2-24-114866/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-114866

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.Q vastu võla

nõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

241,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: J.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõude mõista J.Q-lt välja põhivõlg 209

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,08 eurot ning tasumata põhivõlalt (209

eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni,

kuid mitte üle tasumata põhivõla (209 eurot) suuruse; samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt

tervikresolutsioonile.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus osaliselt.

3.2. Mõista J.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 209 eurot (tagastamata

laenu põhiosa) ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,08 eurot ning tasumata

põhivõlalt (209 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (209 eurot) suuruse.

3.3. Jätta poolte maakohtus kantud menetluskuludest 75% J.Q kanda ja 25%

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

2-24-114866

3.4. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta J.Q kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J.Q (kostja) vastu 309,94 euro saamiseks. Kohus tegi 19.04.2024

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Kohus lõpetas 28.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14.06.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 247,40 eurot, intressi 12,24 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 29,69 eurot, samuti viivise alates 14.06.2024 kuni

põhinõude 247,40 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12% aastas.

3. Hagiavalduse kohaselt on AS Inbank Finance ja kostja vahel 02.04.2023 sõlmitud

järelmaksuleping nr L89011937387, mille alusel sai kostja kauba (Samsung Galaxy A34 5G

128GB) järelmaksuga. Vastavalt lepingule ostis kostja kauba hinnaga 399 eurot. Lepingu

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,73% aastas, mis koosnes kauba maksumusest 399

eurot, lepingutasust 10 eurot ja igakuisest osamaksest 38 eurot (12 osamakset). Laenu

tasumise periood oli 20.04.2023–20.03.2024. Intressimäär oli 12% aastas ja viivise määr 12%

aastas.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis AS Inbank

Finance 07.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 28.11.2023 saatis AS Inbank Finance

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. 29.11.2023 loovutas AS Inbank Finance oma nõude kostja vastu hagejale.

Nõue loovutati koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale teatati loovutusest 30.11.2023.

5. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja 22.11.2024 menetlusdokumendis, et kuna tegemist

oli järelmaksulepinguga, siis toimus makse kaupmehele (Tele2 AS). Hageja selgitas ka

2-24-114866

sissenõudesumma 30 eurot kujunemist ning esitas n-ö alternatiivse arvutuse juhuks, kui

maakohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

6. Hageja selgitas, et kuna laen tuli tagastada perioodil 20.04.2023–20.03.2024, siis oli kõigi

osamaksete tähtaeg hagi esitamisega saabunud ja kogu laenusumma oli muutunud

sissenõutavaks. Sel juhul ei pea hageja esitama oma sissenõutavaks muutnud nõude

terviklikku arvestust VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi. Kostja sai laenu 399 eurot, millest

on tasutud kokku 190 eurot. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Seega on kostja võlg hageja ees 209 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi tervikuna rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja

kanda. Kuna kostja menetluses aktiivselt ei osalenud, siis maakohus kostja menetluskulusid

kindlaks ei määranud. Maakohus toimetas kohtuotsuse kostjale kätte teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes.

9. Maakohus märkis, et krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli

sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi

maksnud ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Krediidi andmisel pidi krediidiandja

järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse

määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

10. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et laen on kostjale üle antud.

Tegemist oli järelmaksulepinguga. Selles on märgitud kauba maksumus 399 eurot ning et

leping jõustub kauba üleandmisel. Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, kas, millal ja mis

viisil kostja kauba kätte sai. Maakohus ei pidanud piisavaks hageja selgitust ja tõendeid selle

kohta, et järelmaksulepingute korral toimub väljamakse kaupmehele, mitte kliendile, ning et

lepingute alusel tehakse koondmakse. Maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud kauba kostjale

üleandmine. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et lepingutingimuste kohaselt

oleks leping jõustunud. Samuti ei olnud hageja maakohtu hinnangul tõendanud, millal ja kus

sai kostja tutvuda laenulepingus viidatud erinevate üldtingimustega, st kas kostja sai nendega

tutvuda lepingu sõlmimisel. Maakohus asus seisukohale, et ei saa järeldada, et poolte vahel oli

kehtiv leping ja et laenusumma oli kostja kasutusse antud. Sellest tulenevalt ei ole VÕS § 396

raha tagastamise nõude eeldused täidetud.

11. Maakohus tuvastas ka esialgse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise (VÕS § 4034). Maksehäireregistri päring on tehtud alles pärast laenulepingu

sõlmimist (12.06.2024). Laenutaotluses on küsitud üksnes igakuist sissetulekut (milleks kostja

on märkinud 1200 eurot) ja igakuiseid kohustusi (märgitud 0 eurot), täpsustamata, mida nende

all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu ega eluaseme

tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on hageja hagiavalduses taasesitanud

laenutaotluse andmed, milles ei ole viidatud ühelegi päringule. Hageja on ise selgitanud, et

selle laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Maakohtu hinnangul ei saa

krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise kiirusele. Laenu

andmise kiirus võib olla täiendav asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle oma võimete, sest

temalt ei küsita eriti midagi ning tal ei ole aega järelemõtlemiseks.

2-24-114866

12. Maakohus ei pidanud piisavaks ka hageja esitatud dokumente nõude loovutuse kohta.

Maakohus märkis, et on samale hagejale korduvalt erinevates menetlustes ette heitnud, et

hageja esitab identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava

algse krediidiandja „esindaja“. Kohtu hinnangul on hageja need teated ise koostanud.

13. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ei ole tõendanud kauba kostja poolt

kättesaamist ning selle kaudu lepingu jõustumist, jääb põhivõla, kõrvalnõuete ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Maakohus selgitas võla

sissenõudmiskulude kohta täiendavalt, et VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole

seadustatud hinnakiri. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu

suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu

on sõltuvalt nõude suurusest erinev.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

tema hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt ja mõista kostjalt välja tagastamata põhiosa 209 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis

20,08 eurot ning tasumata põhivõlalt (209 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31.12.2024 kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

15. Hageja väitel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-d 1–

4, § 442 lg 8, § 5), rikkudes mh poolte võrdsuse põhimõtet.

16. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata eelkõige seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et

kostja sai kätte kauba, mille eest tasumiseks temaga krediidileping sõlmiti. Maakohus on

otsuse tegemisel tuginenud väidetele, mida kostja esitanud ei ole. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja 22.11.2024 esitatud selgitusi ja tõendeid. Hageja

selgitas, et väljamakse on toimunud Tele2 AS-ile (mitte kostjale) ning selliste

järelmaksulepingute puhul tehakse koondmakse. Hageja esitas ka tõendid, sh Tele2 AS-i

tõendi kauba üleandmise kohta 02.04.2023 Tele2 AS esinduses. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks asjaomased tõendid ei sobi. Kuna kostja on teinud perioodil 20.04.2023–

10.08.2023 lepingu alusel tagasimakseid, siis on lepingu sõlmimine ja olemasolu tõendatud.

Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Mis puudutab lepingu üldtingimuste tutvustamist, siis

ei küsinud maakohus nende kohta hagejalt täiendavat selgitust, mistõttu on maakohtu otsus

selle etteheite osas üllatuslik.

17. Hageja hinnangul olid eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks täidetud ning maakohus oleks

pidanud lähtuma TsMS § 407 lg-st 1, sh selle teisest lausest, mille kohaselt oleks tulnud

lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja esitatud faktilised väited, s.o järelmaksuga

müügilepingu sõlmimine, mille alusel sai hageja kauba, kuid jättis lepingujärgsed osamaksed

tähtajaks tasumata. Maakohus oleks tohtinud omaalgatuslikult kontrollida vaid seda, kas

tarbijale antud krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, 2-21-

13098). Käesoleval juhul on maakohus ületanud diskretsioonipiire ja esitanud väited, mida

oleks saanud esitada vaid kostja. Hageja on seisukohal, et kohus ei kohelnud pooli võrdselt.

Hagimenetluses kehtib võistlevuse, dispositiivsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõte. TsMS §

230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole vastuväiteid kauba ja krediidi

saamise kohta esitanud.

2-24-114866

18. Juhul, kui kohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, oleks

maakohtul olnud võimalik rahuldada hagi osaliselt. Hageja esitas 22.11.2024 seisukohaga

ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Kostja sai krediiti 399 eurot ja lepingu lõpptähtpäev saabus 20.03.2024. Kuivõrd kostja on

teinud tagasimakseid kokku 190 eurot, tuleks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 406¹ lg 4 p 2 alusel välja tagastamata

krediidisumma 209 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.03.2024. 30.12.2024 seisuga oli

sissenõutavaks muutunud viivis 20,08 eurot.

19. Hageja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus on seadnud kahtluse alla nõude

loovutamise, kuna kostja ei ole nõude loovutamisele vastu vaielnud. Hageja viitas VÕS §-de

170 ja 172 regulatsioonile, samuti Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei välista hagi

rahuldamist iseenesest see, kui kostjale teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse

esitamist (RKTKo 06.06.2007, 3-2-1-62-07, p 12).

Menetluse edasine käik, vastustaja seisukoht

20. Ringkonnakohus toimetas kostjale apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse,

apellatsioonkaebuse ja hageja menetluskulude nimekirja kätte avalikult ning luges need

dokumendid kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada

ja maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega

rahuldab hageja nõude põhivõla 209 eurot ja seadusjärgse viivise kostjalt väljamõistmiseks.

Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab

ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

22. Hageja märkis apellatsioonkaebuse p-s 2, et vaidlustab täielikult maakohtu otsuse, millega

jäeti tema hagi rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Samas taotles hageja uue otsuse

tegemist ja hagi rahuldamist üksnes oma ümberarvestuse järgse nõude osas ning arvestas

riigilõivu samuti vaid ümberarvestuse järgse nõude summa pealt. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles hageja

ümberarvestatud nõue, st põhivõla ja viivise nõue, jäi rahuldamata (TsMS § 651 lg 1). Kuna

hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ringkonnakohus seda küsimust ei käsitle.

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi täielikult rahuldamata jätmisel rikkunud

menetlusõiguse norme. TsMS § 407 lg 6 järgi, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

tõendeid vääralt hinnates ja tõendamiskoormise nõudeid rikkudes asunud seisukohale, et

hagiavaldus ei ole põhjendatud seetõttu, et VÕS § 396 raha tagastamise nõude eeldused ei ole

täidetud.

2-24-114866

24. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude alusel. TsMS § 5 lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, mistõttu peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Kohtupoolne kontroll hõlmab

krediidi kulukuse määra hindamist ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

hindamist. Kuigi kohtul on tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid hinnates täiendav

kohustus hinnata eelnevalt nimetatud aspekte ka omal algatusel, ei hõlma see õigus ja

kohustus seda, et kohus saaks asuda samas asjas kostja esindajaks mis tahes muus

tõenduslikus küsimuses.

25. Käesoleval juhul esitas hageja krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr

L89011937387 ja selle lisadokumendid, kust nähtub, et kostja sai krediiti 399 eurot Samsung

Galaxy A34 5G 128 GB ostmiseks (dtl 36–41, 52–57), tõendid krediidisumma Tele2 AS-ile

tasumise kohta (dtl 107, 108), Tele2 AS arve Samsung Galaxy A34 5G 128 GB müügi kohta

(dtl 205) ja konto väljavõtte kostja poolt laenumaksete tagastamise kohta perioodil

05.04.2023–13.08.2023 (dtl 201–202). Hageja on ka selgitanud, et järelmaksulepingute puhul

saab laenusaaja krediiti, mida ei väljastata talle, vaid kaupmehele, kelleks käesoleval juhul oli

Tele2 AS. Arvestades hageja esitatud tõendeid, sh seda, et kostja on lepingu nr

L89011937387 alusel tagasimakseid teinud, tulnuks lugeda tõendatuks, et kostja on hagejalt

krediiti saanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus esitatud tõendite põhjal alus

asuda seisukohale, et laenulepingu sõlmimine on tõendamata. Maakohus oleks pidanud

lähtuma sellest, et kostja vastuväidete puudumisel on laenu andmine tõendatud (VÕS § 407 lg

1 viimane lause).

26. Hageja on oma 22.11.2024 ümberarvestatud nõudes selgitanud, et kostja on krediidist

suurusega 399 eurot tagastanud 190 eurot (dtl 201–202), mis tuleb lugeda põhiosa katteks.

Hageja nõudis seejärel kostjalt 209 euro tasumata põhivõla väljamõistmist.

27. Ringkonnakohtu hinnangul oleks tulnud nõue 209 euro saamiseks rahuldada.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuna laenuleping kehtis 20.04.2023–20.03.2024, st

viimane osamakse pidi olema tagastatud 20.03.2024 (dtl 36) ning hagiavaldus esitati kohtule

13.06.2024, siis oli kogu laen muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Hageja on

tõendanud, et kuna kostja oli teinud tagasimakseid 190 eurot, mis tuleb praegusel juhul lugeda

tasutuks põhivõla katteks, siis on kostja põhivõla suurus 209 eurot. Kuna algse laenugraafiku

järgi oli kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu laenusumma muutunud

sissenõutavaks, ei pidanud hageja esitama täiendavalt VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohast

arvestust (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24 teise lõik).

28. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud ka seda, et algne krediidiandja on

loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale (dtl 70, 71). Kostja vastuväidete puudumisel

puudub alus seda kahtluse alla seada.

29. Ringkonnakohus rahuldab ka hageja nõude viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määra järgi saamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud arvestuse kohaselt on hageja palunud

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 20,08 eurot (alates 21.03.2024 kuni 30.12.2024)

ning viivise tasumata põhivõlalt (209,00 eurolt) alates 31.12.2024 kuni kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus nõustub, et võlg muutus

sissenõutavaks 21.03.2024, kuna laenuleping lõppes 20.03.2024. Kuna viivisekalkulaatori

2-24-114866

järgi on hageja viivisearvestus korrektne, tuleb hageja nõutud viivis kostjalt välja mõista.

Lähtudes VÕS § 113 lg-st 5 mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (209 eurot)

suuruse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust. Arvestades, et hageja nõue rahuldatakse ligi 75% ulatuses (algne nõue ilma tulevikku

suunatud viiviseta oli kokku 305,71 eurot; nõue on rahuldatud (samuti ilma tulevikku

suunatud viiviseta) 229,08 euro ulatuses), on õiglane jagada menetluskulud proportsionaalselt

hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv). Maakohtus kantud

menetluskuludest jääb seetõttu 25% hageja kanda ja 75% kostja kanda.

31. Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu otsus vaid ümberarvestatud nõude

rahuldamata jätmise osas ning selles osas apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad

apellatsiooniastme menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

32. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, siis jätab ringkonnakohus ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174

lg-d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud

korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt