4-24-3910/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

4-24-3910 (371424000005)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Väärteoasi

Perekond Piidivabrik MTÜ kaebus

Saaremaa

Vallavalitsuse järelevalveteenistuse 11. novembri 2024. a

otsusele väärteoasjas nr 371424000005

Kaebuse esitaja

Perekond Piidivabrik MTÜ, registrikood 80387125,

aadress XXX-i , seaduslik esindaja juhatuse liige Q.T

Kohtuväline menetleja

Saaremaa Vallavalitsuse järelevalveteenistus, esindaja Z.V

Kaebuse läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Saaremaa Vallavalitsuse järelevalveteenistuse 11. novembri 2024 otsus

väärteoasjas nr 371424000005 kogu ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kohtuotsus toimetada kätte kaebuse esitajale ning saata kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, s.o alates 7. märtsist 2024. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Saaremaa Vallavalitsuse järelevalveteenistuse 11. novembri 2024 otsusega üldmenetluses

väärteoasjas nr 371424000005 karistati Perekond Piidivabrik MTÜ-d (edaspidi ka kui

MTÜ) rahatrahviga 5000 eurot ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 139 lg 2 järgi.

Väärteosüüdistuse kohaselt kasutati MTÜ-le kuuluvat Saare maakonnas Saaremaa vallas O

alevikus paiknevat S xx ehitist (registrikood xxxxxx) 31. maist kuni 30. augustini 2024

ilma kasutusloata, kui ehitusluba oli nõutav.

2. Vastavalt 11. novembri 2024 väärtootsusele alustati menetlusaluse isiku ütluste kohaselt

teadlikult rajatise kasutamist ilma kasutusloata seetõttu, et varasemalt on täidetud

tuleohutusnõudeid ja täiendavad tuleohutusnõuded, mille täitmine on eelduseks kasutusloa

saamiseks ning mis saabusid keset kõrghooaega. Väliköök avati ilma kasutusloata, kuna oli

tehtud märkimisväärseid pingutusi rajatise seadustamiseks ja hooaja sisustamiseks.

Tegutsedes valdkonnas, mille kohta kehtib eriregulatsioon (ehitusseadustik), oli

menetlusalusel isikul kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni ja see eksimus oli

asjakohaste normide selgekstegemisega tema jaoks välditav. MTÜ-le kuuluva S xx ehitise

kasutamine ilma kasutusloata pandi toime nii MTÜ huvides kui tema õiguslikke kohustusi

rikkudes. Kohtuväline menetleja on tuvastanud otsese tahtluse ning võtnud karistust

kergendava asjaoluna arvesse menetlusaluse isiku püüdlusi ehitise seadustamiseks.

Kaebus

3. Perekond Piidivabrik MTÜ esindaja juhatuse liige Q.T esitas Pärnu Maakohtule 25.

novembril 2024 kaebuse, millega taotleb Saaremaa Vallavalitusse 11. novembri 2024

väärteootsuse tühistamist karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega vähendada

rahatrahvi suurust 500 euroni.

4. Kaebuse kohaselt on Orissaares, Sadama 16 paikneva ja MTÜ-le kuuluva ehitise näol

tegemist ehitusregistrisse kantud väliköögi ja välilavaga, mida menetlusosaline (s.o MTÜ)

kasutas 2024. aasta suvekuudel, s.o väärteootsuses toodud perioodil, kasutas restorani xxxx

tegevuskohana. Tegemist on vabas õhus teguseva toitlustuskohaga. Ehitis rajati algselt

ehitusloata, kuid MTÜ alustas ehitise seadustamise protsessi 2023. aastal, taotledes

vastavalt kohtuvälise menetleja juhistele ehitisele ehitusluba. Ehitusluba väljastati 19.

oktoobril 2023. MTÜ alustas kasutusloa taotlemiseks vajalikke toiminguid koheselt pärast

ehitusloa saamist, mille jaoks oli esmalt vaja tellida ehitise audit. Auditite tegemise

järjekord oli pikk ning MTÜ-l õnnestus leppida kokku auditi tellimine alles alates 2024.

aasta veebruarist. Pärast erakorralise auditi kättesaamist esitas MTÜ viivitamatult (s.o 20.

mail 2024) kasutusloa taotluse kohtuvälisele menetlejale, millel oli aga viimase esindaja

teavituse kohaselt puudu digiallkirjastatud teostusmõõdistus. Seejärel palus Päästeamet 27.

mail 2024 kasutusloa taotlusele tuleohutusauditi lisamist, mille MTÜ 31. mail 2024 ka

esitas. Kaebaja hinnangul olid kõik tuleohutusauditi juhised täidetud ning MTÜ otsustas

alustada välilava kasutamist ning avas 30. mail 2024 restorani. 5. juunil 2024 aga selgus, et

tuleohutusauditis on puudused, millele kohtuväline menetleja viitas ning 20. juunil 2024

esitas Päästeamet MTÜ-le täiendavad tuleohutusalased nõuded, mh nõuti veevõtukoha

rajamist. Kuna kaebaja hinnangul ei saanud veevõtukohta puudutav küsimus olla oluliseks

ehitise ohutust puudutavaks asjaoluks, sest ehitis asub mere kõrval, võttis kaebaja vastu

otsuse ehitise kasutamise jätkamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuse tegemise

ajaks ei olnud veevõtukohta veel rajatud.

5. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole piisavalt arvestanud kergendavate

asjaoludega ning määratud trahv on ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja on teinud kõik

mõistlikult võimaliku, et saada ehitisele kasutusluba enne selle kasutusele võtmist juunis

2024. Samuti leiab kaebaja, et trahvi määramine ei aita kaasa uute süütegude

toimepanemisest hoidumisele ning trahvi tasumise asemel saaks kaebuse esitaja kasutada

sama raha ehitise seadustamiseks vajalike investeeringute (veevõtukoha rajamine ja

katusekatte vahetamine) tegemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2 (4)

6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt

väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133. Kohus on väärteoasja arutamisel

seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust

protokollis toodud teokirjeldusega.

7. 10. oktoobri 2024 väärteoprotokollis on väärteo lühikirjeldus esitatud järgmiselt:

„Perekond Piidivabrik MTÜ-le kuuluva Saare maakonnas Saaremaa vallas O alevikus S

xx paikneva ehitise (ehitusregistri kood xxxxxxxx) kasutamine ilma kasutusloata, kui

ehitusluba oli nõutav“. Väärteo toimepanemise aja ja kohana on märgitud „31. mai kuni

30. august 2024. a. XXX, S tn xx“. Menetlusalusele isikule on ette heidetud EhS § 19 lg 1 p

2 rikkumist ning väärtegu on kvalifitseeritud EhS § 139 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli

koostamise juures on viibinud MTÜ seaduslik esindaja juhatuse liige Q.T (esindusõigus

tõendatud väärteotoimikusse lisatud äriregistri väljavõttega), kes on MTÜ

väärteoprotokolli kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud.

8. 11. novembri 2024 väärteootsuses on väärteo aega, kohta ja sisu kirjeldav informatsioon

täpselt sama, mis väärteoprotokollis. Otsuse sissejuhatavas osas on menetlusaluse isiku

seadusliku esindajana märgitud niisamuti Q.T ning otsuse põhjendustes viidatud

väärteotoimiku materjalide põhjal arusaadavalt ka tema kui menetlusaluse isiku esindaja

ütlustele rajatise kasutamise asjaolude kohta. Samuti on otsuses üldsõnaliselt viidatud

juriidilise isiku vastutusele teo eest, mis on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi

rikkudes toime pandud. Väärteootsuse põhjendustes väljatooduga nõustuvalt märgib kohus,

et KarS § 14 lg 1 p 1 alusel saab MTÜ kui juriidilise isiku vastutus antud juhul kujuneda

läbi juhatuse liikme tegevuse, mis peab olema toime pandud MTÜ huvides või tema

õiguslikke kohustusi rikkudes. Seejuures on Riigikohtu praktikas läbivalt viidatud, et

juriidilise isiku väärteoasjades peab

väärteoprotokollist

(või kiirmenetluses

väärteootsusest) nähtuma konkreetse füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse,

õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1

tähenduses (vt näiteks 25. oktoobri 2019. a otsus 4-18-6507, p 26–29 või 17. märtsi 2020. a

otsus 4-19-2526, p 10–11). Kuigi nii kohtuvälise menetleja 10. oktoobri 2024

väärteoprotokolli ankeetandmetest, 11. novembri 2024 väärteootsuse ankeetandmetest kui

ka toimikumaterjalist kogumis võib jõuda järelduseni, et kohtuväline menetleja on ilmselt

omistanud vastutust MTÜ-le juhatuse liikme Q.T tegevuse läbi, ei ole see

väärteokirjeldust aluseks võttes piisav.

9. Väärteoprotokollis (ega ka väärteootsuses) pole kordagi viidatud konkreetsele füüsilisele

isikule ega tema käitumisaktidele. Ei ole viidatud isegi mitte näiteks „juhatuse liikmele“.

Ehk väärteokirjeldusest ei nähtu, kes füüsilise isikuna MTÜ-le etteheidetava teo toime pani

ning milles tema käitumine seisnes. Järelikult ei sisalda väärteoprotokoll faktiliste

asjaolude kirjeldust, millele tuginedes saaks tuvastada KarS § 14 lg 1 p 1 järgi juriidilise

isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Seejuures tuleb märkida, et Q.T ei olnud

väärteoprotokollis etteheidetud teo toimepanemise ajal ka ainus MTÜ juhatuse liige.

Väärteotoimikusse lisatud registriväljavõtte järgi oli juhatuse liikmeid kaks ja mõlemal

piiramatu esindusõigus.

10. Lisaks peab kohus vajalikuks osutada, et väärteokirjelduses puudub info ka selle kohta,

milles MTÜ-le kuuluva ehitise kasutamine etteheidetaval perioodil seisnes. Ehk mil moel

3 (4)

ja kelle poolt ehitist faktiliselt kasutati. Väärteootsuse põhjendavas osas on viidatud

väliköögi avamisel keset kõrghooaega. 2. jaanuar 2025 kirjalikus vastuses kaebusele on

kohtuväline menetleja selgitanud, et suveperioodil tegutseb seal restoran xxxx, mida

opereerib xxxx OÜ, mille üheks juhatuse liikmeks on samuti Q.T . Kui see nii on (kohus

saab vaid eeldada ja oletada), et MTÜ ise ei kasutanud, vaid näiteks lubas (konkreetse

füüsilise isiku tegevuse kaudu) kasutada kolmandal isikul, siis tuleb see vältimatult

seostada ka tegevusega MTÜ huvides. Väärteootsuse põhjendustes on märgitud

lakooniliselt, et kasutusloata kasutamine pandi toime nii MTÜ huvides kui tema õiguslikke

kohustusi rikkudes, mida on sulgudes täpsustatud majandusliku kasu saamisega.

11. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole korrektselt ning juriidilise isiku materiaalõigusliku

vastutuse kujunemiseks vajalikul määral kirjeldanud väärteosüüdistuses füüsilise isiku

tegu, mis KarS § 14 lg 1 p 1 alusel oleks juriidilisele isikule omistatav, esineb

väärteomenetlust välistav asjaolu VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes – etteheidetud teos puuduvad

väärteo tunnused. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku

suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ning kohtuvälise menetleja poolt

materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimust kohtumenetluses enam

kõrvaldada ei saa.

12. Kuivõrd kohus on tuvastanud VTMS § 133 p-s 1 nimetatud väärteomenetlust välistava

asjaolu, ei ole väärteootsuse ega ka kaebaja seisukohtade edasine analüüs vajalik, kuna

Saaremaa Vallavalitsuse järelevalveteenistuse 11. novembri 2024 otsus väärteoasjas nr

371424000005 tuleb tühistada kogu ulatuses ning väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel lõpetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

4 (4)