2-20-5082/94 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

6. märts 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-20-5082

Tsiviilasi

M. A. hagiavaldus L. A. ja K. A. vastu elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind

Nõudes L. A. vastu 1152 eurot

Nõudes K. A. vastu 1152 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

M. A. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX);

Kostjad:

1. L. A. (ik XXX ; elukoht: XXX-i );

2. K. A. (ik XXX; elukoht: XXX-i ).

Kostjate seaduslik esindaja: A. P. (ik XXX; elukoht:

XXX-i ; e-post: XXX), A. P. lepinguline esindaja

Jelena Beljakova (e-post: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M. A. hagi L. A. ja K. A. vastu elatise vähendamiseks.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg

1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse

(TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei

taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Tsiviilasi nr 2-20-5082

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. M. A. (hageja) esitas 02.04.2020 Pärnu Maakohtule hagi L. P. (alates 30.08.2021 A.,

kostja 1) ja K. P. (alates 30.08.2021 A., kostja 2) vastu, milles palus vähendada Pärnu

Maakohtu 30.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4975 hageja poolt kostjate ülalpidamiseks

maksmisele kuuluva elatise suurust iga kostja kohta 100,00 eurole kuus alates hagiavalduse

esitamisest kuni Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorra lõppemiseni, kuid

vähemalt kuni 10.09.2020.

1.2. Asjaolude kohaselt Pärnu Maakohus mõistis 30.03.2017 otsusega hagejalt kostjate kasuks

välja igakuise elatise perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (alates

01.01.2020 elatise miinimummäär 292 eurot) kuni kostjate täisealiseks saamiseni, so vastavalt

kuni 15.06.2026 ja 06.07.2027

Hageja sai 06.03.2020 oma Soome tööandjalt XXX teate, et tööandja vähendab seoses

COVID-19 pandeemiast tingitud tellimuste vähenemisega hageja töömahtu ja igakuist töötasu

01.03.2020 kuni 10.09.2020 poole võrra, s.o 970,50 euroni kuus. Hagejal on lisaks kostjatele

veel kolm ülalpeetavat. Hagejal puudub register- või muu arvestatav vara, mida saaks panna

teenima ja mille arvelt saaks hageja võrdselt ülal pidada ennast ja viite last.

1.3. Hageja 28.09.2020 avaldusega laiendas haginõuet ning taotleb Pärnu Maakohtu

30.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4975 kostjate kasuks väljamõistetud elatise

vähendamist iga kostja kohta 100,00 eurole kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni kostjate

täisealiseks saamiseni.

Hageja väitel tingivad haginõude laiendamist hagejal diagnoositud komplitseeritud

õlakahjustus, mille tõttu on hageja sunnitud peatselt lahkuma XXX-st. Alates mai 2020 töötab

hageja XXX-s, kus teenib alates 2020 juunist 620 eurot kuus (neto). Hageja ei ole oma

tervisliku seisundi tõttu praegu ega tulevikus arvatavasti suuteline kõrgema sissetulekuga tööd

tegema ning tasuma kostjatele elatist väljamõistetud suuruses.

1.4. Hageja esitas 11.03.2021 avalduse, millises taotleb elatise vähendamist kummagi kostja

osas kuni 64 euroni kuus (kokku 128 eurot) alates hagi esitamisest kuni 30.09.2021. Hageja

väitel tingivad haginõude suurendamist (so elatise vähendamist kuni 64 euroni kuus alaealise

lapse kohta) töö kaotus, kokku viie alaealise lapse ülalpidamisvajadus, parema õla IGHL

kõõluse rebend, mis vajab operatsiooni, töötukassa töötuskindlustuse suurus 12,88 eurot

päevas ning kohustatud vanemale toimetuleku tagamine ühetaoliselt ülalpeetavatega. Koos

haginõude suurendamisega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus esialgse

õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks kostjatele makstava elatist vähendada 64 eurole kuus

(so kokku 124 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuasjas tehtava kohtuotsuse

jõustumiseni.

Hageja avaldab, et lahkus XXX-st 15.04.2020. Esmakordselt vigastas hageja õlaliigest 2016

aastal, korduv vigastus tekkis 14.04.2020. Korduv vigastus tekitas parema õla IGHL rebendi.

Hageja on seisukohal, et XXX objekti kaardi andmed annavad väärat informatsiooni kuna

objektil viibides pole hageja teinud tunnist tundi tööd juba oma tervise probleemide ja ka

oskuste poolest. Hageja ei ole pidanud vajalikuks minna poolest päevast koju, kuna päeva

lõpuks oli tema ülesanne tööriistade ja tööliste transport töölt koju.

1.5. Hageja esitas 19.04.2021 taotluse vähendada kummagi kostja osas elatis kuni 100 euroni

kuus (kokku 200 eurot) alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Uue

asjaoluna toob hageja välja, et XXX-ga sõlmiti leping tähtajaliselt kuni tööobjekti

lõpetamiseni 06.03.2021. Seoses õlatraumaga pöördus hageja töövõime hindamiseks Eesti

Töötukassasse ning otsus tuleb 10.05.2021. Hageja vaidlustab kostjate poolt vastuses hagile

2(7)

Tsiviilasi nr 2-20-5082

punktis 1.10 välja toodud kulutuste suurused. Hageja taotleb elatise vähendamisel võtta

arvesse ka kostjatele makstavat lapsetoetust. Hageja sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis

summas 386,40 eurot (päevamäär 12,88 eurot). Hageja abikaasa on samuti töötu.

1.6. Hageja 07.02.2025 menetlusdokumendis vaidleb vastu asjas esitatud kuludokumentidele,

ei nõustu kostjate tervisliku seisundi kirjeldusega ning vaidleb vastu kostjate seadusliku

esindaja töövõime hindamise otsuses antud hinnangule A. P. töövõime ulatusele.

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Kostjate seaduslik esindaja (ema) kasvatab

kostjaid üksi, hageja laste kasvamises ei osale ja ei suhtle nendega. Kostjad ei ela koos hagejaga

ega ei saa hagejalt muud toetust peale elatise. Kostjad ja kostjate seaduslik esindaja elavad

olude sunnil üürikorteris ega ei oma lisaks elatisele muud toetus peale kostja seadusliku

esindaja sissetuleku. Kostjad on seisukohal, et võrreldes kostjate seadusliku esindajaga on

hageja perekonnas (kus kasvab veel kolm last) sissetulek laekunud hagejalt, hageja abikaasalt,

riigi toetusest lasterikkale perele. Hageja abikaasala kuulub kolm kinnisvara ning vähemalt ühte

neist on võimalik üürile anda. Kostjad on seisukohal, et hageja perekonna majanduslik olukord

on palju parem.

Kostjate seaduslik esindaja sai 30.03.2020 teatise, et tema tööleping öeldakse erakorralise

olukorra tõttu ülesse alates 20.04.2020. Seega puudub kostjate emal alates 01.05.2020 sissetulek

töötasu näol. Enne koondamist oli kostjate ema töötasu keskmiselt 686,20 eurot kuus. Kostjate

emale on määratud osaline töövõime, mis piirab tema võimaluse töötamiseks.

Töövõimehüvitise suurus on keskmiselt 225 eurot kuus.

Kostjal I on diagnoositud „Täpsustamata XXX“, mis toob endaga kaasa XXX ja mis vajab

XXX. Kostja haigus nõuab XXX. Ei ole välistatud, et paari lähiaasta jooksul tuleb kostja I

XXX, kostja I XXX. Kostjal I on XXX. Lisaks on kostjal I XXX. Kostjal I kulub enda

ülalpidamiseks 765 eurot kuus ja kostjal II 643 eurot kuus. Kostjad esitasid taotluse tõendite

kogumiseks.

2.2. Kostjad 19.04.2021 seisukohas leiavad, et hageja väide tõsise terviseprobleemi kohta ei

vasta tõele. Hageja on juba 2017 aastal viidanud õla probleemile, mis väidetavalt takistas

hagejal ilmuda DNA ekspertiisile, samas on 2020 juunis tehtud piltidelt selgelt hähtav, et

hageja ei tunne ebamugavust õlas ja vabalt kasutab mõlemaid käsi. Kostjate ema on näinud

hagejat ja tema abikaasat pidevalt sõitmas sõidukitega registrinumbriga XXX ja XXX.

Järelikult on hageja perekonnas kasutuses kaks autot, kusjuures vana auto vahetas hageja uue

vastu aprillis 2021. Majas, kus elab hageja ja tema perekond, toimusid eelmisel suvel

remonditööd. Hageja eluviis on palju muretum kui see, milles hageja soovib kohut jätkuvalt

veenda.

2.3. Kostjad 24.01.2025 avaldavad, et kostjate emal on tuvastatud XXX kestusega kuni 2028

aastani. Kostjad paluvad sellega arvestada, et ema terviseseisund raskendab laste täiel määral

ülalpidamist ning elatise vähendamisel ei oleks emal enam võimalik tagada kostjatele piisavat

toetust nende igapäevaelu ja arenguvajaduste katmiseks.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

kogumis asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

3(7)

Tsiviilasi nr 2-20-5082

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike

väidetega.

5. Pärnu Maakohtu 30.03.2017 otsusega tsiviilasjas 2-16-4975 mõisteti hagejalt kummagi

kostja kasuks elatis välja perekonnaseaduses (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud

miinimummääras alates 01.04.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kostja I kasuks kuni

15.06.2026 ja kostja II kasuks kuni 06.07.2027

6. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on

märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt

tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr

3-2-1-35-17 p 32). Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama nende asjaolude esinemist,

mis põhjendaksid väljamõistetud elatise vähendamist.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega

kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse,

et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist

292 eurot kuus; PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse

muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Elatusraha miinimummäär

02.04.2020 seisuga oli 292 eurot kuus.

7. Hageja esitas esialgu hagi elatise vähendamiseks kuni 10.09.2020 seoses sellega, et sai

Soome tööandjalt XXX lt teate töötasu poole võtta vähendamise kohta. Hagejal on lisaks

kostjatele veel kolm ülalpeetavat ning hagejal ei ole vahendeid, mille arvelt saaks hageja

võrdselt ülal pidada ennast ja viite last. 28.09.2020 hagis esitas hageja vähendamise asjaoluna

temal diagnoositud õlakahjustuse, mille tõttu oli hageja sunnitud vahetama töökohta. Hageja

töötab XXX-s ning alates 2020 juunist on hageja töötasu 620 eurot kuus (neto). 11.03.2021

hageja esitas elatise vähendamise asjaoluna töökaotuse, viie lapse ülalpidamisvajaduse ning

parema õla IGHL kõõluse rebendi, mis vajab operatsiooni. 19.04.2021 tõi hageja uue

asjaoluna välja tähtajalise töölepingu sõlmimise ning avaldas, et hageja abikaasa on samuti

töötu. Hageja esitas ka taotluse, et elatise vähendamisel võtta arvesse kostjatele makstavat

lapsetoetust. Oma viimases 07.02.2025 esitatud menetlusdokumendis hageja toetus elatise

vähendamise asjaoluna enda tervisliku seisundile.

8. Hageja on leidnud, et elatise vähendamine on põhjendatud ka seoses laste tegelike

ülalpidamiskulude ulatusega, hageja on kostjatele ette heitnud ülalpidamiskulude tõendamata

jätmist. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle

4(7)

Tsiviilasi nr 2-20-5082

otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,

kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta; kui elatise

väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise

aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks

teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need

eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks; samuti tuleb eeldada, et kompromissis

ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud; kompromissi muutmiseks tuleb aga

tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (3-2-1-35-

17, p 36, 37.1). Kohus leiab, et viidatud seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi

kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole.

9. Käesoleval juhul on varasemaks kohtulahendiks otsus, milles elatise nõude aluseks olnud

asjaolusid märgitud ei ole. Kohus kogus tõendina tsiviilasjas 2-16-4975 esitatud hagiavalduse,

milles on välja toodud laste vajadused ühes kuus järgmiselt:

L. A.

K. A.

toit

Elukohaga seonduvad kulud

Kool/lasteaed

riided, jalanõud

side

tervishoid

koolifond

side

transport

KOKKU (eur/kuus)

10. Käesolevas menetluses on kostjad enda vajadused ühes kuus esitanud järgmiselt:

L. A.

K. A.

Eluasemekulud

Majapidamiskulud

Toit

Transport (rendiauto, takso, buss)

Sidekulu/tv

Tervis

Hügieen

Riided/jalanõud

Kindlustusmakse (koolifond)

Lastele kogumine

Kooli väljasõidud/üritused

Sünnipäevad

Jõulud

Eraõpe tunnid

Soome

Suve üritused/meelelahutus

Elektroonika

Tasuraha, koolis söömine

KOKKU (eur/kuus)

5(7)

Tsiviilasi nr 2-20-5082

11. Kohus nõustub kostjatega, et seoses üldise hinnatõusuga on laste vajadused kasvanud.

Ülalpidamist tuleb tulenevalt PKS § 99 lg 1 anda lähtuvalt lapse tavalisest elulaadist, mitte

minimaalseimast võimalikust ulatusest esmavajaduste kandmiseks. Kohus asub seisukohale,

et tõendatud ei ole, et ükski kostjate vajadus oleks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise

ajaga vähenenud. Hageja poolt esitatud tõenditest prillide maksumuse kohta ei nähtu, et ükski

neis faktiliselt arvestab kostja I tegelikku vajadust. Käesoleval juhul ei nõua kostjad

elatisemaksete suurendamist, millest tulenevalt peaksid tõendama enda suurenenud kulutusi

(nagu kohus ekslikult pooltele selgitas), vaid hageja nõuab elatisemaksete vähendamist ning

peab tõendama neid asjaolusid, mis on tekkinud pärast elatise väljamõistmist ja mille tõttu on

põhjendatud elatisemaksete vähendamine.

12. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja

võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74

p 11). Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem

on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §

101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-

s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui

hageja tugineb asjaolule, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada kuna ta on PKS § 102 lg 2

kirjeldatud olukorras, pidi ta seda ka tõendama.

13. Hageja on asjaoluna välja toonud, et ta on töötu, tema tervislik seisund ei võimalda tal

töötada ning ta peab üleval viite last. Kõigepealt kohus märgib, et viie lapse olemasolu oli ka

tsiviilasjas 2-16-4975 lahendi tegemise ajal, mistõttu tegemist ei ole uue asjaoluna. Hageja

tervisliku seisundiga seoses on kohus mitmel korral hagejale selgitanud, et hageja poolt

esitatavad dokumendid tervisliku seisundi kohta ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2

mõistes. Samas on kostjate seaduslik esindaja enda töövõime puudumise kohta esitanud

asjakohase dokumendi.

14. Hageja on tööealine ega ole kohtu selgitustest olenemata enda töövõimetuse kohta tõendit

esitanud. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-100215,

p 20). Kohus on seisukohal, et hageja töötus ei kujuta endast alust välja mõistetud

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Lisaks kohus märgib, arvestades kostjate poolt esitatud

tõendeid selle kohta, et hageja on sisuliselt kogu menetluse vältel Pärnu Maakohtu 30.03.2017

otsust täitnud, et hageja poolt kohtule esitatud dokumendid tema (ja abikaasa) majandusliku

seisundi ja sissetuleku kohta ei ole tõenäoliselt ammendavad.

15. Mõlemal vanemal lasub laste ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud

tegema kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek

iseenda ja lastele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega

koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.

Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest

see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes

osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla

6(7)

Tsiviilasi nr 2-20-5082

erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Kohtule esitatud

dokumentidest ei nähtu, et kostjate seaduslik esindaja oleks hagejast majanduslikult paremini

kindlustatud.

16. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud TsMS §-s 459 sätestatud eelduste olemasolu (elatise

maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude oluline muutumine, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise lahend, ja elatise vähendamise nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada), ega PKS § 102 lg-s 2 esineva mõjuva põhjuse olemasolu, jätab kohus

hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

7(7)