Legislator Case Law & Legislation
2-24-138509/6 AI generated

2-24-138509/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-24-138509/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista R.P.-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 740 eurot 55 senti (põhinõue 612 eurot 45 senti, viivis 98 eurot 10 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).

Legislator headnote

AI generated

2-24-138509/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista R.P.-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 740 eurot 55 senti (põhinõue 612 eurot 45 senti, viivis 98 eurot 10 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-138509

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.P. vastu

põhivõla 612 euro 45 sendi, viivise ja sissenõudekulu

saamiseks

Tsiviilasja hind

852 eurot 32 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: R.P. (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.P.-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 740 eurot 55 senti

(põhinõue 612 eurot 45 senti, viivis 98 eurot 10 senti ja sissenõudekulu 30 eurot).

3. Mõista R.P.-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata

põhinõudelt alates 28. detsembrist 2024 kuni põhinõude (612 euro 45 sendi) täieliku

täitmiseni määras 0,05% päevas.

4. Jätta menetluskulud hagi R.P. kanda.

5. Mõista R.P.-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 387 eurot.

6. Mõista R.P.-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (387

eurolt) alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 25. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.P.-lt (kostja) 788 euro 73 sendi saamiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu

Maakohus 4. detsembril 2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja palub 27.detsembril 2024 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus

612 eurot 45 senti, viivis 98 eurot 10 senti ja sissenõudekulu 30 eurot. Samuti palus hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt alates 28. detsembrist 2024 kuni

põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Tele 2 Eesti AS 7. detsembril

2023 Tele 2 liitumislepingu nr 855670025. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi

rikkunud. Tele 2 Eesti AS luges lepingu ülesöelduks alates 16. märtsist 2024 ning loovutas

30. juunil 2024 lepingust tulenevad nõuded hagejale.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Maksekäsu kiirmenetluses on 21. novembril 2024 kostja õde kinnitanud, et kostja elab

välismaal, täpset riiki ei osanud öelda kuid Soomes kindlasti ei ole. 2. detsembril 2024 on

kostja ema kinnitanud, et kostja elab välismaal, täpset riiki ei tea, liigub palju ringi

(Hispaania, Tai). Emale teada olevalt võlgnikul kindel elukoha aadress puudub. Kohtute

infosüsteemi andmetel on rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril XXX vastanud 21.

novembril 2024 kostja õde. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja

hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil XXX, millelt vastused

puuduvad. 17. jaanuari 2025 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kuna

praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik

elukoht ei ole teada, tuleb menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega

mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud

menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse

menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 17. jaanuaril 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 2.

veebruaril 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (3. märtsiks 2025) ega ka hiljem hagile

vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja,

kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h; 122

eurot tund koos käibemaksuga).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 245 eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult

lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud sideteenuse osutamise lepingust

tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega,

samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas

asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 122 eurot (1 h x 100 x 1,22).

Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 387 eurot (245 + 20 + 122). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

9. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,

et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022

määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik