4-25-306/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-306

Kohtunik

Tõlk

Sandra Kallas

Alla Lašmanova

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Väärteoasi

Jelena Tumma väärteoasi nr

2780,24,019593

liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Menetlusalune isik: Jelena Tumma (isikukood:

46310012237; elukoht: XXX; töökoht: XXX; e-post:

XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(asukoht: Riia 132, Tartu; e-post: XXX)

esindaja Tarvo Säälik

Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108–109, 111,

113, kohus otsustas:

1. Tunnistada Jelena Tumma süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõista Jelena Tummale

arest 3 (kolm) päeva.

2. VTMS § 205 lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus

Jelena Tummale määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või

vanglasse saabumise aeg.

3. Kui Jelena Tumma ei ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt

VTMS §-st 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

4. VTMS § 199 lg 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle

tegemisest.

5. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas tutvumiseks

kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik

Volli Müürsepp koostas 26. detsembril 2024 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,24,019593

selle kohta, et 26. detsembril 2024 kella 17:11 ajal juhtis Jelena Tumma Jõgeva maakonnas

Mustvee linnas Tartu mnt 11 juures mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimisnumbriga XXX

XXX isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juht oli varem

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. J. Tummale heidetakse ette liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-des 1

ja 3 sätestatud nõuete rikkumist. J. Tumma on toime pannud LS § 201 lg 2 järgse väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur kohtuvälise menetlejana edastas 23.

jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule väärteoasja nr 2780,24,019593 kohtualluvuse saatmise

määruse, milles palub menetlusalust isikut J. Tummat karistada aresti või üldkasuliku tööga,

kuna isikut on varasemate korrarikkumiste korral erinevate rahatrahvidega juba mõjutatud, kuid

isik paneb jätkuvalt toime samalaadseid rikkumisi.

Kohtuistung

3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud.

Rahatrahvidega karistamine J. Tummale mõju avaldanud ei ole. Hetkel on isikul üks samalaadne

kehtiv karistus ning arhiveeritud viis karistust. J. Tumma suhtumine rikkumisse on ükskõikne.

Politsei infosüsteemist on lisaks ka näha, et isikule on koostatud 2022. a-l kriminaalmenetluse

lõpetamise määrus samalaadsete rikkumiste eest, mis viitab sellele, et neid kordi on olnud

rohkem, kui on näha karistusregistri väljavõttest. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal,

et sel korral tuleb isikut karistada rangema karistusega kui rahatrahv, mis ei ole siiani mõju

avaldanud, ning taotleb määrata J. Tummale karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 5 päeva aresti.

4. J. Tumma kohtuistungil ei eitanud, et juhtis mootorsõidukit omamata selleks kehtivat

juhiluba. Varasema trahvi määramine mõjus nii, et ta läks uuesti eksamit tegema. Trahvi

määramisel palub menetlusalune isik maksmiseks pikendust, sest ta on XXX ja XXX. Trahvi on

menetlusalune isik valmis siiski ära maksma. Et J. Tumma läbib iga kuu XXX, ei saa ta

üldkasulikku tööd teha. Ta ei tea, kaua ravi kestab. Tervise tõttu J. Tumma aresti kanda ei saa.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 83 p 2 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutades on

vaja otsustada muuhulgas aresti mõistmine.

6. Kohus tutvus väärteoasjas esitatud tõenditega, s.o menetlusaluse isiku ja tunnistaja

ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, juhtimisõiguse registripäringu ja

karistusregistri väljavõte, ning leiab, et neid kogumis hinnates on tuvastatav, et J. Tumma pani

toime temale etteheidetava väärteo.

7. J. Tumma tunnistas end kohtuistungil väärteo toimepanemises süüdi. Tema Eesti ja

Ameerika juhiload ei ole hetkel kehtivad ning olid ka väärteo toimepanemise ajal kehtetud. Ta

selgitas, et 26. detsembri 2024 oli tal vaja kiiresti sõita Mustveesse tütrele järele, sest ta oli

sugulaste juures ja jäi seal haigeks. Tütar on 18-aastane. Menetlusalune isik enda sõnul tavaliselt

autot ei juhi ning ei ole pidevalt sõitnud. Kui abikaasa elus oli, siis juhtis tema. Tal on juhiload

olemas juba üle 30 aasta ning sai need 1991. Samuti on J. Tummal Ameerika juhiload.

Juhtimisõigust ta pikendanud ei ole. Menetlusaluselt isikult ei ole juhtimisõigust ära võetud. J.

Tummal on uus teooriaeksam sooritatud, kuid sõidueksam jäi tegemata, sest ta sattus haiglasse.

Ta planeerib sõidueksami ära teha kuu aja pärast. J. Tumma kahetseb ja vabandab, et selline asi

juhtus. Ta oli rikkumise ajal autos koos tütrega. Kellegi teise leidmine juhiks oli tol hetkel

problemaatiline. J. Tumma mõtles, et tal on juhiload üle 30 aasta ja käib ise ära. Ta ei ole

vahepealsel ajal juhtimisõigusega tegelenud, sest oli rohelise kaardiga Ameerikas. Juhtimisõigust

kaugelt pikendada ei saa. Tema teada võib ka Ameerika lubadega Eestis teatud aja sõita. Kui isik

tuli tagasi Eestisse, hakkas ta sellega tegelema. Ameerikas ta enam viimased 5 aastat kindlasti ei

ela.

8. Tunnistaja M.Z andis kohtuistungil järgmisi ütluseid. 26. detsembril 2024 õhtusel ajal

Grossi poe juurest väljus Toyota, mis suunda ei näidanud. Selle sõiduki puhul on varasemalt

vormistatud juhtimiselt kõrvaldamine. Seetõttu otsustati sõiduk peatada. Juhiks oli sama

naisterahvas, kes kohtus viibib. Sõidukis oli veel kaks inimest. Kontrollimisel selgus, et juhil ei

ole juhtimisõigust ning teda on ka varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik

kohapeal väitis, et tal on rahvusvahelised load. Kontrollitav esitas ka mingi dokumendi, et tal on

Florida juhiload, kuid see Eestis ei kehti. Juhi sõnul sõitis ta koju. Tegemist oli sademeteta

pimeda ajaga, maas oli kerge lumi.

9. 26. detsembril 2024 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt

kõrvaldati J. Tumma samal kuupäeval mootorsõiduki Toyota Yaris registreerimisnumbriga XXX

XXX juhtimiselt, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Varasemalt on J. Tumma kõrvaldatud juhtimiselt 31. mai 2024 samuti sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega, kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Sealhulgas on 31. mai

2024 kõrvaldamise otsuses märgitud, et juhtimiselt kõrvaldamine kehtib kuni aluse

äralangemiseni.

10. Juhtimisõiguse puudumist tõendab registripäring juhtimisõiguse kohta. J. Tumma

juhtimisõigus peatus juhiloa kehtivusaja lõppemisega 30.06.2001. Lisaks kinnitavad J. Tumma

ütlused samuti seda, et temal puudus juhtimisõigus.

11. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et J. Tumma juhtis,

omamata vastava kategooria juhtimisõigust, 26. detsembril 2024 kella 17:11 ajal Jõgeva

maakonnas Mustvee linnas Tartu mnt 11 juures mootorsõiduki Toyota Yaris

registreerimisnumbriga XXX XXX . Teda oli veidi vähem kui 9 kuud tagasi sõiduki juhtimiselt

juba kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus J. Tumma LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid ja täitis

LS § 201 lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu.

12. Kohus leiab, et J. Tumma pani rikkumise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes,

sest teadis, et tütrele järgi sõites juhib ta mootorsõidukit ilma juhtimisõigustega ning vähemalt

möönis sellega väärteo toimepanemist. Nii on J. Tumma selgitanud, et kuna tal on juhtimisõigus

olnud üle 30 aasta, siis mõtles ta, et käib ise tütre järel ära.

13. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Pereliikme haigestumine ei ole

praegusel juhul õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et

menetlusaluse isiku 18-aastase tütre haigestumine oleks olnud erakorraline ning kiiret abi ja

sekkumist vajav. Viiteid süü puudumisele ei ole.

14. Eelnevaga pani J. Tumma toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo ning teda tuleb selle

eest karistada.

Karistus

15. LS § 201 lg 2 sätestab, et muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

16. Kohus peab menetlusaluse isiku J. Tumma süüd keskmisest väiksemaks. Kuigi ta on

vaatamata mitmetele karistustele jätkanud rikkumistega, ei ole tema käitumine põhjustanud

raskeid tagajärgi ei temale endale ega ka teistele liikluses osalevatele inimestele. Kohus möönab,

et kuigi J. Tummal puudus õigus mootorsõidukit juhtida, ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks

kunagi omandanud juhtimisõigust. Seega on temal siiski olemas teadmised, kuidas liikluses

käituda ning sellega ohustab ta liiklust vähem. Küll ei vabanda see lõpp-astmes toimepandud

väärtegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas leiab kohus, et J. Tumma suhtes

esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Nii on J.

Tumma kohtuistungil öelnud, et kahetseb süüteo toimepanemist ning vabandab selle eest.

17. Kohus ei pea eripreventiivseid eesmärke arvestades võimalikuks karistusena rahatrahvi

määramist, sest mitmed rahatrahvid, kuigi ära tasutud, ei ole menetlusaluse isiku suhtumist

muutnud. Seega tuleb kõne alla üksnes aresti määramine. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei

ole samuti võimalik, sest J. Tumma ei ole selleks andnud nõusolekut ning enda sõnul ta ei saa

tervisest tulenevalt tööd teha, samuti on ta XXX.

18. J. Tummal on üks kehtiv karistus – teda karistati 28. juunil 2024. a Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega juhtimisõiguseta juhtimise eest rahatrahviga 125

trahviühikut, s.o 500 eurot. Rahatrahv on täielikult ära tasutud 20. novembril 2024. Samuti on tal

viis kehtetut väärteokaristust samuti juhtimisõiguseta juhtimiste eest (määratud 30. detsembril

2021, 21. veebruaril 2020, 22. oktoobril 2019, 28. märtsil 2018, 04. augustil 2017), mille eest on

määratud rahatrahve vahemikus 400 kuni 800 eurot. Rahatrahvid on ära tasutud. Kohus leiab, et

nii kehtiv kui ka kustunud karistused iseloomustavad J. Tumma käitumist – on näha, et isik on

mitmeid aastaid jätkanud samalaadsete liiklusrikkumistega. Kuigi vahepeal (aastatel 2022 –

2023) ei ole J. Tummat karistatud, on ta 2024. aastal kahel korral (31. mail ja 26. detsembril

2024) taaskord jätkanud samalaadse teguviisiga.

19. Tegemist ei ole J. Tumma esimese süüteoga, vaid tuleb nentida, et tal on regulaarselt

kombeks liiklusseadust juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega rikkuda. Seega ei vasta tõele

J. Tumma väide selle kohta, et ta tavaliselt autot ei juhi. Määratud rahatrahvid tema käitumist

aga (jäädavalt) õiguskuulekamaks muutnud ei ole, sest rikkumised on jätkunud. Kuigi J. Tumma

sõnul on ta varasemalt omandanud juhtimisõiguse (selles ei ole ka vaidlust), on näha esitatud

tõenditest, et Eesti Vabariigis ei ole temal alates 30. juunist 2001 kehtivat juhtimisõigust. Isegi

kui möönda, et vahepealsel ajal võis ta kasutada Ameerika Ühendriikide (Florida) juhtimisõigust

tõendavat dokumenti, on J. Tumma sõnul ka need juhiload kehtetud. Seda, et ta mootorsõidukit

juhtida ilma juhtimisõiguseta ei või, J. Tumma teab, kuivõrd aastate jooksul on teda korduvalt

karistatud seetõttu.

20. Kohtuväline menetleja taotles menetlusalusele isikule 5-päevase aresti mõistmist. Kohus

leiab, et nii eri- kui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel tuleb menetlusalust isikut karistada hetkel

arestiga 3 päeva. See on kooskõlas tema süü suurusega ning arvestab J. Tumma isikut. Samuti on

kohtul alust arvata, et mõistetav karistus täidab ka karistuse mõistmise eesmärke ning võimalus,

et menetlusalune isik jätkab sarnaste õigusrikkumistega, eelduslikult väheneb. J. Tumma

tervislik seisund ei ole selline, mis oleks aresti kandmisel takistuseks – menetlusaluse isiku

selgituste kohaselt tema keemiaravi toimub regulaarsete ajavahemike järel. J. Tummal on ka

võimalik vastaval vajadusel taotleda kohtult aresti kandmise edasilükkamist raviprotseduuri

asetleidmise tõttu. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kinnipidamisasutus tagab vastavalt

vangistusseadusele aresti kandja terviseseisundi üle pideva järelevalve. Seega ei saaks

takistuseks ka J. Tummal esinev haigus. Kohtule ei tundunud ka kohtuistungil, et J. Tumma

oleks isik, kes ei saaks aresti kanda.

21. VTMS § 205 lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus J. Tummale

määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või vanglasse saabumise aeg. Kui J. Tumma ei

ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt VTMS § 205 lg-st 4 õigus kohaldada

tema suhtes sundtoomist. VTMS § 199 lg-st 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise

kohta selle tegemisest.

22. Kohtule teadaolevalt väärteoasjas menetluskulusid ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

kohtunik