2-24-128724/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-128728

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F Ai (A) vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

353,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja F A (isikukood xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista F Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks xxx AS ja F Ai vahel 04.09.2022

sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX tulenevalt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus summas 34,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,47

eurot ning viivise alates 06.03.2025 kuni nõude (summas 34,59 eurot) kohase tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Välja mõista F Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks xxx AS ja F Ai vahel 04.09.2022

sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX tulenevalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

kokku 100,89 eurot (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed perioodil 15.03.2025 kuni

15.09.2025) alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

15.03.2025

13,85

15.04.2025

13,92

15.05.2025

14,21

15.06.2025

14,42

15.07.2025

14,70

15.08.2025

14,93

15.09.2025

14,86

4. Mõista F Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni nende kohase tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

5. Jätta menetluskulud F Ai kanda.

6. Välja mõista F Ailt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 400 eurot

(käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

8. Toimetada tagaseljaotsus F Ailt avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse F Ailt (kostja, võlgnik) 329,86 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 06.11.2024 määrusega anti nõue

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi 25.11.2024

(täpsustatud 19.12.2025). Hageja palus hagis kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 259,16 eurot, intress

17,60 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,46 eurot ning viivis

alates 26.11.2024 kuni põhinõude summas 259,16 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 12%

aastas. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista 19.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhiosa summa 7,94 eurot (s.o osamakse 15.12.2024) ning viivise antud summalt VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtapäevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni järgnevalt:

maksetähtaeg osamakse suurus

15.01.2025

13,21

15.02.2025

13,44

15.03.2025

13,85

15.04.2025

13,92

15.05.2025

14,21

15.06.2025

14,42

15.07.2025

14,70

15.08.2025

14,93

15.09.2025

14,86

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 08.01.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 08.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub alternatiivse nõude osas rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja xxx AS

vahel 4.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX (mille alusel seotas kostja kauba maksumusega

399 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust.

Hagi kohaselt on hageja hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete

otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik

endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad,

kui kostja sissetulekud. Hagis toodud asjaolude kohaselt tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis

esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ja tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja

Pensioniregistris kajastunud kostja viimase kuue kuu sissetulekust. Kohtu hinnangul ei saa tarbija

esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike

andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei

saa jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus.

Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei

nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid

dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi

avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita,

millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste

kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike

eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.

5. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja

küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

6. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg

7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

7. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel

juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud

need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

8. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja selgitas, et 04.09.2022 järelmaksulepingu kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas

399,00 eurot ning kostja kohustus tegema tagasimakseid igakuiselt minimaalselt 15,46 eurot kuus

hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Kostja on tagasimakseid teinud kokku summas 263,52 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt (kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks), tuleb kostjal tagastada põhiosa

summas 135,48 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed 15.11.2022 –

15.11.2024 täielikult ning 15.12.2024 osaliselt.

Hageja tõi esile, et juhul kui lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda, esitab hageja alternatiivselt

lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja

mõista 19.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 7,94 eurot (s.o osamakse

15.12.2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

iga osamakse tasumise tähtapäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni järgnevalt:

maksetähtaeg osamakse suurus

15.01.2025

13,21

15.02.2025

13,44

15.03.2025

13,85

15.04.2025

13,92

15.05.2025

14,21

15.06.2025

14,42

15.07.2025

14,70

15.08.2025

14,93

15.9.2025

14,86

Hageja selgituste kohaselt on esitatud andmetest näha, et kostja on lepingu alusel tasunud vaid 16

maksegraafiku järgset osamakset. Seega ei ole kostja lepingut täitnud ca 10 kuud. Ka kohtuvälises

menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa

tasumisega. Seetõttu leiab hageja, et kuigi kostja ei olnud nõude suuruse muutumise tõttu hagi

esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei

pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

9. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi

vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 24.01.2024. Seega ei ole

kostja vaidluse all olevast lepingust tulenevaid kohustusi täitnud üle ühe aasta, samuti ei ole kostja

osalenud kohtumenetluses. Kohtu hinnangul viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele,

et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud,

mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

10. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 34,59 eurot (15.12.2024

osamakse summas 7,94 eurot + 15.01.2025 osamakse 13,21 eurot + 15.02.2025 osamakse summas

13,44 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise summas 0,47 eurot (seadusjärgne viivis summalt 7,94

eurot perioodi 16.12.2024 kuni 05.03.2025 eest + summalt 13,21 eurot perioodi 16.01.2025 kuni

05.03.2025 eest + summalt 13,44 eurot perioodi 15.02.2025 kuni 05.03.2025 eest) ning viivise alates

06.03.2025 kuni nõude (summas 34,59 eurot) kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja 04.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust

nr. XXX tulenevalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 100,89 eurot ning viivise

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni nende kohase

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukohaks xxx. Nimetatud aadress

oli rahvastikuregistri andmetel kostja elukoha aadressiks perioodil 10.05.2023 – 15.08.2024. Alates

16.08.2024 ei ole kostjal rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi. Lisa-aadressina on registris

märgitud xxx. Kohtul ei ole õnnestunud menetlusdokumente eelnimetatud aadressil kätte toimetada.

Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole

vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja

selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on

põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

13. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 353,31 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv

summas 140 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 388 eurot (käibemaksuta).

Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 2 tundi. Kohus leiab, et

arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi

osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus

leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb

lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult

keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et

asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot

(käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult

keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja

menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud alusdokumentidega tutvumiseks ja nende

analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja

komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 400 eurot

(riigilõiv 140 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik