3-24-3013/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

7.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3013

Haldusasi

MTÜ Teadusklubi kaebus Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

22.07.2024 otsuse nr 11-2/24/2489 ja 02.10.2024 vaideotsuse nr

11-2/24/3513 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Mittetulundusühing (MTÜ) Teadusklubi, volitatud

esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Vastustaja – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (SA),

volitatud esindaja Reelika Urmet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.04.2025.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS/vastustaja) 25.04.2023 otsusega nr 11-

2/23/1261 rahuldati MTÜ Teadusklubi (kaebaja) taotlus registreerimisnumbriga RE.5.23-0244

projektile „Elektrilise surfilaua (eFoil) arendamine“ (projekt) ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 17.11.2022 määruse nr 92 „Üliõpilaste inseneri valdkonna

arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord“ (meetme määrus) alusel toetuse

saamiseks. Projekti maksimaalseks toetuse summaks oli 96 400 eurot ning projekti periood

01.02.2023 kuni 01.09.2024.

2. EIS tegi 22.07.2024 otsuse nr 11-2/24/2489 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise kohta. Otsuse kohaselt oli kaebajale projekti raames

toetuse ettemaksena välja makstud summa 74 800 eurot kahe ettemaksena – 24.05.2023

summas 29 100 eurot ja 31.08.2023 summas 45 700 eurot. Toetuse saaja oli esitanud reaalseid

kuludokumente summas 38 886,77 eurot, millest 29 100 eurot on läinud esimese ettemakse

tõendamiseks ning 9786,77 eurot on välja makstud. Ettemakse summas 45 700 eurot on otsuse

kohaselt täies ulatuses kinni katmata. Otsuse kohaselt on tagasinõude aluseks asjaolu, et EIS

3-24-3013

tuvastas 11.06.2024 dokumentide kontrolli käigus, et toetuse saaja on toetust kasutanud selleks

mitte ettenähtud viisil ning teadlikult üritanud viia EIS eksiarvamusele, et ettemakset on

kasutatud abikõlblike kulude katteks. Ebaõige kujutuse loomine on pettus ja toetuse saaja

kohustuste rikkumine. Kokkuvõtvalt heidab EIS toetuse saajale ette toetuse saaja esitas

rendiarved sõiduki Volkswagen e-Up numbrimärgiga 333JZN rendi kohta ettevõttelt OÜ Sulevi

Autoäri. OÜ-l Sulevi Autoäri puudus õigus sõiduki rentimiseks, kuivõrd see kuulis AS-le SEB

Liising ja sõiduki vastutav kasutaja oli Koiduke OÜ. Koiduke OÜ omanik ja juhatuse liige on

G.R, kes on toetuse saaja seadusliku esindaja, J.L isa. Tulenevalt meetme määruse § 6 lõike 5

punktist 1 ei ole abikõlblikud kulud, mis on tekkinud tehingust tulumaksuseaduse § 8

tähenduses toetuse saajaga seotud isikuga.

3. Kaebaja esitas EIS 22.07.2024 otsusele vaide, mille EIS jättis 02.10.2024 vaideotsusega

rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 12.11.2024

määrusega menetlusse nõudes EIS 22.07.2024 otsuse nr 11-2/24/2489 ja 02.10.2024 vaideotsuse

nr 11-2/24/3513 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

5. Kaebaja on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

5.1 Kaebajale etteheidetav käitumine ei ole arusaadav. Kui otsuse tegemisele eelnenud

menetluses ja otsuses on EIS omistanud sõiduki omandiõigusega seotud andmetele olulise

tähenduse, siis 02.10.2024 vaideotsuse kohaselt ei ole oluline, kelle omanduses sõiduk oli.

Samuti ei ole vaideotsuse kohaselt enam oluline seos toetuse saaja ja tema isa ettevõtte vahel.

Seega on EIS vähendanud vaideotsusest tulenevalt nende andmete mahtu, mida ta toetuse saajalt

toetuse tagasinõudmisega seostanud on. Sanktsioonide raskus aga vähendatud ei ole.

5.2 Kaebajale jääb arusaamatuks, milliste toetuse andmise seisukohalt tähtsust omavate

asjaolude kohta on ta esitanud kas ebaõiget teavet või jätnud teabe esitamata. EIS on nõudnud

kaebajalt teavet asjaolude kohta, mis toetuse andmise õiguspärasusse puutuda ei saagi. EIS ei

ole sõiduki registreerimistunnistusele kantud omaniku- ja kasutajaandete nõudmisel nõudnud

sellist infot, mille alusel oleks võimalik anda hinnangut sõiduki kasutamise kulu abikõlblikkuse

kohta. Liiklusregistrisse kantud ja sealtkaudu registreerimistunnistuse väljatrükile kantud

andetest ei saa teha õiguslikke järeldudi sõiduki tegeliku omandi- ja kasutusõiguse kohta. Sel

põhjusel jättis kaebaja ka vastavad andmed esitamata.

5.3 Riigi jaoks arvestuse pidamise eesmärgil loodud infotehnoloogilisel andmekogul

(liiklusregistril) ei ole sõidukite tsiviilõiguslikku omandiõigust loovat ega sõidukite kasutusse

andmist ja kasutamist tsiviilõiguslikult kujundavat ega piiravat toimet. Registreerimistunnistuse

välja andmise päevale järgnevast päevast ei saa ainuüksi registreerimistunnistuse andmete alusel

eeldada omaniku ega kasutaja andmete objektiivsust. Seega võib mis tahes hetkel olla nii

sõiduki omanikuks, rendileandjaks kui ka kasutajaks mõni registreerimistunnistisele kantud isik

või mõni kolmas isik. Samas ei pruugi liiklusregistrisse kasutajana kantud iskkul sõiduki

kasutusõigust üldse ollagi. Kasutustingimuste kohta register andmeid liiklusregistrist aga

hankida ei ole üldse võimalik. Kasutusõiguse loob ja selle tingimusi kajastab kasutusleping.

5.4 EIS on olnud seisukohal, et toetuse tagasinõudmist õigustab asjaolu, et toetuse saaja

seaduslik esindaja on olnud enne projekti elluviimist ja projekti elluviimise ajal renditud sõiduki

kasutaja. Samal ajal ei ole EIS uurunud, et selline registrisse kantud kasutusõigus ei laienenud

projekti elluviimise perioodile. Sama sõiduki kasutusõigus andis kaebajale üksnes teadmise

selle sõiduki olemasolust ja võimaluse teha teiste võimalike rendileandjate hulgas rendipäring.

2(12)

3-24-3013

Meetme määrusest ei tulene, et projekti elluviimiseks on keelatud kasutada sõidukeid, mida

toetuse saaja esindaja on varem kasutanud. Toetuse saaja juhatuse liikmel J.Lil ega ühelgi teisel

toetuse saajaga seotud isikul ei olnud OÜ-ga Sulevi Autoäri rendilepingu kehtivuse ajal mitte

ühtegi muud õiguslikku alust ega võimalust sama sõiduki kasutamiseks. Varem kehtinud

võimalik kasutusõigus ei ole piisav toetuse abikõlbmatuks tunnistamiseks. Kõik

registreerimistunnistuse andmete alusel tehtud järeldused on oletuslikud ega saa kinnitada

rikkumise toime panemist.

5.5 Kuna toetuse saajal ei olnud vaildusaluse sõiduki osas enne projekti elluviimise aega edasi

kandunud sõiduki tasuta kasutamise õigust, oli projekti ellu viimise ajaks sõiduki rentimine ja

selle eest tasu maksmine põhjendatud. Sõiduki kasutamine oli vajalik projektitegevuste ellu

viimiseks.

5.6 Andmete varjamisest ei saa rääkida olukorras, kus andmed on EIS-le kättesaadavad

riiklikust andmekogust. Riiklikus andmekogus olevaid andmeid ei saa varjata andmete mitte

esitamisega. Andmete mitte estamis käsitlemine raskeima võimaliku rikkumisena on selgelt

ülekohtune ja põhjendamatu. Andmete esitamata jätmine toimus EIS eksimusse sattumise

ennetamiseks. EIS on toetuse saaja käitumisele hinnangu andmisel eiranud nii liiklusregistri

kannete õiguslikku tähendust, rendilepingu kehtivuse eelduseid ja maksete tegemist

rendileandjale.Väide tehingu tegemisest seotud osapoolte vahel on oletuslik. EIS on samastanud

põhjendamatult füüsilised ja juriidilised isikud.

5.7 Finantskorrektsiooni määr on ebaproportsionaalne. Meetme määruse § 19 lg 1 annab EIS-le

õiguse nõuda toetus tagasi osaliselt. EIS ei ole otsuse kohaselt toetuse osalise tagasi nõudmise

õigust kaalunud. Ei ole aru saada, milliseid põhjendusi on kaalumisel arvestatud. Ei ole aru

saadav, miks ei ole toetuse osaline tagasi nõudmine piisavaks sanktsiooniks. Arvestatud ei ole

toetuse saaja olemusega - tegemist on valdavas osas tudengitest koosneva

mittetulundusühinguga, millel puuduvad oma majandustegevusest hangitavad arvestatavad

rahalised vahendid ja sissetulekud väljaspool toetusi. Ei ole arvestatud meetme sihtgruppi ja

võimalikke vaieldavaid eksimusi. Sisuliselt 84 000 euro suurune tagasinõue on määratud

tooetuse saajale karistuseks vaid dokumendi esitamisega viivitamise tõttu. Kogu autorendi kulu

on marginaalse suurusega kogu toetusest. Euroopa Kohus ei käsitle otsuses viidatud lahendis

analoogset olukorda, sh ei ole tegemist sarnase sihtgrupiga.

5.8 Vastustaja poolt Transpordiametile tehtud päringutest nähtub, et vastustaja ei küsinud ega

saanud kunagi Transpordiametist teavet seoses J.Liga. Seega eeldas vastustaja J.Li varasemat

kasutusõigust sellest, et a) internetist leitud pilt sama auto ees kükitavast J.List ja b) sõiduk oli

varem seotud tema isaga seotud äriühinguga. Igasugused tõendid kasutusõiguse olemasolu

kohta puudusid. Ka katma andmetega tehnilise passi andmed ei anna mingit teavet

kasutusõiguse tekkimise aluse ja kehtivuse tingimuste kohta. Toetuse saajalt nimetatud andmete

saamise ajaks oli vastustaja oma lõpliku seisukoha juba kujundanud. Vastustaja ei täitnud

uurimiskohustust, kuna ei nõudnud kaebajalt teavet viisil, et kaebaja oleks sellest aru saanud, et

ta peab sõidukiga kokkupuute asjaolusid tõendama. Kokkuvõtvalt on ebaõige vastustaja väide,

et on olemas tõendid, mis kinnitavad, et toetuse saaja esindajal J.Lil oli sõiduki kasutamise

õigus olemas ka ilma projekti elluviimiseks sõlmitud rendilepinguta.

Vastustaja seisukohad

6. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb

jätta rahuldamata.

6.1 Sõiduki rentija OÜ Sulevi Autoäri ei tegele turul sõidukite rentimisega, vaid

mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüügiga ning on varasemalt olnud seotud toetuse

saaja isa G.Riga. EIS uuris, kuidas on toetuse saaja teenuse pakkujat valinud. Ühtegi tõendit

selle kohta, et OÜ Sulevi Autoäri rendib sõidukeid, esitatud ei ole. Ka ettevõtte majandusaasta

3(12)

3-24-3013

aruanne ei näita, et oleks saadud tulu sõidukite rentimise eest. Tõendid näitavad, et kaebaja

esindajal J.Lil on sõiduki kasutamise õigus olemas ning tehingu eesmärgiks oli toetusraha

saamine mitteabikõlbliku kulu katteks.

6.2 Üliõpilaste arendusprojekte viiakse ellu avaliku sektori vahenditega, mis tähendab, et raha

kasutus peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Otsuses toodud katkendid EIS selgitustest

näitavad EIS-i kahtluste kujunemist pärast seda, kui kaebaja esitas EIS-le sõiduki

registreerimistunnistuse, millel omaniku ja kasutaja andmed olid varjatud pliiatsitega. Katmata

andmetega registreerimistunnistust ei esitatud ka korduva küsimise peale. Kaebaja oleks

meetme määruse § 6 lõike 1 kohaselt pidanud esitama selgitused ja tõendid selle kohta, et

kulu vastab toetuse andmise tingimustele, kuid seda ta ei teinud. Otsuses on ka välja toodud, et

kaebaja püüdis varjata tehingut seotud isikute vahel. Kuna registreerimistunnistuse kohaselt on

sõiduki vastutavaks kasutajaks toetuse saaja esindaja isa ettevõte, siis kaudselt toimus tehing

toetuse saaja isa G.Ri ettevõtte Koiduke OÜ ning toetuse saaja esindaja J.L vahel.

Korrektsiooniotsuse tegemise hetkeks oli teada, et toetuse saaja esindajal oli sõiduki kasutamise

õigus olemas ning toetuse saaja oli seda varjanud. Seega oli EIS-l tekkinud kahtlus, mida tuli

edasi uurida.

6.3 EIS ei väida, et sõiduki rendile andja peab olema sõiduki omanik. Omandiõiguse

tuvastamise olulisus seisnes vajaduses kindlaks teha, kas rendile andjal on selleks õigus ning

kas sõiduki omaniku või kasutajate ringis on toetuse saaja esindajaid või temaga seotud isikuid.

Sõudiki rentimine projekti elluviimiseks ei ole põhjendatud olukorras, kus projekti elluviijal oli

selle kasutamise õigus juba olemas. Sel juhul on toetuse saaja andmeid varjanud.

6.4 Kõik vastustaja poolt nõutud dokumendid olid asjas tähtsust omavad. Tekkinud olukorras tuli

EIS-il edasi uurida, kas ja millistel tingimustel sõiduki rentimine tegelikult toimus või siis oli

tegemist näiliku tehinguga. Oli vaja välistada, et toetuse saaja võib juba eelnevalt olla sõiduki

omanik või kasutaja. Kaebaja süüdistab EIS põhjendamatult registreerimistunnistuse välja

nõudmises ja selle põhjal järelduste tegemises. Tegemist oli vajaliku dokumendiga, mida on

selgitatud otsuse punktides 2.4 ja 2.8. Kuna liiklusseaduse § 77 lõike 3 kohaselt tuleb esitada

andmete muutmiseks 5 päeva jooksul taotlus alates andmete muutumisest, siis tuleb eeldada

liiklusregistri andmete õiguspärasust. Kaebaja ei ole ka esitanud tõendeid, et sõiduki kasutamises

oleksid olnud reservatsioonid.

6.5 Vastustaja juhindus liiklusregistrisse ja sõiduki tehnilisse passi sisestatud andmetest, mille

kohaselt oli J.Lil sõiduki kasutamise õigus. EIS-l puudub juurdepääs asjas tähtsust omavatele

liiklusregistri andmetele. Eeldatavalt esitab andmed toetuse saaja ja vastustaja esitab taotluse

Transpordiametile vaid juhul, kui toetuse saaja seda ei tee või kui on alus kahelda esitatud

andmete õigsuses. Registreerimistunnistusele kantud toetuse saaja esindaja nimi on kohane tõend

näitamaks, et tal oli sõiduki kasutamise õigus olemas ja rendilepingu sõlmimine ei olnud vajalik.

Ei ole oluline, kas toetuse saaja maksab selle eest tasu või mitte. Internetist leitud foto, millel

toetuse saaja esindaja seisab vaidlusaluse sõiduki ees ei ole finantskorrektsiooni tegemise aluseks,

vaid üksnes äratas kahtlust edasi uurimiseks.

6.6 Vastustaja nõustub, et nii toetuse väljamaksmata jätmise kui ka tagasinõudmise otsus on

kaalutlusotsused. Vaidlustatud otsus on aga toetuse tagasinõue pettuse tõttu, mille osas kehtib

nulltolerants ning oluline ei ole, kui suure osa pettusega seotud kulu moodustas. Otsuses ja

vaideotsuses on viidatud Euroopa Kohtu lahendile nr 240/03. Hiljuti on pettusega seonduvat

käsitletud ka Tallinna Halduskohtu otsuses asjas 3-23-2537. Rikkumise kergendamiseks ei saa

tugineda asjaolule, et arvestatud ei ole toetuse sihtgruppi. Tekkinud olukorras ei saanud piirduda

toetuse vähendamisega vailduse all oleva kulu võrra. Selline lahendus on justkui üleskutse

toetuse saajatele näilike kulude tekitamiseks ilma suuremate riskideta. Sellist sõnumit ei saa EIS

välja saata. Antud juhul taotleti kulude hüvitamist, kuid tõendeid varjati teadlikult. Katmata

andmetega tehniline pass esitati alles ärakuulamise käigus. Eelnevalt oli dokumenti küsitud nii

4(12)

3-24-3013

telefoni teel kui ka e- kirjaga. Toetuse saaja dokumenti ei edastanud, millest järeldub, et ta ei

kavatsenudki katmata andmetega dokumenti esitada ja tegemist ei olnud tõendi hilinenult

esitamisega. Pettuse puhul ei ole tegemist mitte oskuste ja teadmiste, vaid eetika ja moraali

küsimustega.

6.7 Kaebuse lahendamiseks ei ole oluline tuvastada tehingu toimumist toetuse saaja esindaja ja

tema isa ettevõtte vahel. Samas viitavad kõik tõendid kogumis sellele, et tegelikult toimus tehing

toetuse saaja esindaja ja tema isa ettevõtte, ehk seotud isikute vahel. Sõiduki vastutav kasutaja on

toetuse saaja isa ettevõte.

5(12)

3-24-3013

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Finantskorrektsiooni otsuse (dtl 19-25) põhjendustest tulenevalt viis otsuse tegemiseni

asjaolu, et kaebaja esitas EIS-le teadlikult ebaõigeid ja eksitavaid andmeid, kahjustades sellega

riiklikke finantshuve. Kaebaja varjas sõiduki Volkswagen e-Up (registreerimismärk 333JNZ)

(sõiduk) kasutamise õigust teadlikult selleks, et taotleda sõiduki rendi kulude hüvitamist. Kuna

kaebajal oli sõiduki kasutamise õigus olemas, on kaebaja ja rendile andja vaheline tehing näilik

ning tekitatud eesmärgiga esitada kulu projekti raames abikõlbliku kuluna.

9. Meetme määruse § 1 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada üliõpilaste ja

rakenduskõrgkoolide üliõpilaste inseneeria valdkonna alaste teadmiste arendamist ja nende

praktikasse rakendamist, § 4 lg 1 kohaselt toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise,

rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid teeb ja järelevalvet

teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Meetme määruse § 15 sätestab toetuse

maksmise tingimused, mille lg 2 kohaselt on toetuse maksmise eelduseks muu hulgas

abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine (p 1) ja abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist

tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine Ettevõtluse ja Innivatsiooni Sihtasutusele

(p 2). Sama sätte lg 5 kohaselt on toetuse saajale ette nähtud aruandekohustus koos kulude

tekkimist tõendavate dokumentide esitamsie kohustusega. Meetme määruse § 17 lg 2 p 2

kohaselt on toetuse saaja kohustatud esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel

informatsiooni ja aruandeid, p 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud võimaldama Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusel teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle ning

osutama järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusel on meetme määruse § 18 kohaselt õigus nõuda toetuse saajalt kulude kohta

täiendavaid andmeid ja dokumente ning teostada toetuse saaja kuludokumentide ja projekti

tegevuste elluviimise kontrolli. Oma ülesannete täitmisel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusel kohustus kontrollida projekti elluviimist. Meetme määruse § 19 lg 1 punkti 3

kohaselt võib Ettevõtluse ja Innovatsioni Sihtasutus teha toetuse osalise või täies ulatuses

tagasinõudmise otsuse, kui toetuse saaja on projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või

jätnud teabe esitamata.

6(12)

3-24-3013

10. Eelpool toodud normidest tuleneb üheselt, et vastustajale on meetme määruse raames antud

õigus ja kohustus teostada igakülgset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Olukorras, kus vastustajal tekkis kahtlus projekti kulude abikõlblikkuse osas, oli tal tal õigus

esitada nõue vajalike dokumentide ja selgituste saamiseks toetuse saajale ning vastava info

mitte saamisel pöörduda info saamiseks kolmandate isikute poole. Seejuures ei ole vastustajal

kohustust asuda enne toetuse saaja poole pöördumist otsima ise andmeid avalikest

andmebaasidest. Meetme määrus ega haldusmenetluse seadus ei sätesta vastustajale mingeid

piiranguid info nõudmisel ja selle saamisel, sh piirangut kelle poole ja millises olukorras

vastustaja info saamiseks pöörduda saab. Ainus nõue on, et info peab olema seotud järelevalve

objektiks oleva projekti toetusega. Samuti on vastustajal endal pädevus otsustada, millist

informatsiooni ta seoses projekti kontrollimisega vajalikuks koguda peab. Seda ei otsusta

toetuse saaja. Nimetatust tulenevalt peab kohus asjakohatuks kaebaja arvukaid etteheiteid selle

kohta, kas või millistest allikatest ning millist informatsiooni vastustaja pidas vajalikuks

koguda. Vastustaja on finantskorrektsiooni otsuses välja toonud, et tal tekkis kahtlus selles, kas

kaebaja poolt esitatud rendiarved sõiduki Volkswagen e-Up rendi kohta ettevõttelt OÜ Sulevi

Autoäri perioodil 2023.aasta mai kuni august kogusummas 1728,00 eurot olid põhjendatud,

kuivõrd arvete kontrollimisel tekkis kahtlus, et rendi esemeks olev sõiduk ei kuulu rendile

andjale. Sellises olukorras oli vastustajal õigus ja kohustus asuda koguma kahtluse

kummutamiseks vajalikke tõendeid nõudes nende esitamist nii kaebajalt kui ka kolmandatelt

isikutelt. Vastustaja on järelevalvet teostades vaba otsustama, milliste dokumentide esitamist ta

nõuab ja millises järjekorras ta eri isikute poole pöördub. Seega jätab kohus tähelepanuta

kaebaja pika arutluskäigu sellest, kas vastustaja on kaebajalt põhjendatult nõidnud sõiduki

tehnilise passi esitamist ning andmeid sõiduki kasutusõiguse olemasolu kohta ning selle kohta,

kas vastustaja oli kaebajalt piisavate andmete mitte saamisel õigustatud pöörduma

Transpordiameti poole. Samuti nõustub kohus, et sõiduki tehnilise passi esitamise nõue oli

kohane nõue, kuna sõiduki tehniline pass sisaldab andmeid nii sõiduki omanike kui ka

kasutajate kohta. Samuti on kasutusõiguse seisukohalt olulised liiklusregistrisse omandi-ja

kasutusõiguse kohta käivad andmed.

11. Kohtu hinnangul on vaildusaluses finantskorrekstiooni otsuses selgelt välja toodud, mida

kebajale ette heidetakse ning millised rikkumised on toonud kaasa finantskorrektsiooni otsuse

tegemise. Otsuse tegemise aluseks on meetme määruse § 19 lg 1 p 3, mille kohaselt on toetuse

tagasi nõudmise aluseks asjaolu, et kaebaja on esitanud projekti elluviimisel ebaõiget teavet ja

jätnud teabe esitamata. Konkreetselt heidetakse kabajale ette seda, et ta esitas EIS-le eksitavaid

andmeid sõiduki Volkswagen e-Up ksutamise õigusega seotud asjaolude kohta. Kaebaja varjas

sõiduki kasutamise õiguse olemasolu teadlikult selleks, et taotleda sõiduki rendi kulude

hüvitamist. Otsuses on välja toodud, et kuna toetuse saajal on sõiduki kasutamise õigus olemas,

siis on toetuse saaja ja rendile andja vaheline tehing näilik. Samuti on otsuse punktis 2

selgitatud, et kaebaja esitas EIS-le kontrollimenetluse läbi viimiseks kinnikaetud dokumente..

Ka korduva küsimise peale katmata dokumente EIS-le ei esitatud. Ka ärakuulamisõiguse raames

esitatud selgituste ja põhjenduste osas (otsuse punkt 3) on otsust põhjendatud ning selgitatud, et

kuna toetuse saaja esindajal oli sõiduki kasutamise õigus olemas, oli OÜ Sulevi Autoäri ja

kaebaja vaheline tehing näilik ja ebavajalik. Kaebaja pidi finantskorrektsiooni otsusega tutvudes

ja otsuse tegemisele eelnevas menetluses vastustaja poolt tõstatatud kahtluste põhjal aru saama,

millist käitumist talle ette heidetakse.

7(12)

3-24-3013

12. Vastuseks kaebaja põhjendustele märgib kohus, et kahtlus sellest, kas rendilepingul sõiduki

rendile andjana märgitud isikul on õigus sõidukit rendile anda, on otseselt seotud kasutusõiguse

kehtivusega. Kasutusõiguse kehtivuseks on vajalik tuvastada sõiduki omandiõigus ning seejärel

selgitada välja õigussuhe omaniku ja isiku vahel, kes on rendilepingu kohaselt olnud sõiduki

rendile andjaks väidetavas õigussuhtes kaebajaga. Seejuures ei ole vastustaja kunagi väitnud, et

sõiduki rendileandja peab ilmtingimata olema sõiduki omanik. Vastustaja on põhjendatult

selgitanud, et omandiõiguse tuvastamise olulisus seisnes vajaduses teha kindlaks rendile andjal

sõiduki rendile andmsie õiguse olemasolu. Omandiõiguse kindlaks tegemine oli üksnes üheks

asjaoluks, mida vastustaja otsuse tegemisel kontrollis ning ajaolu, et sõiduki omanik ei olnud

OÜ Sulevi Autoäri ei olnud iseseisvaks finantskorrektsiooni tegemise aluseks. Vastustajal oli

hoopis tekkinud kahtlus, et OÜ Sulevi Autoäri ja kaebaja vahel tehtud tehing võib olla näilik

põhjusel, et rendile andjaks oleval isikul puudus õigus sõiduki rendile andmiseks ja kaebajal oli

sõiduki kasutamise õigus tegelikkuses olemas, st tehing oli ebavajalik. Seejuures ei olnud

eraldiseisvat tähtsust sellel, kes oli sõiduki omanik, vaid see, kuidas kaebaja oli teenuse pakkuja

valinud ning kas tegemist on tegeliku rendilepinguga. Nimetatud kahtluste jada on otsuse põhjal

aru saadav ning ei jää kahtlust, miks vastustaja mingite andmete kogumist oluliseks pidas ning

millised järeldused asjas kogutud tõendite põhjal tehti.

13. Kaebajal ei ole õigus ka selles, et vaidemenetluses on kaebajale tehtavate etteheidete maht

vähenenud. Vaideotsusega jäeti kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata (dtl 44-49).

Vaideotsuses ei ole vaiet lahendav organ kuidagi möönnud sõiduki omanikuga seotud andmete

ebaolulisust, vaid on vastanud üksnes kaebaja poolt vaides esitatud põhjendustele. Vaideotsuses

on vastusena kaebaja põhjendustele selgitatud, et EIS rõhutas korrektsiooniotsuses, et kulud

peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Toetuse saaja poolt läbi viidud ostumenetlus seda

ei olnud. Vaideotsues on korratud otsuses toodud põhjendust, mille kohaselt oli vaidlusaluse

otsuse tegemisel oluline, et kaebaja esindajal oli sõiduki kasutamise õigus sõiduki tehnilisse

passi kantud kasutajana olemas ning selle rentimine ei olnud projekti abikõlblikkuse seisukohalt

põhjendatud ja abikõlblik. Seega ei ole vaidemenetluses kuidagi kitsendatud kaebajale

etteheidetava käitumise olemust.

14. Kohus leiab, et kaebaja on esitanud toetuse andmise õiguspärasuse seisukohalt olulist

tähtsust omavate asjaolude kohta ebaõiget teavet ja on asjakohast teavet varjanud. Kaebaja

esitas EIS-le rendiarved sõiduki Volkswagen e-Up numbrimärgiga 333JZN rendi kohta

ettevõttelt OÜ Sulevi Autoäri. Seega soovis kaebaja vastustajale näidata, et tal on õigussuhe

OÜ-ga Sulevi Autoäri sõiduki rentimiseks ja tal on kohustus tasuda sõiduki rentimise eest OÜ-

le Sulevi Autoäri. Seega on kaebaja esitanud valeandmeid juhul, kui järelevalve menetluses

leidis tuvastamist, et vastav õigussuhte puudus. Sellises olukorras ei ole sõiduki rendi eest

esitatud arved esitatud sõiduki kasutamise eest. Samuti on rikkumise koosseis täidetud juhul,

kui vastustaja on nõudnud kaebajalt seonduvalt rendisuhtega olulist teavet, kuid kaebaja ei ole

seda esitanud ning on olulist tähtsust omavat teavet varjanud.

8(12)

3-24-3013

14.1 Vastustaja esitas 23.02.2024 kaebajale päringu, milles juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule,

et OÜ Sulevi Autoäri tegevusalaks äriregistri andmetel ei ole autorenditeenuse pakkumine.

Vastustaja palus kaebajal selgitada, kuidas kaebaja jõudis nimetatud teenusepakkujani ning

esitada renditeenuse aluseks olev kokkulepe või leping (dtl 106-107). Kaebaja esitas vastusena

päringule OÜ Sulevi Autoäri ja kaebaja vahel sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt oli kaebajal

õigus kasutada vaidlusalust sõidukit tähtajagal 4 kuud 01.05-31.08.2023 (dtl 106). Vastustaja

palus oma 7.03.2024 e-kirjas kaebajal täiendavalt selgitada auto rentimisega seotud teemat, sh

esitada auto tehniline pass (dtl 103-104). Kaebaja esitas 11.03.2024 auto tehnilise passi foto,

millel on kasutaja ja omaniku andmed kinni kaetud (dtl 102). Kuivõrd vastustaja oli sõiduki

kasutusõiguse kontrollimiseks palunud kaebajal esitada tehnilise passi, mitte väljavõtte sellest,

siis pidi kaebaja ka vastustaja nõudest üheselt aru saama. Samuti pidi kaebaja vastustaja

23.02.2024 pöördumise põhjal aru saama, et vastustajal oli tekkinud kahtlus võimaliku

rendileandja õiguses sõidukit rendile anda, mistõttu on olulised just need andmed, mille kaebaja

kinni kattis. Sellele vaatamata esitas kaebaja vastustaja poolt nõutud andmed üksnes osaliselt, st

kinni kaetult. Vastustaja palus kaebajalt seejärel oma 11.03.2024 ja 15.03.2024 kirjas näha

kogu tehnilist passi (dtl 101, 120, 121). Kaebaja ei saatnud ka teistkordse küsimise peale

vastustaja poolt nõutud dokumenti, vastates vaid palvega, et EIS eemaldaks vaidlusalused arved

(dtl 121). Kaebaja palus EIS-l ka esitada seadus või nõue, mis näeb ette nõude esitada auto

tehniline pass. Seega jättis kaebaja teadlikult esitamata vastustaja poolt nõutud dokumendid

ning varjas andmeid, mida vastustaja temalt palus. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras,

kus vastustaja tuvastas, et rendilepingul renditeenust pakkuva isiku majandustegevuseks ei

olnud sõidukite rendi teenuse osutamine, oli põhjendatud täiendavate andmete nõudmine ja

kogumine selleks, et teha kindlaks kulude (rendi arvete) abikõlblikkus. Samuti oli sellises

olukorras põhjendatud vajalike andmete saamiseks Transpordiameti poole pöördumine. Saadud

andmete kohaselt ei kuulunud vaidlusalune sõiduk liiklusregistri andmete kohaselt 01.05.2023-

31.08.2023 OÜ-le Sulevi Autoäri, vaid AS-le SEB Liising (dtl 176). Liiklusregistri andmetel oli

sõiduki vastutav kasutaja nimetatud perioodil Koiduke OÜ (dtl 173). Kohus nõustub kaebajaga

selles, et iseenesest ei pea OÜ Sulevi Autoäri olema vaidlusaluse sõiduki omanik selleks, et

anda see kaebaja kasutusse. Samas peab omanikuks mitte oleval isikul olema omanikult saadud

õigus autot kasutada ja anda sõiduk edasi kolmandate isikute kasutusse. Olukorras, kus vastav

õigussuhe ei olnud tõendatud, on igati põhjendatud vastustaja kahtlus, mille kohaselt ei olnud

OÜ Sulevi Autoäri poolt esitatud arved seotud tegeliku sõiduki rendi teenusega, kuivõrd

ettevõttel puudus õiguslik alus sõidukit edasi rentida. Vastustaja on menetluses põhjendatult ka

kindlaks teinud, et äriregistri andmetel on Koiduke OÜ omanik, juhatuse liige ja tegelik kasu

saaja G.R, kes on toetuse saaja esindaja J.L isa. Lisaks on OÜ Sulevi Aotoäri majandusaasta

aruande andmete õigsust kinnitanud lisaks C.De ka G.R. Seega nähtub eeltoodud andmetest ja

isikute omavahelisest seotusest, et tehingu asjaolud ei olnud läbipaistvad ja kontrollitavad. Lisks

ei esitatud vastustajale ühtegi dokumenti õigussuhte kohta sõiduki omaniku või vastustava

kasutaja ja OÜ Sulevi Autoäri vahel, mille alusel vastustaja oleks saanud tuvastada sõiduki

kasutusõigus olemasolu.

14.2 Kaebaja esitas finantskorrektsiooni otsuse ärakuulamisel vastustajale sõiduki tehnilise passi,

millelt nähtuvalt on kaebaja esindajal olemas vaidlusaluse sõiduki kasutamise õigus. Tehniline

pass on väljastatud 09.08.2020, millest järeldub, et vastav kanne on sõiduki tehnilisse passi

kantud nimetatud kuupäeval (dtl 147-148). Seega nähtub kaebaja käitumisest, et ta soovis EIS

eest teadlikult varjata asjaolul et tema esindajal on sõiduki kasutamise õigus olemas juba alates

09.08.2020. Kuivõrd kaebaja esindajal oli sõiduki kasutamise õigus tulenevalt õigussuhtest

sõiduki vastutava kasutajaga, OÜ-ga Koiduke, olemas, siis puudus kaebajal faktiline vajadus

sõlmida rendilepingut OÜ-ga Sulevi Autoäri. Vastustajale ei esitatud kogu menetluse kestel

ühtegi dokumenti, mis oleks kinnitanud õigussuhet OÜ Sulevi Autoäri ja OÜ Koiduke vahel.

Ärakuulamise raames esitas kaebaja vastustajale küll C.Di kinnituse, mille kohaselt tal oli

juriidiline alus rendilepingu sõlmimiseks, kuid vastava õiguse olemasolu kinnitavaid dokumente

9(12)

3-24-3013

vastustajale ei esitatud (dtl 146). Seega olukorras, kus kaebaja esindaja oli kantud sõiduki

tehnilisse passi sõiduki kasutajana, sõiduki vastustav kasutaja OÜ Koiduke oli kaebaja esindaja

isaga seotud ettevõte ning menetluses ei esitatud ühtegi dokumenti, mille kohaselt oli OÜ-l Sulevi

Autoäri (kellega on kaebaja isal samuti seos) õigus sõidukit rendile anda, on põhjendatud

vastustaja seisukoht, mille kohaselt oli rendileping, mis sõlmiti kaebaja ja OÜ Sulevi Autoäri

vahel näilik. Kaebaja ei esitanud ka dokumente, mille kohaselt oli tema kasutusõigus peatunud

perioodiks, mil väidetavalt kehtis OÜ-ga Sulevi Autoäri sõlmitud rendileping. Seega leidis

menetluses kinnitust, et kaebaja esitas vastustajale ebaõigeid andmeid selle kohta, et tal on õigus

kasutada sõidukit OÜ-ga Sulevi Autoäri sõlmitud rendilepingu alusel ja et tal on kohustus kanda

nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi. Asjaolud kogumis näitavad, et maksed OÜ-le Sulevi

Autoäri ei olnud tehtud sõiduki tegeliku kasutamise eest.

14.3 Kohus nõustub, et tõendeid analüüsides võib jõuda järeldusele, et kasutussuhe eksisteeris

tegelikkuses OÜ Koiduke ja kaebaja esindaja vahel. Seega pidi eksisteerima ka õigussuhe

kaebaja esindaja ja kaebaja vahel. Puuduvad aga mistahes tõendud, mis võimaldaksid seostada

kasutussuhet mistahes viisil OÜ-ga Sulevi Autoäri. Seega on tehing kaebaja ja OÜ Sulevi Autoäri

vahel näilik ning tekitatud vaid eesmärgiga esitada rendi kulusid projekti raames abikõlbliku

kuluna. Pooled püüdsid tehinguga varjata asjaolu, et kaebajal oli oma esindaja kaudu sõiduki

kasutamise õigus olemas juba alates 09.08.2020.

14.4 Kaebaja on heitnud vastustajale ette liiklusregistri andmetele tuginemist tegelike õigussuhete

tuvastamisel. Liiklusseaduse § 173 lg 3 kohaselt on liiklusregister Vabariigi Valitsuse poolt

asutatud andmekogu, mille eesmärgiks on pidada arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12-

meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate

dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse, registerpantide üle.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määrusega kehtestatud Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 1

lg 1 kohaselt peetakse liiklusregistrit ühetaolise infotehnoloogilise andmekoguna. Nimetatud

sätetest järelduvalt on liiklusregistri näol tegemist informatiivse andmekoguga, mida kasutatakse

avalike ülesannete täitmiseks ja registrikandel ei ole mootorsõiduki omandi- ja kasutusõiguse

tekkimisel konstitutiivset õiguslikku tähendust (määruse nr 75 § 9). Siiski loob olemuselt

informatiivne omaniku ja kasutusõiguse kanne liiklusregistris sõiduki omandi- ja kasutusõiguse

suhtes nii tsiviil- kui haldussuhetes mõistlikult usaldatava õigusnäivuse, millest tulenevalt on

registrikandel oluline roll õigus- ja käibekindluse tagamisel. Seetõttu peab omaniku ja

kasutusõigsue kanne vastama tegelikule tsiviilõiguslikule olukorrale. Tulenevalt liiklusseaduse §

77 lõikest 3 peab mootorsõiduki omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama

Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates.

Seega, kuigi registriandmetel ei ole üldjuhul õiguslikku tähendust, näiteks ei tekita ega lõpeta

registrikanne omandiõigust, peab liiklusregister oma eesmärkide täitmiseks ja avaliku

usaldatavuse tagamiseks siiski kajastama tõeseid andmeid. Liiklusregistri ja sõiduki

registreerimistunnistuse andmetest juhinduvad oma tegevuses nii Maksu- ja Tolliamet näiteks

mootorsõiduki maksu nõudmisel kui ka Politsei- ja Piirivalveaamet näiteks mootorsõiduki

kasutamise õiguse tõendamisel. Liiklusregistri andmeid võib liiklusseaidse § 77 lõike 3 kohaselt

pidada tõendiks ka nende kohasena hoidmise nõude tõttu (andmete muudatusest tuleb anda teada

5 tööpäeva joksul). Nimetatust tulenevalt tuleb avaliku ülesande täitmisel eeldada liiklusregistri

admete õiguspärasust ning vastustaja on põhejdnatult kogunud andmeid sõiduki kasutus- ja

omandiõiguse kohta liiklusregistrist ja nõudnud kaebajalt sõiduki tehnilise passi esitamist.

Liiklusregistri kanne ei tähenda küll, et välistatud oleks kaebaja poolt kirjeldatud olukord, kus

kanded ei peelegda tegelikke omandisuhteid, kuid praegusel juhul ei ole esitatud selliseid

andmeid, mis annaksid alust pidada kandeid ebaõigeteks, kuivõrd puuduvad dokumendi, mis

kinnitaksid OÜ Sulevi Autoäri kasutusõiguse olemasolu. Ei ole ka eluliselt usutav, et OÜ

Koiduke, mis on kaebaja esindaja isaga seotud ettevõte, oleks kandnud kaebaja esindaja

liiklusregistrisse sõiduki kasutajana olukorras, kus vastav kasutusõigus oleks puudunud.

10(12)

3-24-3013

14.5 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on esitanud toetuse kasutamise

õiguspärasuse seisukohalt olulist tähtsust omavate asjaolude kohta ebaõiget teavet ja on

asjakohast teavet varjanud. Kaebaja on varjanud vastustaja eest teavet, mis seondub sõiduki

Volkswagen e-Up tegeliku kasutamisega ning esitanud vastustajale tegeliku kasutusõiguse

varjamise eesmärgil OÜ Sulevi Autoäri ja kaebaja vahel sõlmitud rendilepingu. Menetluses on

leidnud tuvastamist, et nimetatud leping on näilik, kuna OÜ Sulevi Autoäri kasutusõigus ei

leidnud tõendamist. Seevastu leidis tõendamist asjaolu, et kaebaja esindajal oli sõiduki

kasutusõigus olemas. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et sõidukit kasutati kaebaja poolt

projekti raames, siis tuleb eeldada ka kaebaja kasutusõiguse olemasolu. Kohus on ka välja

toonud, et kaebaja ei esitanud vastustajale menetluses nõutud dokumente, mille alusel oleks

vastustaja saanud kasutusõigse olemasolu kontrollida. Vastustaja on oma nõudmised esitanud

selgelt ning kaebajal ei saanud tekkida kahtlust, millistel põhjustel dokumentide esitamist

nõutakse. Seega on kohtu hinnangul täidetud meetme määruse § 19 lõike 1 punktis 3

sätestatud eeldused toetuse tagasi nõudmiseks. Sätte kohaselt võib EIS teha toetuse osalise või

täies ulatuses tagasi nõudmise otsuse, kui toetuse saaja on projekti ellu viimisel esitanud ebaõiget

teavet või jätnud teabe esitamata.

15. Kaebaja hinnangul on finantskorrektsiooni määr ebaproportsionaalne. Meetme määruse § 9 lg

1 annab EIS-le õiguse nõuda toetus tagasi osaliselt. Nii toetuse tagasinõudmise kui ka välja

maksmata jätmise otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega. Vastustaja heidab kaebajale ette

pettuse toime panemist, mis seisneb sõiduki kasutamisega seotud asjaolude varjamises ja ebsõige

teabe esitamises. Kaebaja esitas tahtlikult vastustajale kulude abikõlblikkuse tõendamiseks

lepingu, mille alusel sõiduki rentimist tegelikkuses ei toimunud. Kaebaja üritas auto

kasutamisega seotud asjaolusid teadlikult varjata, esitades vastustajale kinni kaetud andmetega

tehnilise passi. Tegemist ei saa olla ekslikult teabe esitamata jätmisega, kuivõrd kaebaja pidi aru

saama milliste kahtluste kummutamiseks vastustaja teavet vajab. Toetuse kasutamise osas

valeandmete esitamine on oluline asjaolu, mis õigustab toetuse andmise otsuse tagantjärele

tühistamist ja toetuse tagasi nõudmist. Kohus nõustub vastustajaga, et tekkinud olukorras ei saa

piirduda üksnes konkreetsete arvete kuludkumentide hulgast kõrvale jätmisega. Vaideotsuses on

asjakohaselt märgitud, et olukorras, kus toetuse saaja üritab teadlikult viia toetuse andjat

eksitusse ja selle läbi ikkagi tekitada kulu, mida tegelikult projekti elluviimiseks vaja ei ole, ei saa

piirduda toetuse summa vähendamisega vaidluse all oleva kulu võrra. Selline lahendus on justkui

üleskutse toetuse saajatele näilike kulude tekitamiseks ilma suuremate riskideta, sest kaotada võib

vaid summa, mida projekti tarbeks vaja ei lähe. Seejuures ei saa rikkumise kergendamiseks

tugineda asjaolule, et arvestatud ei ole toetuse sihtgruppi, kelleks on valdavalt tudengid, kellel

puuduvad rahalised vahendid ja varasemad kogemused toetuse saamisel. Vastustaja on kohaselt

rõhutanud, et antud juhul on tegemist pettusega, mille puhul kehtib nulltolerants. Pettuste

toimepaneku puhul ei ole tegemist oskuste ja teadmiste, vaid eetika ja moraali küsimustega.

Kontrolli läbiviimiseks vajalikke andmeid ei varjatud kogemata. Ei ole eluliselt usutav, et näiliku

olukorra loomine sõiduki kasutamsiega seotud asjaoludest oli kaebaja silmis õiguspärane

käitumine. Kaebaja eeskirjade eiramise tahtlikkus on ilmne. Avalikest vahenditest toetuse

andmise ja kasutamisega kaasnevad kohustused ja nende rikkumistele järgnevad tagajärjed.

Eesmärk on suunata rahastus sinna, kus seda on vaja ning kontrollida ja suunata rahastuse

eesmärgipärast ja ja säästlikku kasutamist. Vastustaja peab näitama, et selline käitumine ei ole

aktsepteeritav ja see peab tooma kaasa sanktsiooni, sest vastasel korral tooks see kaasa kahju

riigieelarvele ja avalikele huvidele. Kohus nõustub vastustajaga, et riiklike finantshuvide kaitse

tagab ennekõike see, kui pettuste toimepaneku ja tahtlikult ebaõigete ettekujutuste loomise korral

toetus täies mahus tagasi nõutakse. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja otsus

on proportsionaalne ning rikkumuse asjaolusid arvestades oli põhjendatud toetuse andmise otsuse

kehtetuks tunnistamine ja juba välja makstud toetuse tagasi nõudmine täies ulatuses.

11(12)

3-24-3013

16. Seega on kohus seisukohal, et 22.07.2024 finantskorrektsiooni otsus on õiguspärane. Kuna

vaildusalune otsus on õiguspärane, siis on õiguspärane ka 02.10.2024 vaideotsus, millega jäeti

rahuldamata kaebaja poolt otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie. Seega jääb kaebus kogu

ulatuses rahuldamata.

MENETKUSKULUD

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

18. Kohus otsustab omal algatusel asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

12(12)