2-20-4820/126 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4820

Kohtuasi

X hagi Y vastu isikliku kasutusõiguse rikkumise

kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Olavi Järve

Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Heldur Otti

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 19.09.2024 otsus osas, milles maakohus kohustas Yd

andma Xle elamu ja kõrvalhoone kõigi uste kõigi lukkude võtmed ning kõigi

väravate kõigi lukkude võtmed. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada

Yd andma Xle vaid need võtmed, mida Xl hagiavalduse kohaselt ei olnud (vt

tervikresolutsiooni p-d 4.3–4.6). Ringkonnakohus jagab uuesti ka menetluskulud

(tervikresolutsiooni p 4.9) ning tühistab maakohtu otsuse menetluskulude

kindlaksmääramise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

3. Pärnu Maakohtu 19.09.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu

X loobumise nõudest keelata Yl kinnistul aadressiga XXX (registriosa nr

XXXXXX) asuvas elamus X ainukasutuses olevate ruumide akendele paigaldatud

aknaluukide sulgemine (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, all tervikresolutsiooni

p 4.1).

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt.

2-20-4820

4.1. Võtta vastu X loobumine nõudest keelata Yl kinnistul aadressiga XXX

(registriosa nr XXXXXX) asuvas elamus X ja Y vahel 28.05.2017 sõlmitud ja

Tallinna notar Anneli Alekandi poolt tõestatud kinkelepingu alusel X

ainukasutuses olevate ruumide akendele paigaldatud aknaluukide sulgemine

ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-4820 selles osas menetlus.

4.2. Rahuldada X hagi Y vastu isikliku kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja

edasisest rikkumisest hoidumiseks osaliselt.

4.3. Kohustada Yd võimaldama Xle kinnistul aadressiga XXX (registriosa nr

XXXXXX) asuvale elamule sissepääs kõigi uste kaudu; samuti kohustada Yd

andma Xle elamu välisukse nr 2 (lisatud Maa-ameti kaart, elumaja) kõigi

lukkude võtmed.

4.4. Kohustada Yd võimaldama Xle kinnistul aadressiga XXX (registriosa nr

XXXXXX) asuvale kõrvalhoonele (ehitisregistri kood YYYYYYYYY)

sissepääs kõigi uste kaudu; samuti kohustada Yd andma Xle kõrvalhoone uste

nr 2 ja 3 (lisatud Maa-ameti kaart, kuur) kõigi lukkude võtmed.

4.5. Kohustada Yd võimaldama Xle kinnistule aadressiga XXX (registriosa nr

XXXXXX) ligipääs kõigi väravate kaudu; samuti kohustada Yd andma Xle

värava nr 1 (lisatud Maa-ameti kaart, väravad) kõik võtmed.

4.6. Jätta rahuldamata X nõue kohustada Yd andma talle elamu välisukse nr 1

võti, kõrvalhoone ukse nr 1 võti ja väravate 2 ja 3 võtmed (vt lisatud kaardid).

4.7. Lugeda käesoleva otsuse lahutamatuks osaks sellele lisatud kolm Maa-ameti

kaarti (hagi lisad 2 (elumaja), 3 (kuur) ja 4 (väravad)).

4.8. Kohustada Yd eemaldama kaamerad, mille vaatevälja jäävad kinnistul

aadressiga XXX (registriosa nr XXXXXX) asuvas elamus X ja Y vahel

28.05.2017 sõlmitud ja Tallinna notar Anneli Alekandi poolt tõestatud

kinkelepingu alusel X ja Y ühiskasutuses ja/või X ainukasutuses olevad

ruumid, ja keelata Yl paigaldada nimetatud ruumidesse kaameraid.

4.9. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 87,50% ulatuses Y

kanda ja 12,5% ulatuses X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Riigi õigusabi tasu taotlus

lahendatakse eraldi määrusega.

2-20-4820

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 28.03.2020 hagi Y (kostja) vastu järgmiste taotlustega.

1.1. Kohustada kostjat võimaldama hagejale kinnistul aadressiga XXX (registriosa nr

XXXXXX) asuvale elamule sissepääs kõigi uste kaudu ja kohustada kostjat andma hagejale

elamu kõigi uste kõigi lukkude võtmed.

1.2. Kohustada kostjat võimaldama hagejale samal kinnistul asuvale kõrvalhoonele

(ehitisregistrikood YYYYYYYYY) sissepääs kõigi uste kaudu ja kohustada kostjat andma

hagejale kõrvalhoone kõigi uste kõigi lukkude võtmed.

1.3. Kohustada kostjat võimaldama hagejale samale kinnistule ligipääs kõigi väravate kaudu

ja kohustada kostjat andma hagejale kõigi väravate kõigi lukkude võtmed.

1.4. Keelata kostjal samal kinnistul asuvas elamus hageja ja kostja vahel 28.05.2017 sõlmitud

kinkelepingu alusel hageja ainukasutuses olevate ruumide akendele paigaldatud aknaluukide

sulgemine, kui sulgemine ei ole hädavajalik.

1.5. Kohustada kostjat eemaldama kaamerad, mille vaatevälja jäävad samal kinnistul asuvas

elamus hageja ja kostja vahel 28.05.2017 sõlmitud kinkelepingu alusel hageja ja kostja

ühiskasutuses ja/või hageja ainukasutuses olevad ruumid ning keelata kostjal kaamerate, mille

vaatevälja jäävad ühiskasutuses ja/või hageja ainukasutuses olevad ruumid, paigaldamine.

1.6. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

2. 21.03.2023 istungil loobus hageja eelnevalt p-s 1.4 nimetatud nõudest, kuna kostja oli selle

menetluse ajal täitnud. Kostja oli pärast hagi esitamist eemaldanud aknaluugid ning hiljem

elamu välise voodri uuendamise käigus ka aknaluukide paigaldamise kinnituskohad.

3. Hageja ja kostja on ema ja poeg. Hagejale kuulus 4/5 suurune mõtteline osa ning kostjale

1/5 suurune mõtteline osa XXX asuvast kinnisasjast (registriosa nr XXXXXX). Pooled olid

kaasomanikud ning kindlaks oli määratud kinnisasja kasutuskord.

4. 28.05.2017 sõlmisid pooled notariaalse kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale 4/5

mõttelist osa XXX kinnisasjast. Hageja kasuks seati kinnisasjale tähtajatu ja tasuta isiklik

kasutusõigus. Vastavalt lepingu p-le 4 jäid hageja ainukasutusse ja -valdusesse kaks tuba

elumaja alumisel korrusel ning kinnistu hoonestamata osa, mis olid märgitud lepingu lisaks

oleval kaardil. Poolte ühiskasutusse jäid esimesel korrusel asuv köök, esik, saunaruumid,

tualett ning kõrvalhoone tervikuna. Kinnistu hoonestamata osa jäi osaliselt hageja ja kostja

ühiskasutusse, osaliselt vaid hageja kasutusse.

5. Hageja väitel takistab kostja hageja isiklikku kasutusõigust järgmiselt:

5.1. Elumajal on kaks ust, hagejal on olemas ukse nr 1 võti. Uksel nr 2 on kaks lukku, kostja

ei anna hagejale kumbagi võtit. Uks nr 2 ei ole otse kostja ainukasutuses olevatesse

ruumidesse viiv uks ning kostjal puudub õiguslik põhjendus hagejal ukse kasutamist keelata.

Elumaja uksed on märgistatud hagi lisaks 2 oleval Maa-ameti kaardi väljavõttel.

5.2. Ühiskasutuses oleval kõrvalhoonel (kuur) on 3 tabalukuga ust. Kuur on vaheseinaga

jaotatud kaheks. Hagejal on ainult ukse nr 1 võti, kostja hagejale ülejäänud võtmeid ei anna.

Hagejal peaks olema täielik tegelik võim kõrvalhoone üle, kuid tegelikult saab ta kasutada

ainult ruumi, kuhu saab siseneda ukse nr 1 kaudu. Hageja ei saa siseneda kõrvalhoone ruumi,

millesse sisenemiseks tuleb kasutada uksi nr 2 ja 3. Kõrvalhoone uksed on märgistatud hagi

lisaks 3 oleval Maa-ameti kaardi väljavõttel.

2-20-4820

5.3. Hoovil on kolm väravat. Värav nr 1 on tabalukuga suletud, kostja hagejale värava võtit ei

anna. Hageja laenab hoovi hooldamiseks muruniidukit ning kõige otsem tee hoovi on värava

nr 1 kaudu. Väravad on märgistatud hagi lisaks 4 oleval Maa-ameti kaardi väljavõttel.

6. Lisaks nõudis hageja kostjalt ruumidesse paigaldatud kaamerate eemaldamist. Kostja on

paigaldanud kaamerad ühiskasutatavatesse ruumidesse nii, et kaamerate vaatevälja jäävad

hageja ainukasutuses olevad ruumid. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le

4 ja VÕS § 1046 lg 1 esimesele lausele. Kaamerate kasutamine kostja poolt elamu

ühiskasutatavates ruumides on õigusvastane ja rikub hageja eraelu puutumatust.

Ühiskasutatavates ruumides kaamerate kasutamine on vastuolus nii isikuandmete kaitse

seadusega (IKS) kui ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega 2016/679 (IKÜM).

Hageja viitas ka Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) juhisele „Juhend kaamerate kasutamise

kohta“ (AKI juhend), mille järgi võib inimene ilma kedagi teavitamata ja nõusolekut küsimata

kasutada statsionaarset turvakaamerat, mille vaatevälja jääb üksnes tema enda valduses olev

ala. Kostja kaamerate vaatevälja jääb ühiskasutuses olev ala, sh köök. Tegemist on samal ajal

ka hageja koduga. Seda ei muuda asjaolu, et maja on kostja omandis, kuna hageja kasuks on

seatud isiklik kasutusõigus. Seega kehtivad kaamerate kasutamisele piirangud.

7. Kui kostja soovib paigaldada kaamerad turvalisuse huvides, siis vara kaitseks võõraste

vastu oleks võimalik kasutada vähem piiravaid meetmeid, näiteks turvakaamera paigaldamine

välisukse ja/või akende juurde. Ühiskasutatavates ruumides kaamerad vara kaitsmise

eesmärki ei täida, kuid riivavad ebaproportsionaalselt hageja õigust eraelu kaitsele.

8. Hageja nõudis VÕS § 1055 lg 1 alusel ühiskasutuses olevates ruumides kaamerate

kasutamise lõpetamist ja kostjal kaamerate paigaldamise keelamist.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja leidis, et hagi ei ole tegelikult esitatud hageja subjektiivsete õiguste rikkumise

kõrvaldamiseks, vaid üksnes kostja ja tema pere mentaalse ja majandusliku ruineerimise

eesmärgil. Hageja on samamoodi algatanud kostja vastu mitmeid erinevaid ilma

eduväljavaateta kohtuväliseid ja kohtulikke menetlusi, mis kõik on jäänud tagajärjetuks.

11. Kostja ei ole takistanud hagejal kasutada kinnisasja ning sellel asuvaid ehitisi vastavalt

poolte vahel 28.05.2017 kinkelepingus kokkulepitule. Kostja ei ole rikkunud hageja õigust

pääseda kinnistul asuvasse elamusse ja kõrvalhoonesse ning kinnistule seda piirava aia kõigi

väravate kaudu. Kostja on andnud hagejale kõik võtmed. Ka hageja ise on nimetanud, et tal

on osa võtmeid olemas. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et hagejal on ka need võtmed,

mida ta väidab, et tal ei ole.

12. Turvakaamerate eemaldamise nõude kohta märkis kostja, et hageja ei ole nimetanud ega

põhistanud, millised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid tõendavad hageja subjektiivsete

õiguste rikkumist. Kostja ei ole rikkunud hageja privaatsust ja eraelu puutumatust. Kostja

paigaldas kaamerad politsei soovitusel, kuna hageja on esitanud tema kohta alusetuid

kuriteoteateid ning tal ei ole oma süütust võimalik muul moel tõendada.

13. Hagiavalduses viidatud AKI juhend „Kaamerate kasutamise kohta“ on soovitusliku

iseloomuga. Riigikohus on oma 29.10.2020 lahendi nr 2-18-11279 p-s 12 selgitanud, et

kaasomandi osale (käesoleval juhul ei ole hageja isegi kaasomanik) kaamerate paigaldamine

võib olla omandi eseme tavapärane valitsemine.

2-20-4820

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohtu 19.09.2024 otsusega võeti vastu hageja loobumine aknaluukidega seotud

nõudest ning muus osas hagi rahuldati.

14.1. Maakohus kohustas kostjat kõrvaldama hageja isikliku kasutusõiguse rikkumised ja

hoiduma edasisest rikkumisest.

14.2. Maakohus kohustas kostjat võimaldama hagejale kinnistul aadressiga XXX (registriosa

nr XXXXXX) asuvale elamule ja kõrvalhoonele (ehitisregistrikood YYYYYYYYY)

sissepääs kõigi uste kaudu ning kohustas kostjat andma hagejale elamu kõigi välisuste kõigi

lukkude võtmed ja kõrvalhoone kõigi uste kõigi lukkude võtmed. Samuti kohustas maakohus

kostjat võimaldama hagejale samale kinnistule ligipääs kõigi väravate kaudu ja kohustas

kostjat andma hagejale kõigi väravate kõigi lukkude võtmed.

14.3. Maakohus kohustas kostjat eemaldama kaamerad, mille vaatevälja jäävad samal

kinnistul asuvas elamus hageja ja kostja vahel 28.05.2017 sõlmitud kinkelepingu alusel hageja

ja kostja ühiskasutuses ja/või hageja ainukasutuses olevad ruumid, ning keelas paigaldada

kaameraid samadesse ruumidesse.

14.4. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras hageja vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suuruseks 3042,54 eurot (millest 2842,54 euro ulatuses sai

hageja riigipoolset menetlusabi).

14.5. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude (tasutud riigilõiv) katteks välja

200 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hagejale antud menetlusabi ja riigi õigusabi

katteks riigituludesse välja 1000 eurot ja ülejäänud osas vabastas kostja hagejale antud

menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. Riigituludesse väljamõistetud 1000 eurot on

kostja kohustatud tasuma võrdsete osamaksetena 5 kuu jooksul iga kuu 10. kuupäevaks alates

kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Osamaksete tasumisega viivitamisel tuleb

kostjal tasuda riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 179 lg 9).

15. Maakohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle.

-

Hageja ja kostja olid XXX asuva kinnisasja kaasomanikud. 28.05.2015 sõlmisid pooled

notariaalselt tõestatud kinkelepingu, millega hageja kinkis kinnisasjast talle kuulunud 4/5

mõttelist osa kostjale. 28.05.2015 asjaõiguslepingu alusel tehti 20.06.2015

kinnistusraamatusse kanne kostja ainuomandiõiguse kohta.

-

Kinkelepinguga seati hageja kasuks kinnisasjale isiklik kasutusõigus järgmiselt:

o

hageja ainukasutusse ja -valdusse jäi elumaja esimesel korrusel kaks tuba;

o

hageja ja kostja ühiskasutusse ja -valdusse jäid elumaja esimesel korrusel köök, esik,

saunaruumid ja tualett ning kõrvalhoone tervikuna;

o

hageja ainukasutusse ja -valdusse jäi kinnistu hoonestamata osa, mis lepingule lisatud

plaanil on viirutatud punasega, ülejäänud osa hoonestamata kinnistust jäi hageja ja

kostja ühisesse valdusse ja kasutusse.

-

Kostja on paigaldanud kinnistule valvekaamerad. Vaidlust ei ole, et kaamera vaatevälja

jäävad ühiskasutuses olevad ruumid. Kinnistu õuealal jääb elamule paigaldatud kaamera

vaatevälja ka kinnistu hoonestamata osa, mis on kinkelepingus sisalduva isikliku

kasutusõiguse lepingu järgi hageja ainukasutuses.

2-20-4820

-

Pärast hagi esitamist on kostja eemaldanud aknaluugid ning elamu välisvoodri vahetamise

käigus ka aknaluukide kinnitused ning hageja loobus selles osas hagist.

16. Maakohus selgitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 225, § 227 ja § 228 ehk isikliku

kasutusõiguse regulatsiooni. Kohus sedastas, et isikliku kasutusõigusega koormatud

kinnisasja omanikul on kohustus võimaldada õigustatud isikul, kelle kasuks kinnisasjale

isiklik kasutusõigus on seatud, kasutada koormatud kinnisasja või selle osa ilma takistusteta ja

piiranguteta, samaväärselt omanikuga. See tähendab, et ka isikliku kasutusõiguse omajal peab

olema võimalik oma äranägemise järgi kasutada kinnistule/elamusse sisenemiseks ja sealt

väljumiseks kõiki aiaväravaid ja välisuksi, mille kasutamine on isikliku kasutusõigusega

hõlmatud. Kinnisasja omaniku poolt ühepoolselt mis tahes takistuste või piirangute tegemine

on käsitatav isikliku kasutusõiguse rikkumisena.

17. Maakohus tuvastas, et praegusel juhul on hageja isikliku kasutusõiguse ulatus täpselt

kindlaks määratud. Kinkelepingus ja selle lisades on selgelt tähistatud isikliku kasutusõiguse

alad/ruumid. Hageja esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõtetel on tähistatud väravate ja

uste asukohad. Nende tõendite kogumist nähtuvalt külgnevad piirdeaia väravad vahetult

õuealaga, mis on hageja ainukasutuses. Samuti asetsevad elamu välisuksed elamu

vastaskülgedel: ühest pääseb otse tänavale, teine on aiapoolne uks. Isikliku kasutusõiguse

vabalt ja takistusteta teostamiseks peab hagejale olema tagatud kõigi aiaväravate ning uste

kasutamise võimalus.

18. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejal on kõik võtmed olemas. Seda ei

tõenda kostja 28.04.2023 esitatud videoklipp. Nimetatud videoklippidest ühel on näha, et

hageja siseneb redelit kandes kõrvalhoonesse vasakpoolsest avatud uksest, hiljem lukustab

ukse võtmega ja lahkub jooksusammul. Teises videolõigus väljub hageja kõrvalhoone

parempoolsest uksest, ust enda järel ei sulge ega lukusta. Ekraanil nähtava kuupäeva kohaselt

on need videoklipid tehtud 10.06.2019 ja 28.06.2019. Seega ei tõenda need videolõigud, et

hagi 28.03.2020 esitamise ajal või pärast seda olid hagejal kõrvalhoone kõigi uste võtmed

olemas.

19. Kostja ei ole tõendanud ka väidet, et kõrvalhoone kõikidest ustest pääseb samasse ruumi.

Vastupidi, kostja kinnitas, et kõrvalhoone igasse ruumi hagejal juurdepääsu ei ole. Hageja

16.03.2021 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kõrvalhoones endine saun, pesuköök,

laut ja kuur, aga need on tehtud kaheks osaks. Hageja kinnitas, et pääseb endisesse sauna-

pesukööki, maa harimiseks vajalike tööriistade juurde aga ei pääse, sest seal on kostja

mootorrattad. Kostja selgitas, et vanale saunaruumile sai uus taba ette pandud ja selle võtme

andis kostja hagejale paar aastat tagasi (s.o vähemalt aasta enne hagi esitamist). Hageja

tööriistad sai tõstetud vanasse sauna, et teises osas oleks mootorratastele rohkem ruumi.

Kostja väitel pani ta tööriistaruumile uue taba ette – sinna, kuhu hagejal juurdepääs puudub,

seal ei ole hageja asju ka.

20. Hageja soovib tagumise aiavärava võtit, et näiteks oma muruniidukiga otsemat teed

kinnistule pääseda, kuna tema muruniiduk on küla peal hoiul. Kostja kinnitas hageja väidet, et

samal ajal, kui kõrvalhoonele uued tabalukud osteti, pandi ka tagumine värav lukku, sest

värav lendas tuule ja tormiga lahti. Kostja väitel on kinnistule kolm sissepääsu, millest lukus

värav on lähestikku teise väravaga, kust saab ka käia. Tagumise värava võtme andis kostja

hagejale samaaegselt saunaruumi võtmega (ehk rohkem kui aasta enne hagiavalduse kohtule

esitamist).

21. Hageja väitel on elamu välisuksel kaks lukku, mille võtmeid tal ei ole. Kostja kinnitusel

küsis hageja elamu välisukse võtit ukse paigaldamise ajal. Uks vahetati jõulude ajal ning

millalgi uuel aastal sai hageja ka võtme. Uksel on küll kaks lukusüdant, kuid kasutatakse

ainult ühte lukku.

2-20-4820

22. Maakohus asus seisukohale, et kostjalt kunagi varem võtmete saamine ei võta hagejalt

õigust kostjalt uuesti võtmeid saada, näiteks kui hageja on võtmed kaotanud. Hageja väidab,

et tal ei ole võtmeid ja seda negatiivset asjaolu ei saa hageja tõendada. Kostjal oli võimalik

tõendada, et hagejal on kõikidest aiaväravatest ja ehitiste välisustest sissepääsu võimaldavad

võtmed olemas. Kooskõlas TsMS § 4 lg-ga 2 ja § 230 lg-ga 2 soovis kostja 21.03.2023

istungil hagejal võtmete olemasolu tõendada valvekaamerate salvestuste esitamise asemel

tunnistaja ütlustega. Kohus selgitas kostjale riski, et tunnistaja ütlused ei pruugi olla asjaolu

tõendamiseks piisavad.

23. Tunnistaja W kirjeldas 21.03.2023, et tuli hiljuti, ajaliselt täpsemalt määratleda ei oska,

trepist alla ning nägi, et hageja läheb välja: uks on seest välja võtmega avatav, aga „liblikas“

on ka. Kui on ainult „liblikaga“ lukku pandud, siis ei tule võtit kasutada. Tunnistaja kuulis

võtmega keeramist. Tunnistaja kinnitas, et hagejal olid võtmed olemas juba enne, kui

tunnistaja kostjaga tutvus, ning et ustel on samad tabad ja lukud. Aiaväravat on tunnistaja

hagejat avamas näinud kindlasti kaks aastat tagasi suvel, 2021. a või isegi 2020. a suvel.

Samuti on tunnistaja 2020. a või 2021. a näinud hagejat kõrvalhoone uste lukke keeramas.

Seal on kolm lukustatavat ust ja kõigil on erinevad võtmed, aga kahest uksest pääseb ühte ja

samasse ruumi. Tunnistaja kinnitusel on hagejal kõigi kolme ukse võtmed olemas. Tunnistaja

on aastate jooksul näinud hagejat kõiki uksi keeramas.

24. Maakohus leidis, et tunnistaja W väited on üldsõnalised (ta on näinud hagejat võtmega

väravat ja uksi keeramas) ega ole tõendina usaldusväärsed. Tunnistaja W on kostja

elukaaslane ning tunnistaja ja hageja omavahelised suhted ei ole head. Tunnistaja möönis, et

tema ärakolimine XXX kinnistult on osaliselt tingitud hagejast. Ka ei nähtu tunnistaja

ütlustest konkreetseid kontrollitavaid fakte. Väide, et tunnistaja kuulis võtmega keeramist, ei

ole veenvaks tõendiks, et seestpoolt „liblikaga“ avatava ukse avamiseks kasutas hageja võtit.

Tunnistaja ei kirjeldanud ühtegi konkreetset asjaolu või sündmust, millega seoses talle hageja

poolt uste avamiseks võtme kasutamine igal konkreetselt juhul meelde on jäänud. Tunnistaja

ei mäletanud täpselt, millal ta hagejat võtmeid kasutamas nägi, tunnistaja pakkus välja

erinevaid ajamääranguid. Tunnistaja ütluste kohaselt olid hagejal kõik võtmed olemas juba

ajal, mil tunnistaja kostjaga tutvus. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta kolis XXX elamusse

2017. aastal. Samas kostja selgituste kohaselt asendati pärast 2017. aastat kõrvalhoone-värava

tabalukud, vahetati elamu välisuks ning hagejale anti uued võtmed. Seega ei oma hagi

lahendamisel tähtsust tunnistaja teadmine, et hagejal olid võtmed olemas ajal, mil tunnistaja

kostjaga tutvus või kooselu alustas.

25. Hagejal on õigus saada kostjalt kinnisasjale ja sellel asuvale elamule juurdepääsemist

võimaldavaid võtmeid sellele vaatamata, et varem on võtmed hagejal olemas olnud/talle

antud. Hageja kirjeldatud olukord, kus talle ei ole kõikide elamu välisuste ja kõrvalhoone uste

ning kinnisasja piirdeaia väravate võtmeid antud ja kostja on keeldunud neid andmast, on

käsitatav isikliku kasutusõiguse teostamise takistusena.

26. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust see, kui hagejal on osa uste-väravate võtmed

olemas, st sissepääs kinnistule, kõrvalhoonesse ja elamusse on olemas, kuid mitte kõikidest

väravatest ja ustest. Hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus ulatub kõikidele kinnistu

piirdeaia väravatele, kõrvalhoone ja elamu kõikidele välisustele. Hageja kasuks seatud

isikliku kasutusõiguse teostamist piirab põhjendamatult see, kui hageja saab väljuda üksnes

ühest kindlast väravast või ühe välisukse kaudu. Kostjal ei ole õiguslikku alust piirata hageja

juurdepääsu ühiskasutuses olevatele hooneosadele ja hoovile (hageja ainukasutuses olevatest

aladest rääkimata) ega ühepoolselt otsustada, mil viisil juurdepääs on hagejale sobiv või

piisav. Hageja õigus kasutada poolte ühiskasutuses olevat kõrvalhoonet ei ole seotud

konkreetsete esemete hoiustamise vajadusega. Hagejal tuleb siiski arvestada, et tema õigused

ei ole absoluutsed, vaid hagejal tuleb omakorda arvestada kostja õiguste ja huvidega.

2-20-4820

27. Arvestades poolte omavahelisi suhteid, võib olla alust kostja kahtlustel, et uute võtmete

saamise järel hakkab hageja peagi uuesti väitma, et tal neid ei ole. Kohus selgitas, et

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõtet

peavad järgima mõlemad pooled. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida

heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1

näeb samuti ette, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. Hagejal tuleb arvestada, et tema nõudmised võivad jääda VÕS § 6 lg 2

alusel ka rahuldamata, kui kohus tuvastab, et hageja esitab nõudeid pahatahtlikult või loob

kunstlikult olukordi, mille põhjal kostja vastu nõudeid esitada. Võimalus, et hageja edaspidi

oma õigusi kuritarvitab, ei tingi aga praegu hagi rahuldamata jätmist.

28. Edasi leidis maakohus, et põhjendatud on ka hageja nõue kostja kohustamiseks eemaldada

kaamerad, mille vaatevälja jäävad elamus poolte ühiskasutuses ja/või hageja ainukasutuses

olevad ruumid. Kohus keelas ka selliste kaamerate paigaldamise.

29. Asjas ei olnud vaidlust, et elamus sees olevate kaamerate vaateväli hõlmab esimese

korruse ühiskasutuses olevaid alasid. Ka kostja esitatud videosalvestused tõendavad, et

kaamerate vaatevälja jäävad nii ühiskasutuses olevad köök ja esik, kui ka hageja

ainukasutuses olevatesse ruumidesse viiva ukse esine. Kostja esitatud kaamerasalvestised

tõendavad, et elamusse paigaldatud kaamerad võimaldavad salvestiste tegemist. Kostja

otsustab ainuisikuliselt, kas kaamerapilti salvestatakse, kui kaua salvestisi säilitatakse, kus ja

millal salvestisi kasutatakse ning kas ja millal salvestised kustutatakse.

30. Maakohus viitas Riigikohtu määrusele (12.04.2023, 2-20-2549, p 11.3), kus on selgitatud,

et isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena. Isikuandmete

kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib IKÜM, füüsiliste isikute kaitset isikuandmete

töötlemisel täpsustab ja täiendab IKS. Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete

töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu

tegemine IKÜM art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Euroopa Kohus (EK) on leidnud, et kaameraga

videovalvesüsteemi korral toimub isikuandmete automatiseeritud töötlemine, kui paigaldatud

seade võimaldab salvestada ja säilitada niisuguseid isikuandmeid nagu füüsiliste isikute

tuvastamist võimaldavaid videokujutisi (vt EKo 11.12.2019, C-708/18, TK, p-d 34 ja 35;

11.12.2014, C-212/13, Ryneš, p 25). Seega on IKÜM art 4 p-de 1, 2 ja 7 tähenduses

valvekaamera pilt isikuandmeteks, valvekaameraga filmimine ja salvestamine on

isikuandmete töötlemine, st kostja on isikuandmete vastutav töötleja ja hageja on

andmesubjekt.

31. IKÜM art 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemine vastama mõnele selles artiklis toodud

tingimusele. Üldmääruse art 6 lg 1 p a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui

andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel

eesmärgil. Kostja ei ole küsinud hagejalt nõusolekut kaamerate paigaldamiseks ega hageja

isikuandmete töötlemiseks. Hageja ei ole kaamerate paigaldamisega ja enda isikuandmete

kostja poolt töötlemisega ka tagantjärele nõustunud. Seetõttu ei saa avaldaja isikuandmete

kõnealusel viisil töötlemine olla IKÜM art 6 lg 1 p a alusel seaduslik.

32. Riigikohus on selgitanud (12.04.2023 määruse p 13 ja alap-d), et üldmääruse art 6 lg 1 p f

järgi loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine seaduslikuks

vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise

huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb

kaitsta isikuandmeid. EK on leidnud, et isikuandmete töötlemine on mh lubatud, kui esinevad

kolm eeldust: vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel

isikutel on õigustatud huvi, isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks

2-20-4820

ja sellist huvi ei kaalu üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused (vt EKo

11.12.2019, C-708/18, TK, p 40; 04.05.2017, C-13/16, Rīgas satiksme, p 28). EK on pidanud

lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja

ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi

paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui

seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (vt EKo 11.12.2019, C-708/18,

TK, p 60).

33. Maakohus leidis, et eelnevad seisukohad on asjakohased ka käesolevas asjas, kus hageja

kasutab kostjale kuuluval kinnisasjal asuvas elamus ruume isikliku kasutusõiguse alusel.

Maakohus asus seisukohale, et kostja esile toodud huvi kaitsta vara ja pereliikmete turvalisust

ei kaalu praegusel juhul üles hageja põhiõiguste riivet. Maakohus möönis, et hageja käitumise

põhjal võib kostjal olla alust eeldada hagejalt kostja ja tema pere suhtes kiuslikku käitumist.

Eelnevale vaatamata leidis kohus, et elumajas ühiskasutuses olevates ruumides olevad

turvakaamerad riivavad hageja isiklikke õigusi ebaproportsionaalselt, võrreldes kostja õiguste

ja huvide kaitse vajadusega. Maakohus viitas põhiseaduse (PS) §-le 26 (igaühe õigus

perekonna- ja eraelu puutumatusele), §-le 32 (igaühe omand on puutumatu), §-le 33 (kodu

puutumatus) ja §-le 34 (õigus vabalt liikuda ja elukohta valida). Maakohtu hinnangul rikuvad

eluruumides paiknevad kaamerad hageja õigust eraelu puutumatusele ja privaatsusele. Samas

ei kaitse siseruumides asuvad valvekaamerad kostja vara võõraste isikute eest. Kostja ei ole

põhjendanud kõrgendatud turvalisuse vajadust ega ole toonud peale hageja käitumise esile

ühtegi asjaolu, mis põhistaksid kaamerate paigaldamise vajadust.

34. Maakohus leidis, et kostja huvi eluruumidesse kaamerate paigaldamiseks ei kaalu üles

hageja põhiõigusega kaitstud eraelu puutumatust ja õigust privaatsusele eluruumides, sh

poolte ühiskasutuses olevates ruumides. Poolte ühisesse kasutusse määratud ruumides ei ole

hagejal küll võimalik eeldada täielikku privaatsust ja eraldatust teistest majaelanikest, kuid

privaatsuse ajutise piiramisega ei ole võrreldav ööpäevaringne kaameravalve, kus hagejal ei

ole võimalik teada saada, kas ja kes teda parasjagu läbi kaamerate jälgib. See ei ole loomulik

kodune keskkond isegi ühiskasutuses eluruumide puhul. Lisaks, kuigi pooltel on võrdselt

õigus eraelu puutumatusele ja privaatsusele, siis kaamerapildile on juurdepääs ainult kostjal.

Seega ei kaitse kaamerad poolte samaväärseid huve ja õigusi ühetaoliselt. Kostja ei ole

võimaldanud hagejale juurdepääsu kaamerasalvestistele, st hagejal puudub kostjaga sarnane

võimalus vajadusel salvestiste abil tõendada endale kasulikke asjaolusid.

35. Maakohus viitas VÕS § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 7 ning § 1046 lg-le 1 ning märkis, et ei ole

poolte huvide kaalumise tulemusel tuvastanud selliseid olulisi asjaolusid, mis õigustaksid

kostja poolt eluruumidesse paigaldatud kaameratega kaasnevat hageja õiguste riivet. VÕS §

1055 lg 1 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt kahju tekitava käitumise lõpetamist ning

abinõude rakendamist eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise lõpetamiseks.

Kohus rahuldas hageja nõude ning kohustas kostjat eemaldama XXX kinnistul asuvates

hoonetes eluruumidesse paigaldatud kaamerad, mille vaatevälja jäävad hageja ja kostja

ühiskasutuses ja/või hageja ainukasutuses olevad ruumid, samuti keelas kohus selliste

kaamerate paigaldamise tulevikus.

36. Maakohus jättis menetluskulud tervikuna kostja kanda. Maakohus võttis arvesse, et hageja

loobus ühest haginõudest siis, kui kostja oli selle menetluse ajal täitnud (aknaluukide

eemaldamise nõue) (TsMS § 168 lg 5).

37. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruse ka rahaliselt kindlaks. Hageja

menetluskuludeks oli riigilõiv 200 eurot ja hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku.

37.1. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot riigilõivu eest.

2-20-4820

37.2. Hagejale oli antud riigi õigusabi 2842,54 euro ulatuses. Maakohus vähendas TsMS §

190 lg 7 alusel kostjalt välja riigituludesse välja mõistetavat summat 1000 euroni (150 eurot

riigilõiv ja 850 eurot riigi õigusabi tasu) ning kohustas kostjat tasuma see võrdsete

osamaksetena 5 kuu jooksul iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumise kuule

järgnevast kuust.

37.3. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulude osamaksete tasumisega viivitamisel tuleb

kostjal tasuda riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 179 lg 9).

Apellatsioonkaebus

38. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-

d 3–14 tervikuna ja p 1 osas, milles maakohus võttis vastu hageja esitatud tõendi. Kostja

palub teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ning mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

39. Kostja hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ning rikkunud

menetlusõiguse norme.

40. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid TsMS § 232 nõutud korras, kuna on arvestanud vaid

kirjalikke tõendeid, mitte aga tunnistaja W ütlusi ega kostja esitatud kolme videosalvestist.

Kohus suhtus Wsse eelarvamuslikult juba enne tunnistaja ülekuulamist, märkides, et sama

asja (et hagejal on võtmed) tõendamiseks oleks video tugevam tõend. Maakohus on

põhjendamatult pidanud W ütlusi ebausaldusväärseks põhjusel, et tegemist on kostja

elukaaslasega. Kohus ei andnud kostjale enne otsuse tegemist teada, et peab tõendit

ebausaldusväärseks (RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664, p 20).

41. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et hageja ise on kinnitanud, et tal on olemas hoovipoolse

välisukse võti (21.03.2023 istungil). Puudus alus kohustada kostjat uuesti sama võtme

andmiseks. Võtmete kasutamise kohta hageja poolt oleks tulnud võtta arvesse W ütlusi.

42. Ka hagiavalduses ei ole hageja väitnud, et tal puuduvad kõik võtmed, kuid maakohus on

sellest hoolimata asunud seisukohale, et isegi kui hagejal olid hagi esitamise ajal võtmed

olemas, on hagejal õigus nõuda kaotatud võtmeid kostjalt uuesti. Hageja ei ole menetluses

kordagi väitnud, et ta oleks võtmed kaotanud. Kostja ei nõustu maakohtuga, et hagejal võiks

olla piiramatu õigus nõuda kostjalt igal ajal kõigi uste ja väravate lukkude võtmeid, sh juhul,

kui tal on need olemas.

43. Õigusi tuleb teostada hea usus (TsÜS § 138 lg 2). Hagi on esitatud üksnes kostja ja tema

pere majanduslik ja vaimse ruineerimise eesmärgil. Kostja on esitanud kohtule tõendid tsiviil-

, kriminaal- ja haldusmenetluste kohta, mille hageja tema vastu algatanud on. Seejuures on

Pärnu Maakohus kriminaalasjas nr 1-19-8129 tehtud otsuses märkinud, et nõustub (kostja)

kaitsjaga, et hageja hagi menetlusse võtmata jätmine tsiviilasjas võis olla ajendiks, miks oli

vaja teha politseile avaldus ja alustada kriminaalmenetlus vägivalla kahtlustuses.

44. Maakohus ei ole võtnud kaameratega seotud nõude puhul arvesse, et hageja ise on

märkinud, et tal ei ole kaamerate vastu midagi, kuid ta soovib nende salvestisi kontrollida.

Hageja on selliselt võtnud omaks, et ta ei pea kostja paigaldatud kaameraid oma eraelu

puutumatust riivavaks.

2-20-4820

45. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et salvestistelt nähtub, kuidas hageja provotseerib Wt

tõendi saamiseks. Maakohus ei ole kaalunud erinevaid huve. Videokaamerad on kostja

kaitseks alusetute süüdistuste eest. See, kui kostja ei ole seni salvestisi kriminaalmenetlustes

kasutanud, ei tähenda, et tal ei võiks neid tulevikus vaja olla. Kuna hageja on varem kostja ja

tema pere asju varastanud ja lõhkunud ega varja selliste tegude kavatsemist tulevikus, peab ta

taluma eraelu puutumatuse riiveid, mis tekivad valvekaamerate paigaldamisest (PS § 26).

46. Maakohus on jätnud kohaldamata AÕS § 41 lg-d 1 ja 4 (omaabi) ning AÕS § 33 lg 3

(RKTKo 29.10.2020, 2-18-11279, p 12).

47. Kostja ei nõustu menetluskulude jaotusega, mis puudutab aknaluukide eemaldamist.

Kostja seab kahtluse alla hageja 12.04.2021 esitatud videolõigu, kuna see ei saa olla loodud

18.06.2021.

48. Kostja ei nõustu ka hageja menetluskulude kindlaksmääratud suurusega.

Vastustaja seisukoht

49. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

50. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud. W ütlused olid ebamäärased ning osaliselt

vastuolus kostja enda ütlusega. Maakohus ei jätnud neid arvesse võtmata mitte vaid seetõttu,

et tunnistaja on kostjale lähedane isik, vaid ka muudel põhjustel. Maakohus ei ole andnud

tunnistusele ette negatiivset kaalu ega jätnud seda kõrvale kui ebausaldusväärset. Kostja ise

keeldus esitamast kaamerasalvestisi uste võtmetega avamise kohta. Kohus üksnes selgitas, et

kostja kanda jääb risk, kas tunnistaja ütlused on piisav tõend. Kohus täitis

selgitamiskohustust.

51. Hageja kordas, et ta on juba hagiavalduses selgitanud, et tal on olemas elamu ukse nr 1

võti (hoovipoolse ukse võti) ning kõrvalhoone ukse nr 1 võti, kuid tal puudub värava nr 1

võti. Hageja nõue koosneb kahest osast: ligipääsu tagamise nõue ja võtmete andmise nõue.

Hageja eesmärk on, et tal oleks igal ajal elamule sissepääs kõigi uste kaudu, st hageja on

esitanud etteulatuva kohustamisnõude. Vastasel juhul peaks hageja iga kord uuesti kohtusse

pöörduma, kui tal mingit võtit ei ole.

52. Kui hageja võtme kaotab, peab kostja talle uue võtme andma, kuid sel juhul peab hageja

ise kandma uue võtme tegemise kulu. Kui kostja vahetab mõne luku ära, peab kostja hagejale

võtme andma. Igal juhul ei peaks jääma hageja nõue rahuldamata ligipääsu tagamise osas

ning nende võtmete osas, mida tal ei ole. Tõendatud ei ole, et hagejal oleks elumaja ukse nr 2

võtit, kõrvalhoone kahe ukse võtmeid ja värava nr 1 võtit.

53. Kaamerate osas jääb hageja 14.04.2024 menetlusdokumendi p-des 1–27 märgitu juurde.

Hageja kiuslikkus ei ole tõendatud. Haldusasjas nr 3-20-2158 rahuldati hageja kaebus, seega

ei olnud see perspektiivitu. Hageja nõuab kaamerate eemaldamist, kuna need rikuvad tema

õigust privaatsusele ja eraelu puutumatusele. Muud õigused ei kaalu seda üles. Eluruumi

paigaldatud kaamerad ei taga vara kaitset, seda võiks tagada välisukse juurde paigaldatud

kaamera. Kui kostja tunneb hagejast lähtuvat ohtu elule ja tervisele, siis kaamerad seda ei

taga. Riigikohtu lahendis 2-18-11279 nimetatud eeldused ei ole käesolevas asjas täidetud.

Häälteenamuse nõue ei oleks täidetud, sest hageja on kaamerate paigaldamisele vastu.

Tegemist on ka hageja koduga.

2-20-4820

54. Hageja viitab EIK lahenditele, mis puudutavad kinnipeetavate jälgimist. Kostja väide, et

kinnipeetavaid ei või jälgida, kuid hagejat võib, ei ole tõsiseltvõetav. Hageja oli valmis

kaamerate jätmist (mõlemapoolse kontrolli tagamisel) kaaluma vaid kompromissi korras.

Kompromissi korras arutatut ei saa pidada loobumiseks või omaksvõtuks (RKTKo

19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 13). Kaamerad häirivad hagejat.

55. Menetluskulud on jaotatud õigesti. Luugid eemaldati maakohtu menetluse ajal. Kostja

poolt kahtluse alla seatud 12.04.2021 esitatud video on tehtud 18.06.2020 (maakohus on

ekslikult märkinud vale aastaarvu).

56. Hageja peab kostja etteheiteid menetluskulude suurusele põhjendamatuks. Kuna hagejale

anti hüvitamiskohustuseta riigi õigusabi, siis ei käsitle hageja seda teemat pikemalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

57. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada (TsMS § 657 lg 1 p

2). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat andma hagejale

elamu kõigi välisuste ja kõrvalhoone kõigi uste kõigi lukkude võtmed ning kõigi väravate

kõigi lukkude võtmed. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega kohustab

kostjat andma hagejale üksnes need võtmed, mille osas hageja hagiavalduses väitis, et tal neid

ei ole (elumaja ukse nr 2 kõigi lukkude võtmed, kõrvalhoone uste nr 2 ja 3 võtmed ning

värava nr 1 võti). Ringkonnakohus jagab uuesti ka menetluskulud ja tühistab menetluskulude

kindlaksmääramise. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st

2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus ei korda resolutsioonis tõendite vastuvõtmise punkti

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 1).

58. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Kostja vaidlustas

maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3–14 ja osaliselt p 1 (hageja esitatud tõendi osas). Seega on

jõustunud otsuse resolutsiooni p 2, millega maakohus võttis vastu hageja osalise loobumise

hagist. Mis puudutab maakohtu otsuse p 1, millega maakohus võttis asja juurde hageja

24.04.2024 esitatud tõendi (piirkonnapolitseinik PD vastuse hageja 14.04.2023 teabenõudele)

ja kostja 28.04.2023 esitatud tõendid, siis ei saa kostja maakohtu tõendite vastuvõtmist

puudutavat otsustust ringkonnakohtus vaidlustada. Ringkonnakohus hindab seega maakohtu

otsuse resolutsiooni p-des 3–14 tehtud otsustusi hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse

ning kindlaksmääramise kohta.

59. Ringkonnakohus märgib, et osas, milles poolte vahel vaidlus puudub, lähtub

ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest (vt eesp p 15). Kuna selles, et kinnistu

kuulub kostjale, kuid hagejal on isiklik kasutusõigus – ning kasutusõiguse ulatuses –, ei ole

vaidlust, ei ole vaja neid asjaolusid pikemalt käsitleda. Kostja on vaidlustanud aga selle, et 1)

teda on kohustatud tagama hagejale sissepääs elumajja, kõrvalhoonesse ja kinnistule

(väravad) ning andma hagejale kõikide uste ja väravate võtmed ning 2) teda on kohustatud

eemaldama elamu siseruumidesse paigaldatud kaamerad ning keelatud neid paigaldada.

Ringkonnakohus käsitleb järgmisena esiteks sissepääsude ning võtmete küsimust (I); teiseks

kaameratega seonduvat kaebust (II) ning viimasena jaotab menetluskulud (III).

I

Sissepääs elamusse, kõrvalhoonesse ja kinnistule ning asjaomased võtmed

2-20-4820

60. Nagu eespool p-s 15 märgitud, 28.05.2015 sõlmitud kinnistu XXX mõttelise osa

kinkelepingust, kokkuleppest isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõiguslepingust ja selle

lisaks olevatelt plaanidelt nähtub hageja isikliku kasutusõiguse ulatus (I kd, tl 8–10, II kd, tl

54–60). Pooled ei ole isikliku kasutusõiguse ulatust vaidlustanud.

61. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses iseenesest eitanud seda, et hagejale peab olema tagatud

sissepääs elamusse, kõrvalhoonesse ja kinnistule, ega toonud esile asjaolusid, miks ta ei peaks

tagama hagejale sissepääsu kõigi uste ja väravate kaudu. Kostja tugineb sellele, et hagejal on

nii elamule, kõrvalhoonele kui ka kinnistule piisav juurdepääs, kuna tal on vähemalt osa

võtmeid olemas. Ringkonnakohus märgib, et tulevikku suunatud nõue tagada sissepääs kõigi

uste ja väravate kaudu on eraldiseisev nõudest kohustada kostjat andma hagejale vaidlusaluste

sissepääsude kõik võtmed. Mis puudutab sissepääsu põhimõttelist tagamist, siis lähtudes

hageja isikliku kasutusõiguse ulatusest, ei ole kostjal alust väita, et hageja ei peaks mõne

sissepääsu kaudu elamusse, kõrvalhoonesse või kinnistule pääsema. Maakohus on õigesti

tuvastanud, et tulenevalt kasutusõiguse sisust tuleb kostjal tagada hagejale sissepääs elamu

mõlema välisukse kaudu, kõrvalhoonele kõigi kolme ukse kaudu ning kinnistule kolme

värava kaudu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS §

654 lg 6).

62. Kohus nõustub kostjaga aga selles, et kuna hageja ise on kinnitanud, et tal on olemas osa

võtmeid, siis ei olnud maakohtul alust kohustada kostjat andma hagejale kõikide uste ja

väravate lukkude võtmeid. Hageja on hagiavalduses kinnitanud järgmist:

-

tal on olemas elumaja ukse nr 1 võti, kuid ei ole ukse nr 2 kahte võtit (elamu välisuksed

on märgitud I kd, tl 11 oleval Maa-ameti kaardil, hagi lisa 2);

-

tal on olemas kõrvalhoone ukse nr 1 võti, kuid ei ole uste nr 2 ja 3 võtmeid (kõrvalhoone

uksed on märgitud I kd, tl 12 oleval Maa-ameti kaardil, hagi lisa 3) ning

-

väravate puhul puudub hagejal värava nr 1 tabaluku võti (väravate asukohad on märgitud I

kd, tl 13 oleval Maa-ameti kaardil, hagi lisa 4).

63. Seega saab juhul, kui hagejal p-s 62 nimetatud võtmeid ei ole, rahuldada hagi vaid

võtmete osas, mille puudumist ta ise on väitnud. See tähendab, et hagi tuleb jätta rahuldamata

osas, milles hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat andma hagejale järgmised võtmed:

elamu (hoovipoolse) välisukse nr 1 võti, kõrvalhoone ukse nr 1 võti ja väravate 2 ja 3 võtmed

(vt p-s 62 nimetatud Maa-ameti kaardid).

64. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nende võtmete osas, mille puudumist hageja

väitis (s.o elamu välisukse nr 2 võtmed, kõrvalhoone uste nr 2 ja 3 võtmed ning värava nr 1

võti, vt p-s 62 nimetatud Maa-ameti kaardid), on hagi õigesti rahuldatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et hagejal asjaomased võtmed olemas

oleksid. Kostja ei ole tõendanud selliste võtmete hagejale andmist, kuigi asjaomaste uste ja

värava lukud on vahetatud ajal, millal kostja oli juba ainuomanik (st pärast 2015. aastat).

65. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses eelkõige sellele, et maakohus on jätnud W ütlused

kõrvale kui ebausaldusväärseid ega ole neid kohaselt hinnanud. Ringkonnakohus kostjaga ei

nõustu. Maakohus küll märkis, et võtab arvesse, et W on kostja elukaaslane ja et W ja hageja

suhted ei ole head ning see võib mõjutada tunnistaja ütlusi, kuid on W ütlusi sisuliselt

hinnanud ja jõudnud alles seejärel seisukohale, et ütlused ei tõenda kostja vastuväiteid hagile.

66. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtul oli tunnistaja

suhtes eelarvamus, mille kohus oli kujundanud juba enne tunnistaja kuulamist.

2-20-4820

66.1. Ringkonnakohus tuvastab esiteks seonduvad asjaolud. 16.03.2023 istungil väitis kostja

ise, et tal on salvestis selle kohta, et enne hagi esitamist kasutas hageja kõrvalhoone kõiki 3

ust (II kd, tl 41, ajamärge 00:53:02). Kostja esindaja kinnitas seejärel, et nad esitavad tõendina

salvestised esiuksest ja kolmest kõrvalhoone uksest, st tõendavad, et hageja kasutab neid

võtmeid. Samuti märkis esindaja, et nad soovivad kutsuda tunnistaja (samas, ajamärge

01:00:46). 21.03.2023 istungil on kostja selgitanud, et tema paigaldatud kaamerad on

vajalikud selleks, et ta saab salvestistega tõendada hagejapoolseid rikkumisi (II kd, tl 138–

143). Hageja omakorda taotles, et kostja esitaks tõendi (pildi), et hageja on kasutanud võtmeid

ustest sissesaamiseks (II kd, tl 143). Seejärel selgitas maakohus poolte tõendamiskoormist.

Kohus selgitas, et kui kostja väidab, et hageja käib oma võtmega, peab kostja seda tõendama.

See, kas tunnistaja ütlus seda tõendab, on tõendi hindamise küsimus. Kohus märkis, et kui on

olemas kaamera pilt, oleks see kindlam tõend kui tunnistaja ütlus (II kd, tl 142, ajamärge

00:47:01). Kostja on seejärel korduvalt märkinud, et valib menetluslikud abinõud ise

(ajamärge 00:47:01, ajamärge 00:57:39) ning et ta tõendab [seda asjaolu] ikkagi tunnistaja

kaudu (ajamärge 00:55:24). Seejärel on kohus selgitanud, et kostja peab arvestama riskiga,

kas tunnistaja ütlus on piisav tõend (ajamärge 00:55:24). Vastuseks hageja taotlusele nõuda

kostjalt salvestised välja, selgitas kohus, et kostja peab tõendama oma vastuväidet, et hageja

kasutab [võtmeid] ja kostja on pidanud piisavaks, et tunnistaja ütlustega on seda võimalik

tõendada (ajamärge 00:59:43). Maakohus selgitas, et kuna hageja ei tugine sellele, et ta võtit

kasutab, ei pea hageja ka selliseid tõendeid esitama ega laskma koguda (samas).

66.2. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas on tõdetud, et kohus saab alles otsuse

tegemisel tõendeid hinnata ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, st kohus ei riku

eelmenetluse ülesandeid, kui annab menetlusosalise esitatud tõenditele hinnangu

kohtuotsuses. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma

nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Teiselt poolt on tõdetud, et kui

kohus leiab, et tunnistajate ütlustest ei piisa selleks, et tõendada, mida kostja soovib tõendada,

ning kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks piisavalt tõendeid, tuleb kohtul juhtida

sellele asjaolule kostja tähelepanu ning anda kostjale võimalus esitada asjakohased tõendid

(RKTKo 08.012013, 3-2-1-165-13, p 14). Käesoleval juhul on maakohus leidnud nende kohtu

ülesannete vahel kohase tasakaalu. Selgitamiskohustuse täitmine ei tähenda seda, et kohus ei

hinnanud hiljem tunnistaja ütlusi erapooletult ja objektiivselt (TsMS § 231 lg 1). Samuti,

kuigi ühelgi tõendil ei ole üldjuhul kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg

2), siis sõltuvalt konkreetse vaidluse sisust ja vaidluse esemest, võivad teatud tõendid teatud

asjaolusid paremini ja kindlamalt tõendada. Kohtunik on tõendeid hinnates vaba oma

siseveendumuse kohaselt neile kaalu omistama. Praegusel juhul täitis maakohus oma

selgitamiskohustust, kui märkis, et videosalvestis võib võtmete olemasolu paremini tõendada

kui kostja elukaaslase ütlused. Kostja soovis sellest hoolimata tõendada oma väiteid just

tunnistaja ütlustega, kuigi oli eelnevalt ise märkinud, et soovib esitada videosalvestised

võtmete kasutamise kohta, samuti oli kostja põhjendanud kaamerate vajadust sellega, et nii

saab ta vaidlustes oma väiteid tõendada. Kostja kasutas seega menetluslikku õigust valida ise,

millega ta oma väiteid tõendab. Maakohtu selgitusi ei saa pidada eelarvamuse kujundamiseks

või erapoolikuseks.

67. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et W ütlustest ei nähtu konkreetseid

kontrollitavaid fakte, ega korda eespool p-des 23–24 kajastatut (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-20-4820

67.1. Kostja väidab, et tunnistaja tõendas, et hagejal on olemas ka need võtmed, mida ta

väitis, et tal ei ole. Kostja väitel ei ole oluline, et tunnistaja ei osanud öelda täpseid kuupäevi,

millal ta nägi hagejat mingeid uksi või väravaid avamas. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

67.2. W on 21.03.2023 esmalt väitnud, et ta teab, et hagejal olid võtmed olemas juba enne, kui

tema kostjaga tutvus (tunnistaja kolis samasse elamusse 2017. a) ning et jätkuvalt on samad

tabad ja lukud (II kd, tl 148). See-eest kostja ise on kinnitanud 16.03.2021 istungil, et uus

esiuks paigaldati jõulude ajal ja võti anti uuel aastal. Kuigi kostja ei täpsustanud ukse

vahetamise aastat, saab tema ütlustest järeldada, et esiuks on vahetatud viimaste jõulude ajal,

st igal juhul pärast 2017. aastat (II kd, tl 38, ajamärge 00:07:35; tk 39, ajamärge 00:22:56).

21.03.2023 istungil kinnitas kostja, et pärast ukse vahetamist hagejal alguses võtit ei olnud.

Kostja väitel andis ta võtme enne hagi esitamist, kuid ei saa seda tõendada (II kd, tl 144,

ajamärge 01:03:57). Seega ei oma tähtsust tunnistaja ütlused selle kohta, et kui tema asus

samale aadressile 2017. a elama, olid hagejal kõik võtmed olemas. Esiukse vahetamine

millalgi 2020. a jõulude ajal tähendab seda, et uks vahetati pärast seda, kui tunnistaja asus

kinnistule elama. Samuti tähendab see seda, et uks vahetati pärast elamu mõttelise osa kostjale

kinkimist, st hagejal ei pidanud seda võtit varasemast olemas olema.

67.3. Tunnistaja W ütlused kõrvalhoone ja värava „samade tabade ja lukkude“ kohta on

samuti ümber lükatud kostja enda ütlustega. Kostja kinnitas 16.03.2021 istungil, et vanale

saunaruumile sai uus taba ette pandud ja see võti paar aastat tagasi hagejale antud. Samuti

kinnitas kostja, et „sinna, kuhu hagejal juurdepääs puudub, seal ei ole tema asju ka“ (II kd, tl

38, ajamärge 00:13:18). Seega nähtub kostja ütlustest, et ka kõrvalhoone vaidlusaluste uste

lukud on vahetatud pärast seda, kui kostja omandas hagejalt kinnistu mõttelise osa, st hagejal

ei saanud olla neid võtmeid ajast, kui ta oli kinnistu omanik. Tagumise (lukustatud) värava

kohta on kostja 16.03.2021 istungil märkinud, et värava võti anti samaaegselt vana

saunaruumi võtmega. Värav lendas tuule ja tormiga lahti ja see sai seepärast tabasse pandud.

Kostja kinnitas, et väraval on ees tavaline taba (II kd, tl 39, ajamärge 00:22:56). Seega toimus

ka värava lukustamine ajal, mil hageja ei olnud enam omanik, seega ei saanud tal endal võtit

olla.

67.4. Seega on kostja väidetega ümber lükatud W ütlused, et vaidlusalustel ustel ja väraval ei

ole lukke vahetatud. W 21.03.2023 istungil antud ütlused selle kohta, millal ta on hagejat

vaidlusaluseid lukke avamas näinud, on aga umbmäärased. Tunnistaja märkis, et hageja

kasutas alles „hiljuti“ maja esiukse võtit ((II kd, tl 148). Tunnistaja selgitas, et kuigi seestpoolt

saab selle avada ka liblikaga, siis ta kuulis, et hageja kasutas just võtit, sest ta teeb vahet

liblikaga keeramisel (II kd, tl 148). Kõrvalhoone kohta märkis W 21.03.2023 istungil esmalt,

et hageja kasutas kõrvalhoone võtit mingi aasta varem (II kd, tl 148). Mõni hetk hiljem väitis

tunnistaja, et kõrvalhoone uste lahtikeeramist on ta näinud kaks aastat tagasi, „2020, 2021

kindlasti olen näinud“ (II kd, tl 149). Aia värava avas hageja tunnistaja ütluste kohaselt kaks

aastat varem suvel (st 2021), aga ka 2020 (II kd, tl 148–149). Kokkuvõtvalt on tunnistaja enda

sõnul näinud hagejat aastate jooksul kõiki uksi avamas (II kd, tl 149).

67.5. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tunnistaja W ütlused ei tõenda

seda, et hagejal olid nende uste võtmed, mida hageja väidab, et tal ei ole. Kuna hageja ei saa

negatiivset asjaolu (võtmete puudumist) tõendada, siis pidanuks kostja tõendama, et ta on

hagejale need võtmed andnud ja hagejal on need olemas. Eelnevates punktides väljatoodust

nähtub, et tunnistaja ütlused on selle tõendamiseks liiga umbmäärased ning kohati vastuolus

kostja enda väidetega. Muu hulgas on kostja ise kinnitanud, et ühele kõrvalhoone uksele ei

olegi hagejal juurdepääsu vaja. Kuna hagejal oli õigus hoonetesse sissepääsule ja kinnistule

2-20-4820

juurdepääsule kõikidele uste ja väravate kaudu, siis puudus kostjal alus mitte anda hagejale

kõrvalhoone võtmeid.

68. Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole võtnud arvesse tema

28.04.2023 esitatud videoid. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja esitas nimetatud

videod vastuseks hageja 24.04.2024 esitatud 14.04.2023 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

kirjale, kus kinnitati, et PPA on registreerinud juhtumi, milles hageja väidab, et ta ei pääse

XXX elamu hoovipoolsest uksest välja, kuna sageli on uks lukustatud nii, et võti ei keera ust

lahti ei seestpoolt ega väljastpoolt. Kuna ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et hagi

jääb rahuldamata osas, mis puudutab elumaja ust nr 1 (s.o hoovipoolne uks), sest hageja ei ole

väitnud, et tal asjaomast võtit ei ole (hageja on ka 21.03.2023 kohtuistungil kinnitanud, et tal

on hoovipoolse ukse võti, II kd, tl 142, ajamärge 00:50:58), siis ei ole nimetatud tõend ega

kostja poolt selle ümberlükkamiseks esitatud videod asjakohased ning ringkonnakohus neid

pikemalt ei käsitle.

69. Kostja väide, et maakohus on omaalgatuslikult viidanud sellele, et kui hageja kaotas

võtmed, siis peab kostja need talle uuesti andma, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Nimelt ei ole kostja tõendanud seda, et ta on hagejale kõik võtmed andnud. Seega piisab

hageja väitest, et tal võtmeid ei ole, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Tõendeid selle kohta, et

hagejal on võtmed olemas, kostja aga esitanud ei ole. Kohus märgib, et isegi kui hageja on

kostja ja/või tunnistaja W suhtes käitunud pahas usus, siis erinevad menetlused, millele

käesolevas asjas on viidatud (sh väidetav W provotseerimine 2021. aastal aknaluukide asjus),

ei oma tähtsust küsimuse lahendamisel, kas kostja peab tagama hagejale sissepääsu elamusse,

kõrvalhoonesse ja kinnistule ning andma hagejale need võtmed, mida hagejal ei ole. Seetõttu

ei käsitle ringkonnakohus pikemalt väiteid, mis puudutavad muid menetlusi.

70. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles osas, et kuigi käesolev hagiavaldus on

võtmete andmiseks kohustamise osas osaliselt õigesti rahuldatud, peab hageja arvestama, et

kui kostja on andnud talle puuduolevad võtmed – mille üleandmine oleks otstarbekas

taasesitamist võimaldaval moel fikseerida –, siis kui hageja nõuab kostjalt uuesti samade uste

või väravate lukkude võtmeid, ei pruugi kostjal olla kohustust anda need võtmed hagejale

tasuda. Hageja kannab vastutus oma vara (sh võtmete) hoidmise eest, samuti peab hageja

käituma heas usus (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2, VÕS § 6 lg-d 1 ja 2), nagu on oma otsuses

selgitanud ka maakohus.

II

Kaamerate eemaldamise ja paigaldamise keelamise nõue

71. Teiseks on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus kohustas kostjat

eemaldama siseruumidesse paigaldatud kaamerad, mille vaatevälja jäävad elamus hageja ja

kostja ühiskasutuses ja hageja ainukasutuses olevad ruumid, ning keelas selliste kaamerate

uuesti paigaldamise.

72. Ringkonnakohus nõustub kaamerate eemaldamise nõude osas täielikult maakohtuga, ega

korda TsMS § 654 lg-st 6 lähtudes maakohtu seisukohti, kus on põhjalikult selgitatud nii

asjassepuutuvat seadusandlust (IKS, IKÜM) kui ka kohtupraktikat selle kohta, et vaidlusalune

videosalvestamine on isikuandmete töötlemine, millisel juhul tuleb hinnata andmesubjekti

(hageja) ja isikuandmete töötleja (kostja) õigusi ja huve, ning kaalutud seejärel hageja ja

kostja huve (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549; EKo 11.12.2019, C-708/18, EKo 11.12.2014,

C-212/13, EKo 04.05.217, C-13/16). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on

isikuandmete vastutav töötleja ja hageja on andmesubjekt. Samuti on maakohus õigesti

2-20-4820

tuvastanud, et puudub vaidlus, et videokaamerad salvestavad poolte ühises kasutuses olevaid

ruume, salvestised on täielikult vaid kostja kontrolli all ning et salvestamiseks puudub hageja

nõusolek.

73. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud samu väiteid kui maakohtus ning leiab, et

maakohus ei ole piisavalt hinnanud tema huve kaamerate paigaldamiseks. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga. Maakohus on poolte huve piisavalt kaalunud ja põhjendanud, miks ei kaalu

kostja huvi kaitsta end hageja vastu ja kaitsta enda vara võõraste isikute eest üles hageja

õigust privaatsusele eluruumides. Ringkonnakohus leiab, et ilma kahtluseta riivavad ühistes

või hageja kasutuses olevates eluruumides paiknevad kostja paigaldatud kaamerad, mille

salvestistele on juurdepääs vaid kostjal, hageja õigust eraelu puutumatusele ja privaatsusele.

Lisaks maakohtu viidatud IKÜM art 6 lg 1 p-st f tulenevale kohustusele võtta isikuandmete

töötlemise lubatavuse hindamisel arvesse poolte huve, tuleneb sama kohustus ka Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-st 8, mille kohaselt on igaühel õigus

sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on

selgitanud, et art-ga 8 kaitstud eraelu mõiste hõlmab erinevaid aspekte ning sinna alla kuulub

olukord, kus tuvastatava isiku tegevust süstemaatiliselt või püsivalt salvestatakse. Kuna

inimese kujutis on üks tema isiksuse peamisi tunnuseid, kuna see eristab teda teistest

inimestest, siis hõlmab isiku õigus oma kujutise kaitsele kontrolli kujutise kasutamise üle.

Kontroll sisaldab isiku õigust keelata enda filmimine, salvestuse säilitamine ja kasutamine

teise isiku poolt (EIKo (SK) 17.10.2019, López Ribalda ja teised vs. Hispaania, 1874/13,

8567/13, p 89).

74. Kuigi kostja väidab jätkuvalt, et kaamerad on paigaldatud muu hulgas ka kostja isiku ja

tema vara kaitseks, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei ole selgitanud, miks

peab paigaldama kaamerad siseruumidesse kostja vara võõraste isikute eest kaitsmiseks, kui

sellist kaitset saab tagada õuekaameratega, mis on suunatud sissepääsudele. Kostja ei ole

selgitanud sellise hageja õigusi sügavalt riivava meetme proportsionaalsust. Kuigi kostja

väidab, et tema jaoks on „võõraks“ ka hageja külalised, siis ei pea kohus hageja külaliste

kontrollimiseks kaamerate paigaldamist siseruumidesse piisavaks, et see saaks põhjendada

hageja pidevat videosalvestamist ühisruumides. Mis puudutab kostja teist väidet, et kaamerad

kaitsevad teda ennast ja tema peret hageja alusetute süüdistuste eest, siis leiab ka

ringkonnakohus, et võrreldes kostja sellesisulist huvi ja hageja õigust privaatsusele oma

kodus, ei ole need huvid tasakaalus. Kaamerate paigaldamine oleks võimalik siis, kui

mõlemad samas elamus elavad isikud on sellega nõus, st lepivad kokku kaamerate

paigaldamises ja videosalvestiste kasutamise korras. Seni, kuni sellist kokkulepet ei ole, ei ole

ühe elamus seaduslikult elava isiku poolt teise isiku tegevuse videosalvestamine poolte

ühiskasutuses olevates ruumides proportsionaalne meede. Kostja kasutatavat meedet ei muuda

lubatavaks see, et kaamerate paigaldamist on väidatavalt soovitanud politseiametnik.

75. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata AÕS §

41, mis näeb ette, et valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata

seejuures hädakaitse piire. Kõnealune säte ei ole asjakohane, kuna käesolevas asjas ei ole

küsimus valduse kaitses omavoli vastu. Hageja ja kostja on mõlemad XXX kinnistu, sh sellel

asuva elamu ja kõrvalhoone seaduslikud valdajad (AÕS § 33). Kostja viidatud Riigikohtu

lahendist tsiviilasjas nr 2-18-11279 ei nähtu teistsugust seisukohta.

76. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja huvi eluruumidesse

kaamerate paigaldamiseks ei kaalu üles hageja õigust eraelu puutumatusele ja õigust

privaatsusele eluruumides, sh poolte ühiskasutuses olevates ruumides. Privaatsuse riive, mis

2-20-4820

seisneb ööpäevaringses kaameravalves, sh selliselt, et hageja ei tea, kas ja kes teda parasjagu

läbi kaamerate jälgib, ei ole loomulik kodune keskkond isegi ühiskasutuses eluruumide puhul.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja huvi töödelda hageja isikuandmeid (s.t

kasutada enda äranägemisel hageja kujutist kaamerasalvestustel) ei õigusta kostja poolt

kaamerate paigaldamist selleks ettenähtud korda rikkudes. Kuna kostja töötleb eluruumidesse

paigaldatud kaamerate pilti automaatselt, salvestades ebaseaduslikult hageja isikuandmeid ja

rikub hageja isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7, § 1046 lg 1), oli hagejal õigus

nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist ja edasist keelamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi selles osas õigesti rahuldanud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

77. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus

tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

78. Ringkonnakohus lähtub sellest, et hageja esitas suures plaanis neli nõuet: 1) sissepääsude

tagamise nõude, 2) võtmete andmise nõue, 3) kaamerate eemaldamise ja paigaldamise

keelamise nõue ning 4) aknaluukide sulgemise keelamise nõue. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kuna hageja loobus aknaluukidega seotud nõudest pärast seda, kui kostja oli

pärast hagi esitamist selle nõude täitnud, siis tuleb asjaomase nõudega seotud menetluskulud

jätta kostja kanda (TsMS § 168 lg 5). Seda järeldust ei muuda kostja esile toodud asjaolu, et

maakohus viitas otsuse p-s 17 ekslikult, et hageja esitas 12.04.2021 videolõigu 18.06.2021

kohta. Tegelikult on asjaomane videolõik filmitud 18.06.2020 ning sellelt nähtub, et

kõnealusel ajal, ehk pärast hagi esitamist, olid akendel luugid alles. Arvestades, et ülejäänud

kolmest nõudest kaks on rahuldatud täielikult ning kolmas – st võtmete nõue – umbes pooles

osas, on hagiavaldus tervikuna rahuldatud 87,5% ulatuses (võttes hageja kasuks arvesse ka

neljandat nõuet, millest loobuti). Seega tuleb jätta 12,5% menetluskuludest hageja kanda ja

87,5% kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv).

79. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu samast

proportsioonist ka apellatsiooniastme menetluskulude jagamisel. See tähendab, et

apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest jääb 12,5% hageja kanda ja 87,5% kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 163 lg 1 teine alternatiiv).

80. Kuna maakohus jättis hageja menetluskulud tervikuna kostja kanda, kuid ringkonnakohus

tühistab menetluskulude jaotuse, tuleb mõlema poole maakohtus kantud menetluskulud uuesti

kindaks määrata. Kuna maakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määranud, siis lähtudes

Riigikohtu juhistest seaduse tõlgendamisel, ringkonnakohus maakohtu menetluses kantud

menetluskulusid kindaks ei määra ja jätab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-

15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s

4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt

2-20-4820

2-20-4820

2-20-4820