tulenevad kohustused kokku summas 21 523,28 eurot. Vaidlust ei ole, et

pooled olid panga ees solidaarvõlgnikud ja tulenevalt VÕS § 69 lg-st 1 pidid nad

omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, s.o kumbki summas 10 761,64

eurot (21 523,28 / 2). Kuna kostja kandis kohustuse katteks 20 907,96 eurot, siis saab

järeldada, et kostja lahusvara arvel täideti solidaarset kohustust 10 146,32 euro (20

907,96-10 761,64) ulatuses hagejale langevas osas ning kostjal on õigus nõuda 10 146,32

euro ulatuses hüvitist ühisvara arvel.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud kostja nõue hagejalt lahusvara arvel tasutud laenu- ja

intressimaksete eest hüvitise saamiseks summas 10 146,32 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et ta on oma lahusvara arvel täitnud laenulepingust tulenevaid

poolte solidaarseid kohustusi kostjale langevas osas, mistõttu ei ole hageja nõue kostjalt

hüvitise saamiseks summas 10 718,36 eurot põhjendatud.

3.5.

Kostja hüvitise nõue seoses ühise korteriomandi majandamiskulude tasumisega

10 (15)

Kostja väitel tasus ta pärast abielu lahutamist, s.o alates XXX oma lahusvara arvel poolte

ühise korteriomandi majapidamiskulud 29.10.2024. a seisuga kokku summas 9138,45

eurot, sh kommunaalarved, elektriarved ja sideteenuste arved.

Hageja ei ole vaidlustanud seda, et kostja on kandnud perioodil alates XXX kuni

29.10.2024. a nende ühise korteriomandi majapidamiskulusid kokku summas 9138,45

eurot. Kostja on esitanud vastavate kulude kandmise tõendamiseks ka tõendina enda

pangakonto väljavõtted (dtl 26, 30-40, 376-378).

Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega XXX . Seega on kostja teinud

kulutusi oma lahusvara arvel. Ühise korteriomandi majandamise kulude kandmise osas on

pooled VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud ja tulenevalt VÕS § 69 lg-st 1 peavad nad

omavahelises suhtes täitma kohustused võrdsetes osades ning PKS § 34 lg 2 alusel on

kostjal õigus nõuda hagejale langevas osas täidetud kohustuste hüvitamist ühisvara arvel.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on kostja nõue hageja vastu lahusvara

arvel korteriomandi huvides tasutud kulude hüvitamiseks summas 4569,23 eurot.

3.6.

Kostja nõue sõiduauto müügist saadud raha hüvitamiseks ühisvara arvel

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs 25.10.2021. a ära poolte ühisomandis

olnud sõiduauto CHEVROLET CAPTIVA, registreerimismärgiga XXX , hinnaga 9499

eurot.

Kostja nõuab sõiduauto müügist saadud raha jagamist selliselt, et raha jääb hagejale, aga

kostjale hüvitatakse sellest pool ühisvara arvel. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu.

Hageja väitel kandis ta sõiduauto müügist saadud rahast 1000 eurot kostjale ja poolte

kokkuleppel kasutati enamus osa ülejäänud rahast poolte ühisele pojale uue auto

ostmiseks.

Hageja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 387-388) nähtub, et 25.10.2021. a on hageja arvele

laekunud sõiduauto müügihinnast 2999 eurot ja 27.10.2021. a 6500 eurot. 28.10.2021. a

on hageja kandnud kostja kontole 1000 eurot.

Kohus leiab, et nimetatud tõend tõendab hageja väidet selle kohta, et ta kandis kostjale

sõiduauto müügist saadud rahast 1000 eurot. Hageja ei ole aga tõendanud, et ülejäänud

raha oleksid pooled jaganud kokkuleppel. Kostja ei tunnista hageja väiteid selle kohta, et

pooled leppisid kokku selles, et raha kasutatakse nende pojale uue auto ostmiseks ning

hageja väited vastava kokkuleppe sõlmimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata.

Kohus nõustub kostjaga, et sõiduauto müügist saadud raha 9499 eurot tuleb PKS § 34 lg 3

kohaselt arvata poolte ühisvara hulka ja kostjal on õigus nõuda sellest poole, s.o 4749,50

euro hüvitamist ühisvara arvel. Kuna hageja on tõendanud, et sellest summas 1000 eurot

on kostjale ära makstud, siis on põhjendatud kostja nõue temale raha ühisvara arvel

hüvitamiseks summas 4649,50 eurot (4749,50-1000).

3.7.

Kostja taotlusel määras kohus poolte ühisvara hulka kuuluva XXX korteriomandi

väärtuse hindamiseks ekspertiisi.

Ekspert A.E esitas 12.09.2024. a kohtule eksperdiarvamus (dtl 289-346), mille kohaselt on

XXX korteriomandi turuväärtus hindamisaruande kuupäeva, s.o 12.09.2024. a seisuga 105

000 eurot.

Pooled ei ole eksperdi hinnangut vaidlustanud ja mõlemad on nõus, et korteriomandi

jagamisel arvestatakse selle väärtuseks 105 000 eurot.

11 (15)

Lõpetades poolte ühisomandi korteriomandile selle jätmisega ühe poole ainuomandisse,

siis tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 tuleb panna poolele kohustus maksta teisele poolele tema

osa välja rahas. PKS § 37 lg-st 3 tuleb ühisvara jagada poolte vahel võrdsetes osades,

seega korteriomandi ühe poole ainuomandisse jätmisel on teisele poolele makstav hüvitis

pool korteriomandi väärtusest, s.o 52 500 eurot.

TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Eespool leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu tasutud laenumaksete hüvitamiseks

summas 10 718,36 eurot ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et põhjendatud on kostja

hüvitise nõuded hageja vastu kokku summas 19 365,05 eurot, sh nõue tasutud

laenumaksete hüvitamiseks summas 10 146,32 eurot, nõue tasutud korteriomandi

majapidamiskulude hüvitamiseks summas 4569,23 eurot ja nõue sõiduauto müügist

saadud raha 4649,50 euro ulatuses hüvitamiseks ühisvara arvel.

Arvestades seda, et hageja hüvitise nõue jääb rahuldamata, siis korteriomandi ühisomandi

lõpetamisel selle jätmisega hageja ainuomandisse, kostja nõuet korteriomandi eest

hüvitise saamiseks tasaarvestada ei tule ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista

hüvitist summas 52 500 eurot ning lisaks veel 19 365,05 euro ulatuses hüvitis, s.o kokku

71 865,05 eurot. Korteriomandi ühisomandi lõpetamisel selle jätmisega kostja

ainuomandisse, tuleb tasaarvestada hageja hüvitise nõue summas 52 500 eurot kostja

hüvitise nõuetega hageja vastu rahuldatud ulatuses, s.o summas 19 365,05 eurot ning

tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja vastu summas 33 134,95 eurot.

Hageja on avaldanud, et korteriomandi omandamisel kostjale tema osa eest hüvitise

maksmiseks peab ta võtma laenu. Kohtuistungil (dtl 435, 436) avaldas hageja, et

laenuhaldur on talle kinnitanud, et ta saab laenu 41 000 eurot kindlasti ja hageja arvab, et

saab laenu kindlasti ka 50% korteri maksumusest. Suuremas summas hüvitise

maksmisega ei ole hageja nõus. Kostja on avaldanud, et on valmis ja võimeline maksma

hagejale hüvitist kuni 35 000 eurot. Juhul, kui hüvitis, mida kostja tasuma peaks, kujuneb

suuremaks, palub kostja alternatiivselt lõpetada poolte ühisomand korteriomandile selle

enampakkumisel müümise teel.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue ühisvara jagamiseks selliselt, et

korteriomand jäetakse tema ainuomandisse ei ole põhjendatud. Korteriomandi hageja

ainuomandisse jätmisel peaks hageja maksma kostjale tema nõuete tasaarvestuse

tulemusena hüvitist kokku summas 71 865,05 eurot, aga hageja ei ole aga sellises ulatuses

nõus kostjale hüvitist maksma. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on

korteriomandi ühisomandi lõpetamine kostja poolt primaarselt taotletud viisil, s.o

korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega hagejale hüvitise maksmise vastu. Kostja

hüvitise nõuete tasaarvestuse tulemusena peab kostja maksma hagejale hüvitist summas

33 134,95 eurot ning kostja on avaldanud, et on valmis sellises ulatuses hüvitist maksma.

Kohus leiab, et sellises olukorras, kus pool on valmis omandama ühisvara õiglase hüvitise

eest, ei ole põhjendatud vara jagamine selle enampakkumisel müümise teel. Hageja ei ole

esitanud omalt poolt alternatiivset nõuet korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks

teistsugusel viisil. Korteriomandi jagamisel kostja ainuomandisse jätmisega kasuks räägib

muu hulgas seegi, et kostja on kogu menetluse avaldanud soovi omandada korteriomand

enda ainuomandisse ja see on olnud kostja primaarne nõue. Hageja seevastu ei ole oma

nõudes jätta korteriomand tema ainuomandisse, olnud järjekindel. Hagiavalduses taotles

hageja korteriomandi ühisomandi lõpetamist selle müümisega avalikul enampakkumisel ja

hageja avaldas, et talle sobib ka, kui korteriomand jääb kostjale ja kostja hüvitab hagejale

12 (15)

tema osa rahas. Hageja täiendas hagi ühisvara jagamise viisi osas vastavalt, et

korteriomand jäetaks tema ainuomandisse alles 27.09.2024. a menetlusdokumendis.

3.8.

AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks vajalik sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse. Tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-st 1 on selleks,

et kustutada kinnistusraamatust hageja kohta tehtud omanikukanne ja kanda sisse

ainuomanikuna kostja, vajalik hageja nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Nimetatud sätteid arvestades on põhjendatud kostja nõue kohustada hagejat andma

tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas omanikukande kustutamiseks

ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse

kostja.

3.9.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata Z.J hagi A.D vastu ühisvara

jagamise ja hüvitise nõudes ning rahuldab A.D vastuhagi Z.J vastu ühisvara jagamise

nõudes ja osaliselt hüvitiste nõudes.

Kohus otsustab lõpetada poolte ühisomand korteriomandile, registriosa numbriga XXX ,

asukohaga XXXas XXX , mille reaalosaks on eluruum nr 1, jättes korteriomandi kostja

ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale tema osa ühisomandist välja rahas summas

52 500 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 52 500 eurot. Samuti kohustab

kohus hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus korteriomandi registriosas

omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja

ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Lisaks mõistab kohus hagejalt kostja kasuks

välja hüvitise kostja lahusvara arvel tasutud laenu- ja intressimaksete eest summas 10

146,32 eurot, hüvitise kostja lahusvara arvel tasutud korteriomandi kulude eest summas

4569,23 eurot ja hüvitise ühisvara hulka kuulunud sõiduauto müügist saadud raha arvel

summas 4649,50 eurot, kokku hüvitised summas 19 365,05 eurot. TsMS § 445 lg 1

kohaselt tasaarvestab kohus otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus

tasaarvestab hageja hüvitise nõude kostja vastu summas 52 500 eurot kostja hüvitiste

nõuetega hageja vastu summas 19 365,05 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad

poolte nõuded kattuvas ulatuses ehk kostja nõue hageja vastu summas 19 365,05 eurot

lõppeb ja hagejal on kostja vastu hüvitise nõue summas 33 134,95 eurot.

Menetluskulude jaotus

3.10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Käesolevas asjas menetles kohus ühes menetluses hageja hagi ühisvara jagamise ja

hüvitise nõudes ning kostja vastuhagi ühisvara jagamise ja hüvitiste nõudes. Kohus jätab

hagi rahuldamata ja rahuldab täielikult kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning

osaliselt hüvitiste nõudes. Kostja hüvitise nõuded olid kokku summas 19 772,71 eurot.

Kohus rahuldab nõuded 19 365,05 euro ulatuses, s.o 98 % ulatuses.

Käesolevas tsiviilasjas on teadaolevateks menetluskuludeks hagidelt tasutud riigilõivud,

poolte lepinguliste esindajate kulud ja kinnisasja väärtuse hindamise ekspertiisi kulud.

13 (15)

Arvestades menetluse asjaolusid ja nõuete rahuldamise ulatust leiab kohus, et õiglane on

jätta ekspertiisi kulud poolte kanda võrdsetes osades ja kõik muud poolte menetluskulud

jätta hageja kanda.

3.11. Kohus määras asjas kostja taotlusel ekspertiisi korteriomandi väärtuse

kindlakstegemiseks. Eelnevalt kohustas kohus pooli tasuma ette ekspertiisikulud summas

470 eurot võrdsetes osades, s.o. hagejat tasuma ette 235 eurot ja kostjat 235 eurot. Pooled

täitsid kohtu nõude ja tasusid ette ekspertiisikulud nõutud summas. Kohus määras

18.09.2024. a määrusega kindlaks ekspertiisi kulud summas 470 eurot. Määrus jõustus

08.10.2024. a ja selle alusel maksti ekspertiisi kulud summas 470 eurot eksperdile välja

poolte poolt kohtu kontole ette makstud summade arvelt. Arvestades menetluse asjaolusid,

sh seda, et menetluses oli hagi ja vastuhagi korteriomandi ühisomandi lõpetamise nõudes,

oli ekspertiisi määramine mõlema poole huvides ning kohtu hinnangul on seetõttu

põhjendatud ekspertiisi kulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.

3.12. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kostja menetluskulude nimekirja (tl 442-443) kohaselt on tema menetluskulud, v.a

ekspertiisikulu, kokku summas 4276,30 eurot, sh tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja

kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 3856,30 eurot.

3.13. Kohus leiab, et riigilõivu summas 420 eurot saab lugeda kostja põhjendatud

menetluskuluks. Kohus kontrollis, et kostja on tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 420

eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

3.14. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka kostja lepingulise esindaja tasu taotletud

ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostjat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja menetlusega seoses

toiminguid kokku 22,75 tunni ulatuses alljärgnevalt:

1)

31.07.2023. a nõupidamine – 1,25 h;

2)

asja materjalidega tutvumine ja vastuhagi koostamine – 6 h;

3)

29.11.2023. a kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 h;

4)

esindamine 29.11.2023. a kohtuistungil – 1,25 h;

5)

29.12.2023. a seisukoha ja taotluse koostamine – 1 h;

6)

hageja 10.01.2024. a seisukoha ja tõenditega tutvumine, seisukoha koostamine – 2 h;

7)

10.09.2024. a nõupidamine – 0,5 h;

8)

Tõenditega ja hagi täpsustusega tutvumine, vastuse ja vastuhagi täienduse koostamine

– 6 h;

9)

05.02.2025. a istungiks ettevalmistamine – 2 h;

10) esindamine 05.02.2025. a kohtuistungil – 1,5 h;

11) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h.

Kostja lepinguline esindaja on arvestanud tasu tunnihinnaga 140 eurot, millele kuni

31.12.2023. a lisandub käibemaks 20% ja alates 10.01.2024. a käibemaks 22% ehkkuni

14 (15)

31.12.2023. a tehtud toimingute eest 10,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (sh

käibemaks) ja alates 10.01.2024. a tehtud toimingute eest 12,25 tunni ulatuses

tunnihinnaga 170,80 eurot (sh käibemaks).

Hageja ei esitanud kostja menetluskulude kohta oma seisukohta ega vastuväiteid.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust, mahtu ja menetluse

käiku, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud

lepingulise esindaja toimingud ning ka ajakulu neile kokku 22,75 tunni ulatuses. Kohtu

hinnangul olid märgitud esindaja toimingud vajalikud ja ajakulu märgitud ulatuses

mõistlik, sh istungitel osalemisega seotud ajakulu vastavuses istungite tegeliku ajakuluga.

Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tasumäära, mis on 140 eurot

ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras on sarnane keskmiselt

tsiviilkohtumenetluses taotletava lepingulise esindaja tasumäärale. Kostja on kinnitanud,

et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on TsMS § 174 lg 10 kohaselt esindaja tasu

hüvitatav koos käibemaksuga.

3.15. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks ja hüvitatavaks kostja menetluskulud kokku

summas 4276,30 eurot, sh vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja kostja

lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 3856,30 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 4276,30

eurot kostja kasuks välja hagejalt.

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

15 (15)