2-24-118993/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

07. märts 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-118993

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine ja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, aadress xxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu osaühingu EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-24-118993 menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja X kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt X välja

hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 240 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal X tasuda hagejale osaühing

EUROPARK ESTONIA alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

5. Jätta rahuldamata kostja Xi taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks, sisulise menetluse

jätkamiseks, hageja kohustamiseks maksta tagasi 105 eurot, õiglase hüvitise

väljamõistmiseks ning eksitamise ja/või kelmuse katse hindamiseks.

6. Tagastada riigilõiv 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr EE507700771007682828

(LHV Pank) viitenumbriga 5514821 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-118993, riigilõivu osaline

tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 21.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 50 euro saamiseks. Kohus tegi 22.05.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas 13.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks. Hageja esitas 03.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus

04.10.2024 menetlusse võttis.

2. Kostja esitas kohtule maksekorralduse leppetrahvide tasumise kohta. Hageja kinnitas, et

kostja on 19.11.2024 tasunud hageja esindajale 105 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja

põhinõudele (85 eurot leppetrahvide võlgnevus) ja sissenõudekuludele (20 eurot). Hageja

esitas 29.11.2024 avalduse hagist loobumiseks, palus lõpetada tsiviilasja edasine menetlus,

tagastada riigilõiv 17,50 eurot hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks

välja riigilõiv 82,50 eurot, jätta tekkinud menetluskulud 267,50 eurot (247,50+20) täielikult

kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostja selgitab, et ei ole mõlema parkimisjuhtumi osas osaühinguga EUROPARK ESTONIA

parkimislepingut sõlminud ega parkimisteenust tarbinud, mistõttu ei ole ta ka

parkimislepingut rikkunud. Ta on asjaosalisi teavitanud, kelle valduses sõidukid

parkimistrahvi tegemise ajal asusid. Tulenevalt eeltoodust ei ole esitatud hagis nimetatud

leppetrahvi ega ka muude menetluskulude nõudmine temalt õigustatud. Kostja kinnitab, et ta

tasus tütre A ja venna B eest ära 105 eurot, kuna tal on soov oma lähedasi probleemidest

eemal hoida ning hoida kokku kohtu ja hageja aega. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja

mitte rahuldada hageja hagiavaldust kostja vastu, kohustada hagejat kostjale tagastama 105

eurot, mõista hagejalt välja õiglane hüvitis hagiga põhjustatud kulude katmiseks, jätta

menetluskulud hageja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis. Kostja vaidleb vastu

menetluskulude suurusele ja tunnihinnale. Kostja leiab, et mingit eriteadmistega

tsiviilvaidluste juristi hagi esitamiseks vaja ei olnud, piisab tavalisest kontoritöötajast.

Määruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3

sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus

enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on

ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

5. Kuigi kostja ei ole menetluse lõpetamisega nõus, ei ole selle asjaolul hagiavaldusest

loobumise vastuvõtmisel mingit tähendust. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad

pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal

on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on

hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või

vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hagist

loobumine on seega hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise alused nimetab TsMS §

429 lg 4 ammendavalt. Neile takistustele kostja ei tugine. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole

asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu

võtmata. Hagiavaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja

asja menetlus lõpetada.

6. TsMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on

esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva

hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata. Isegi kui asjas esineb võimalus teha veel muid

toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise avalduse saamist. Kohus

selgitab, et kostja asendamine ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja vaheliste

menetluskulude jaotust; kostjal on võimalus parkimislepingu rikkujatelt nõuda nende eest

tasutud 105 eurot sisse kas kohtuväliselt või esitada hagi kohtusse, mida menetletakse uue

tsiviilasja raames; samuti tuleb kostjalt hüvitise saamise soovi korral esitada uus hagi

kohtusse ning eksitamise ja/või kelmuse katse hindamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse.

7. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

9. Kohus leiab, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult. Hageja sai hagi esitades lähtuda

sellest, et parkimisleping on sõlmitud kostja kui sõiduki omanikuga/vastutava kasutajaga.

Parkimislepingu tingimuste rikkumise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja.

Riigikohus on leidnud, et sõiduki kasutaja ja parkimisalale parkija kohta asjaolude

väljaselgitamine on sõiduki omaniku kontrolli all ning hagejal on objektiivselt võimatu selle

kohta tõendeid esitada (vt RKTKo 23.03.2016 3-2-1-3-16 p 11). Seega kui hageja pärast hagi

esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus,

siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja

tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja

sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Kohus

leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on

põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt.

10. TsMS § 217 tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on menetlusosalise vaba valik, kas ta

kasutab esindajat või mitte ning esindaja kasutamine ei ole piiratud rahalise nõude suuruse

või asja keerukusega. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja esindaja on

kohtueelsed meeldetuletused saatnud kostja rahvastiku registri aadressil xxx. Samal aadressil

on saadetud ka maksekäsu kiirmenetluse dokumendid, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel.

Nimetatud aadressi (xxx) on kostja märkinud ka Harju Maakohtule esitatud

menetlusdokumentides enda aadressiks, mistõttu pole põhjust arvata, et kostja ei ole saanud

või tal ei oleks võimalust olnud vastu võtta dokumente enne maakohtu menetluse algust.

Järelikult oleks kostja saanud maakohtus tekkinud menetluskulusid vältida tasudes põhi- ja

kõrvalnõuded.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud

(menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9

viimane lause). TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse

kulu põhjendatud kohtukulu.

12. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Viimase paari aasta kohtupraktikas

on leitud, et juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud (TlnRnKm

15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud

lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi

tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse

osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 110 eurot põhjendatuks ja vajalikuks.

13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 2 tundi ja

15 minutit summas 247,50 eurot. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse

pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba

välja selgitatud ja kogutud ning asja keerukust ja mahtu leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg

hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks on 1 tund ning

hagist loobumise taotluse koostamiseks 15 minutit, kokku 1 tund 15 minutit summas 137,50

eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 82,50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 137,50 eurot, kokku 240 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik