Legislator Case Law & Legislation
2-22-7752/42 AI generated

2-22-7752/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-7752/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Legislator headnote

AI generated

2-22-7752/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-22-7752

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7752

Tsiviilasi

FL Rail OÜ hagiavaldus X ja Y vastu FL Rail OÜ-ga

seotud dokumentide üleandmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: FL Rail OÜ (registrikood: 14458168; Harju

maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Niidu tee 6,

74201);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg

(e-post: kaarel.berg@eversheds-sutherland.ee);

Kostja

I:

X

(isikukood

XXX;

e-post: xxx; xxx);

Kostja III: Y (isikukood XXX; aadress xxx; e-post:

xxx);

Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadi

Saluste (e-post: kadi.saluste@widen.legal).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud FL Rail OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

2-22-7752

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagist nähtub, et 19.10.2021 omandas OÜ Ruudi & Pojad (registrikood 12207261) hageja

100%-lise osaluse enampakkumisel. Hageja juhatuse liikmeks valiti 21.02.2022 W

(isikukood XXX) ning kutsuti tagasi Q ja X. Juhatuse liikme ülesannete täitmiseks vajas

W hageja raamatupidamisdokumente.

2. Kostjad olid hageja varasemateks juhatuse liikmeteks. X oli juhatuse liikmeks perioodil

21.10.2019–19.11.2021 ning Y oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 28.03.2018-

21.10.2019.

3. Hageja uuel juhatusel ei ole perioodist 28.03.2018–21.02.2022 pärit hagejaga seotud

raamatupidamise algdokumente (RPS § 7 lg 1), kontoplaane (RPS § 8 lg 1), sise-

eeskirjasid (RPS § 11 lg 1), aastaaruandeid (RPS § 15 lg 1) koos bilanssidega (RPS § 18

lg 1), kasumiaruannetega (RPS § 18 lg 2), rahavoogude aruannetega (RPS § 19 lg 1),

omakapitali muutuste aruannetega (RPS § 20 lg 1) ja raamatupidamise aastaaruannete

lisadega (RPS § 21 lg-d 1 ja 2), tegevusaruandeid (RPS § 24 lg 1), majandusaasta

aruandeid (RPS § 14 lg 1) ja nende taksonoomiat (RPS § 141 lg 1), lepinguid, lepingute

täitmisega/täitmata jätmisega seonduvaid dokumente, arveid, osanike/juhatuse otsuseid,

pearaamatu väljavõtet, detailset varade ja kohustuste nimekirja ja haldusorganite poolt

hagejale tehtud ettekirjutusi.

4. Teatmik.ee andmetel oli hageja 2019. aasta maksustatav käive enam kui 300 tuhat eurot.

Samuti nähtub hageja pangakonto väljavõttest, et ühingu pangakontole on tehtud sisse- ja

väljamakseid 347 tuhande euro ja 264 tuhande USA dollari ulatuses. Selgitustest nähtuvalt

on tasutud arveid, laene, töötasusid, mistõttu peavad ühingu juhatusel olemas olema

selliste ülekannete aluseks olevad dokumendid ehk arved, laenulepingud,

koostöölepingud, töölepingud jne, mida ei ole endine juhatus hagejale üle andnud.

5. Hageja poolt välja toodud dokumendid on kostjad koostanud või saanud enda juhatuse

liikme kohustuste täitmise käigus. Seejuures (i) kostjatel kui füüsilistel isikutel puudus

isiklik huvi nõutavate dokumentide koostamiseks või saamiseks, (ii) nõutavad

dokumendid kajastavad üksnes hageja äritegevust, sh erinevaid majandustehinguid ja

otsuseid, (iii) viidatud dokumentide loomise kohustus lasub RPS §-st 4 tulenevalt hagejal

ja (iv) viidatud dokumentide koostamisel tegutsesid kostjad hageja

esindajana/esindajatena.

Lisaks on kohtupraktikas leitud, et olukorras, kus äriühing on esitanud enda endise

juhatuse liikme vastu dokumentide üleandmise nõude, on omandiõiguse tõendamisel

peetud piisavaks seda, kui äriühing on teinud usutavaks asjaolu, et asjakohased

dokumendid on tema äritegevust puudutavad dokumendid. Omandiõigus viidatud

dokumentide suhtes on hagejal. Kuna kostjad olid hageja endised juhatuse liikmed ja

tulenevalt ÄS §-st 183 ja RPS §-st 4 lasus kostjatel, kui hageja endistel juhatuse liikmetel

raamatupidamise korraldamise kohustus, ei ole hageja kohustatud tõendama, et kostjate

2-22-7752

valduses on hageja raamatupidamisdokumente, vaid seda eeldatakse. Vastupidist peavad

tõendama kostjad. Kuna kostjad ei ole enam hageja juhatuse liikmed, ei ole neil enam ÄS

§-s 183 sätestatud õigust ega kohustust korraldada hageja raamatupidamist. Ühtlasi

puudub kostjatel muu õiguslik alus hageja raamatupidamisdokumentide valdamiseks.

6. Järelikult, RPS § 9 lg-s 2 nimetatud väljavõte raamatupidamisregistrist, milles on loetletud

kõikide andmed hageja kõikide majandustehingute kohta iga kostja kohta nimetatud

ajavahemiku kohta, on käsitletav dokumendina.

7. Ajavahemikul 21.10.2019 – 19.11.2021, kui kostja I oli hageja juhatuse liige, tehti hageja

pangakontolt muuhulgas väljamakseid, mis on näha lisatud hageja pangakonto

väljavõttest. Ajavahemikul 28.03.2018-21.10.2019, kui kostja III oli hageja juhatuse liige,

tehti hageja pangakontolt muuhulgas järgmisi väljamakseid, mis on näha lisatud hageja

pangakonto väljavõttest. Kuna hageja pangakontolt tehti loetletud väljamaksed, pidi iga

väljamakse toimuma mingi konkreetse tehingu alusel. RMS § 6 lg 1 järgi, majandustehing

käesoleva seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või

õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste

või omakapitali koosseis. Kuna iga loetletud väljamaksega muutus hageja käibevahendite,

täpsemalt raha kogus, järeldub, et iga loetletud väljamakse hageja kontolt oli

majandustehing RMS § 6 lg 1 mõistes. Seega, lisatud pangakontolt tehtud väljamaksete

kui majandustehingute kohta pidid olema RMS § 7 lg-te 1 ja 2 nõuetele vastav

raamatupidamisdokumendid. See nähtub ka maksete selgitustest, mis ühtlasi välistab, et

maksete aluseks olnud raamatupidamisdokumente ei ole olemas. Samas, hagejal loetletud

tehingute kohta RMS § 7 lg-te 1 ja 2 kohased raamatupidamise algdokumendid puuduvad,

kuna kostjad ei ole neid hagejale esitanud ega üle andnud.

8. Mis puudutab raamatupidamisregistri andmeid, mida hageja kostjatelt nõuab, siis selles

osas ei saa hagejal esineda tõendamiskoormist tõendada, et need on kostjate valduses,

kuna kostjate kohustus oli korraldada hageja raamatupidamist ajal, millal kostjad oli

hageja juhatuse liikmed.

9. Kui kohus leiab, et hageja täpsustanud nõuete primaarseid nõudeid ei ole võimalik

lahendada, selgitame allolevalt hageja alternatiivset nõuet, milleks on kostjate

kohustamine võimaldada hagejal tutvuda hageja raamatupidamise andmetega.

Nimelt, kui kohus leiab, et hageja majandustegevuse kohta raamatupidamisregistrisse

sisestatud andmete väljavõtet (nimetatud resolutsioonide punktides 2.1.1, 2.3.1 ja 2.5.1)

või pangakonto välja võttel loetletud tehingute aluseks olevaid dokumente, ei ole võimalik

kostjatelt välja nõuda, leiab hageja, et tegemist on kostjate valduses olevate andmetega,

millega tutvumist ühes võimalusega teha andmetest väljavõtteid ja ärakirju on hageja

õigus kostjatelt nõudma VÕS 1015 alusel.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2011 otsuses asjas nr 3-2-1-108-10, punktis 12 on

selgitatud, et dokumendiga tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema täidetud

järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist

taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist

õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on

õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on

või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist

nõutakse.

2-22-7752

Käesoleval juhul on need tingimused täidetud:

hageja majandustegevuse kohta raamatupidamisregistrisse sisestatud andmed

ajaperioodi kohta, millal kostjad oli hageja juhatuse liikmed, on koostatud hageja

huvides ja tema raamatupidamiskohustuse täitmiseks;

hagejal kui raamatupidamiskohustuslasel on vajalik omanda teavet enda

raamatupidamise andme kohta ajavahemikul, kui kostjad olid hageja juhatuse

liikmed,, sh põhjusel, et hagejal on kohustus neid säilitada 7 aastat alates 31.12.2018

(tulenevalt RMS § 12 lg-st 1)

kõnealused andmed on kostjate valduses, kuna kostjad korraldasid hageja

raamatupidamisregistri pidamist, vastavalt kostja I ajavahemikul 21.10.2019–

19.11.2021, kostjal II ajavahemikul 25.04.2018–21.02.2022 ja kostjal III ajavahemikul

28.03.2018-21.10.2019;

Seega on hageja õigus nõuda kostjatelt nende andmetega tutvumise võimaldamist.

10. Hageja palub: rahuldada hagi ja kohustada Xit (isikukood XXX) FL Rail OÜ-le

(registrikood 14458168) üle andma 10 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates:

väljavõte raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohasest FL Rail OÜ (registrikood

14458168) raamatupidamisregistrist kontode kaupa kronoloogilises järjekorras FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta ajavahemikul 21.10.2019–

19.11.2021;

raamatupidamise seaduse § 7 lõigete 1 ja 2 kohased raamatupidamise algdokumendid

FL Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta, mis on kajastatud FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) arvelduskonto väljavõttes (lisatud) ajavahemikus

21.10.2019–19.11.2021.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et esitatud nõudeid ei ole võimalik lahendada või kohus

jätab need nõuded rahuldamata, siis rahuldada hagi ja kohustada Xit (isikukood XXX) 10

kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates võimaldama FL Rail OÜ-l

(registrikood 14458168) tutvuda raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohase FL Rail OÜ

(registrikood 14458168) raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa

kronoloogilises järjekorras kõikide FL Rail OÜ (registrikood 14458168)

majandustehingute kohta ajavahemikul 21.10.2019–19.11.2021 ühes võimalusega teha

nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad.

Rahuldada hagi ja kohustada Yt (isikukood XXX) FL Rail OÜ-le (registrikood 14458168)

üle andma 10 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates:

a) väljavõte raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohasest FL Rail OÜ (registrikood

14458168) raamatupidamisregistrist kontode kaupa kronoloogilises järjekorras FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta ajavahemikul

28.03.2018–21.10.2019;

b) raamatupidamise seaduse § 7 lõigete 1 ja 2 kohased raamatupidamise algdokumendid

järgmiste FL Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta, mis on

kajastatud FL Rail OÜ (registrikood 14458168) arvelduskonto väljavõttes (lisatud)

ajavahemikus 28.03.2018–21.10.2019

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et nõudeid ei ole võimalik lahendada või kohus jätab need

nõuded rahuldamata, siis rahuldada hagi ja kohustada Yt (isikukood XXX) 10

kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates võimaldama FL Rail OÜ-l

2-22-7752

(registrikood 14458168) tutvuda raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohase FL Rail OÜ

(registrikood 14458168) raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa

kronoloogilises järjekorras kõikide FL Rail OÜ (registrikood 14458168)

majandustehingute kohta ajavahemikul 28.03.2018–21.10.2019 ühes võimalusega teha

nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad.

11. Seoses kostja III vastusega märgib hageja järgmist. Juhatus korraldab osaühingu

raamatupidamist ehk kostjal 3 peavad olema hageja raamatupidamisdokumendid. Kostja 3

hageja endise juhatuse liikmena peaks oskama vähemalt selgitada, millised ülekanded

hageja arvelduskontodelt ei ole seotud kostjaga 3 või kostja 3 poolt isiklikult tehtud.

Ühtlasi peaks suutma kostja 3 tõendada, mis sai kostja 3 käsundil tehtud ülekannete

alusdokumentidest. Kostja 3 hoolsuskohustust järginud hageja endise juhatuse liikmena

peaks olema kursis hageja arvelduskontodel toimunuga ning kirjeldatud dokumentide ja

vara asukohaga/koosseisuga. Kostja 3 ei ole suutnud seniajani ühtegi mõistuspäraselt

usutavat väidet ega tõendit raamatupidamisdokumentide puudumise või kellelegi

kolmandale isikule üleandmise kohta esitada.

KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE

12. Kostja I palub hagi jätta rahuldamata. Kostja 1 soovib pöörata kohtu tähelepanu asjaolule,

et äriregistri andmetel oli FL Rail OÜ (registrikood: 14458168) esmakordselt kantud

äriregistrisse 28.03.2018. Kostja 1 asus tööle hageja juurde 01.11.2018 ehk kaheksa kuud

pärast selle asutamist. Töötas esialgu reatöötajana, hiljem müügimänedžerina, tegeles

logistika küsimustega. Oma töö käigus ei ole kunagi puutunud kokku raamatupidamise

dokumentidega ja raamatupidamise korraldamisega. Kostjal 1 puuduvad teadmised ja

kogemused raamatupidamise korraldamiseks. Ajavahemikul 21.10.2019 – 19.11.2021,

kui kostja I oli hageja juhatuse liige, ei olnud tal ei kokkupuudet ega kohustust seoses

hageja raamatupidamise korraldamisega. Kostja oli firma lokaalne esindaja, kuna üks

omanikest, kostja III Y viibis tihti välismaal komandeeringutes, kuid kostjal 1 puudus

juurdepääs raamatupidamise või majandusoperatsioonide juurde.

13. Kostja 1 jätkas tööd hageja juures kuni koondamiseni 31.07.2021. a. 18.05.2021 saatis

Kostja 1 FL Rail OÜ juhtkonnale vastava kirjaliku avalduse e-posti teel, paludes teda

juhatusest välja arvata. Äriregistri kanne Kostja 1 kustutamisest juhatuse liikmetest oli

tehtud 19.11.2021.a. Pärast koondamist GTS Post OÜ-st 2021. aasta mais kaotas kostja I

täielikult kontakti GTS kontserni juhtkonnaga, sealhulgas FL Rail OÜ-ga.

KOSTJA III VASTUVÄITED HAGILE

14. Kostja 3 vaidleb hagile vastu ega tunnista ühtegi hageja esitatud nõuet. Hageja ei ole

tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 230 lg 1). Kostja 3 valduses ei ole

hageja raamatupidamise dokumente.

15. Kostja 3 vastu esitatud nõude puhul ei ole kohane eeldada, et hageja raamatupidamise

dokumendid on kostja 3 valduses. Kostja 3 oli hageja juhatuse liige perioodil 8.03.2018

kuni 21.10.2019. Hageja juhatuse liikmeks oli perioodil 25.04.2018 kuni 21.02.2022 Q

(edaspidi: kostja 2, hagiavalduse1 lisa 1). Hageja esitatud pangakonto väljavõttest

(hagiavalduse lisa 5) nähtub, et hageja majandustegevus algas 2018. aasta aprillis, mil

hageja osanikuks oli juba THT Trading Limited ja sellega seonduvalt oli hagejaga seotud

kostja 2. Kostja 3 ei ole vastutanud hageja raamatupidamise eest, omanud

raamatupidamise või muude hageja dokumentide valdust.

2-22-7752

16. Lisaks oli hageja emaühing kuni 09.10.2021 GTS Group OÜ. GTS Group OÜ kontserni

finantsjuht oli perioodil 12.11.2018-25.09.2019 C. Pärast C volituste lõppemist ei andnud

C mistahes raamatupidamise dokumente kostjale üle.

Ajalooliste andmete alusel (mitte viimati tagasi kutsutud) juhatuse liikme (antud juhul

kostja 3) vastu dokumentide väljaandmise nõude esitamisel ei saa eeldada, et dokumendid

on selle juhatuse liikme (antud juhul kostja 3) valduses, vaid hagejal tuleb enda nõuet

tõendada. Kuivõrd hageja ei ole Hagiavalduses selgitanud, millisel alusel on tõendatud, et

hageja dokumendid on kostja 3 valduses, tuleb kostja 3 vastu esitatud hagi jätta

rahuldamata.

17. Kohus võttis 03.10.2024 määrusega 30.04.2024 esitatud hageja esitatud nõuded

menetlusse. Hageja on Seisukoha p-s 15.7 a selgitanud: „kostjal I (X) oli kohustus

korraldada hageja raamatupidamist ajavahemikul 21.10.2019–19.11.2021, kostjal II (Q)

ajavahemikul 06.04.2018 (dtl 801)–21.02.2022 ja kostjal III (Y) ajavahemikul

28.03.2018-21.10.2019“. Seega väidab hageja, et hageja raamatupidamise kohustuse

korraldamine oli samaaegselt mitme isiku kohustuseks. Tegemist on ebaõige seisukohaga

– kostja 3 ei vastutanud hageja raamatupidamise kohustuse täitmise eest.

18. Hageja on esitanud vindikatsioonihagi nõudes omanikuna väidetavalt kostja 3 valduses

olevate dokumentide kui asjade üleandmist AÕS § 80 alusel. AÕS § 80 alusel saab

omanik välja nõuda asju. Asi on kehaline ese (TsÜS § 48). Dokument saab olla asi

eelnimetatud tähenduses, kuid dokumentide väljanõudmisel AÕS § 80 alusel tuleb

dokumendid määratleda füüsiliste tunnuste kaudu. Riigikohus on selgitanud, et

dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud. Piiritletud tähendab, et

dokumentidel peavad olema tunnused, mis eristaks neid dokumente muudest

dokumentidest. Piisav piiritletus tähendab muuhulgas ka seda, et dokumente oleks

võimalik muudest eristada mingisuguse konkreetse faktilise või tegeliku tunnusega.

Sellisteks faktilisteks tunnusteks saaks olla näiteks dokumendi koostamise kuupäev,

dokumendi koostaja nimi, dokumendi allkirjastanud isikud.

Hageja on kostja 3 vastu esitatud nõuetes määratlenud väljanõutavad dokumendid nendes

sisalduva informatsiooni kaudu ega ole esitanud tunnuseid, mille alusel saaks dokumente

tuvastada kehaliste esemetena ja mille järgi oleks võimalik dokumente identifitseerida.

Riigikohus on käesoleva menetlusega analoogses asjas (RKTKm 2-21-2657, p 13.1)

selgitanud, et kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega, mis puudutavad võlgniku

juhatuse otsuseid. Kui täitedokumendis ei ole esitamisele kuuluvaid dokumente täpselt

kirjeldatud, ei ole kohtutäituril pädevust kontrollida, kas esitatud on kõik dokumendid ja

kas need on üldse olemas. Seejuures nähtub kohtulahendis, et hageja esitatud nõue on

analoogne Riigikohtu määruses käsitletud nõudega (RKTKm 2-21-2657, p 13.1):

„Praegusel juhul on kohtulahendi resolutsioonis küll dokumente pikema ajavahemikuga

piiritletult kirjeldatud (võlgniku nõukogu ja juhatuse otsused 1. jaanuarist 2017 kuni 23.

juulini 2018), kuid ei ole lisatud vastavaid otsuseid identifitseerida võimaldavaid täpseid

kuupäevi ja on lisatud „kui need on protokollitud kirjalikult“. Selline täitedokument ei ole

üldjuhul sundkorras täidetav (st selle alusel ei saa alustada täitemenetlust), kuna selles ei

ole märgitud ühtegi kohtutäituri jaoks identifitseeritavat võlgniku juhatuse (või nõukogu)

kirjalikku otsust.“ Seega kinnitab eelviidatud Riigikohtu lahend, et hageja nõue kujul,

millisena on hageja nõuded võtnud maakohus 03.10.2024 määrusega menetlusse, ei ole

täidetav.

2-22-7752

Hageja poolt enda nõude sisustamine väljenditega „väljavõte raamatupidamisregistrist

kontode kaupa kronoloogilises järjekorras“ ja „raamatupidamise algdokumendid“ on

ebapiisav ning hageja nõue ei ole täidetav.

19. Seega – kostja 3 ei ole hageja viimane juhatuse liige. Seetõttu ei ole käesolevas

menetluses õige lähtuda eeldusest, et hageja nõutavad raamatupidamise dokumendid on

kostja 3 valduses.

20. Hageja on asutatud 28.03.2018 (dtl 7). Hageja on ise esitanud tõendid, millest nähtub, et

hagejal puudus 2018. aastal käive ja majandustegevus (dtl 18). Hageja juhatuse liige W on

esitanud äriregistrile 2024. aastal kõik hageja majandusaasta aruanded, sh 2018. aasta

majandusaasta aruande, millest nähtub, et hagejal puudus 2018. aastal majandustegevus.

Kuivõrd hagejal on ligipääs hageja pangakontodele (seda tõendab ka 24.05.2022

hagiavalduse lisa 5), ei oleks hageja saanud kajastada majandusaasta aruandes

majandustegevuse puudumist, kui vastupidine nähtuks hagejale kättesaadavatest

dokumentidest. Seega ei saa olla vaidlust, et perioodil 28.03.2018-06.04.2018 (dlt 80), mil

hageja ainsaks juhatuse liikmeks oli kostja 3, puudus hagejal majandustegevus. Hagejal

majandustegevuse puudumist 2018. aastal nimetatud perioodil tõendab ka hageja

pangakonto väljavõte (dtl 21).

Seega ainsad dokumendid, mille teoreetiline väljanõudmise õigus hagejal võiks kostja 3

vastu olla (mida kostja 3 ei tunnista, kuivõrd kostja 3 ei ole hageja viimane juhatuse liige,

kostjal 3 puuduvad hageja raamatupidamise dokumendid ning kostja 3 ei vastutanud

hageja raamatupidamise kohustuse eest), on hageja asutamisega seotud dokumendid.

Hageja asutamisega seotud dokumendid on aga kättesaadavad äriregistrist (vt lisa 1),

mistõttu puudub alus ja vajadus nimetatud dokumente välja nõuda kostjalt 3.

Võttes arvesse, et hageja tegutses aastatel 2019 kuni käesoleva menetlusdokumendi

esitamise ajani, ei ole usutav ning ei saa eeldada, et hageja raamatupidamise dokumendid

on juhatuse liikme valduses, kelle volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid juba

21.10.2019. Seega hageja eeldus kostja 3 negatiivsest tõendamiskoormisest ei ole

põhjendatud.

21. Kontserni (sh hageja) raamatupidamise eest vastutas C alates 12.11.2018 (kuupäev, mil C

sai GTS Group OÜ ehk hageja varasema emaühingu juhatuse liikmeks). Hageja

ainuosanik oli kuni 14.08.2018 FL Transport OÜ (pankrotis; registrikood: 10265372;

endine ärinimi: GTS Express OÜ; edaspidi: FL; dtl 8). Hageja kontserni (FL, hageja,

Freselle) tabas 2018. aastal likviidsuskriis. Tulenevalt eeltoodust asuti 2018. aastal

aktiivselt otsima investoreid. Larix Partners OÜ (edaspidi: Larix) oli huvitatud kontserni

investorina sisenemisest. Kontserni arenduse ning lepingute sõlmimise lihtsustamise

huvides koondati kogu kontserni tegevus GTS Group OÜ (asutatud 20.02.2018, vt lisa 4,

edaspidi: GTS) alla, s.t GTS-st sai kontserni emaettevõtja. Seoses GTS kontserni

ümberstruktureerimise ning investorina Larixi kaasamisega 2018. aastal sai GTS-i

juhatuse liikmeks C, kes oli kogu GTS kontserni finantsjuht. Alates C poolt GTS-i

juhatuse liikmeks ja GTS kontserni finantsjuhiks saamisest otsustas C, kuidas kontserni

liikmete, sh hageja raha kasutatakse, milliseid tehinguid tehakse ning tegeles kogu GTS-i

kontserni finantsjuhtimisega, sh kõigi kontserni liikmete raamatupidamisega ning

kinnitas/teostas kõik kontserni ühingute (sh hageja) ülekanded ja kulud. Seetõttu oli kogu

GTS kontserni, sh hageja raamatupidamine ning dokumendid C valduses.

2-22-7752

Lisaks, kui Larixi juhatuse liige C oli lõpetamas suhteid Larixi ja GTS-iga, valis Larix

GTS-i tütarühingu Freselle uueks juhatuse liikmeks Larixiga seotud isiku K (vt lisa 6).

Freselle juhatuse liikmeks olnud Z palus 19.08.2019 Larixilt infot Freselle maksete ning

makseteks puudujääva osa katmise osas. Larix palus Zl suhelda nendel teemadel Kga

(Lisa 17 – K roll). Eeltoodu kinnitab kostja 3 selgitatut, et kogu GTS kontserni

raamatupidamist on korraldanud üksnes Larixiga seotud isikud. Kostjale 3 ei ole üle antud

hagejaga ega GTS kontserniga seotud raamatupidamise dokumente.

22. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 3 VÕS § 1015 alusel raamatupidamise

dokumentidega tutvumist. Alternatiivse nõude rahuldamine ei ole võimalik, sest hageja ei

ole nõutavaid dokumente piisavalt piiritlenud. Teiseks, dokumendiga tutvumise nõude

rahuldamiseks peab lisaks eeltoodule olema dokument selle isiku valduses, kellelt

dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Seega saab VÕS § 1015 kohaselt

dokumendiga tutvumise nõude esitada selle isiku vastu, kes on dokumendi otsene valdaja.

Kostja 3 valduses ei ole hageja raamatupidamisdokumente. Käesoleval juhul ei ole hageja

oma nõuet tõendanud.

23. Hageja raamatupidamise eest vastutas Q, kes oli hageja juhatuse liikmeks perioodil

25.04.2018 kuni 21.02.2022. Hageja menetluses esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl-d

21-31) nähtub, et hageja majandustegevus algas 2018. aasta aprillis, mil hageja osanikuks

oli juba THT Trading Limited ja sellega seonduvalt oli hagejaga seotud Q. Seoses GTS

kontserni ümberstruktureerimise ning investorina Larix Partners OÜ (edaspidi: Larix)

kaasamisega 2018. aastal sai GTS-i juhatuse liikmeks C, kes oli kogu GTS kontserni

finantsjuht. Kostja 3 on tõendanud, et GTS kontserni, sh ka hageja finantsjuhtimisega ja

raamatupidamisega tegeles C ehk Larixiga seotud isik (dtl-d 638- 641, p-d 35-47).

Kokkuvõttes – kostja 3 ei vastutanud hageja raamatupidamise eest. Samuti ei ole kostja 3

hageja viimane juhatuse liige, mistõttu ei ole käesolevas menetluses õige lähtuda

eeldusest, et hageja nõutavad raamatupidamise dokumendid on kostja 3 valduses. Hageja

raamatupidamise eest vastutasid Q ning pärast GTS kontserni ümberstruktureerimist C.

Kõik hageja raamatupidamisega seonduvad dokumendid on tõenäoliselt endiselt Larixiga

seotud isikute, s.t C ja K valduses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

24. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

25. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle:

kostja I oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 21.10.2019 –19.11.2021;

kostja III oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 28.03.2018 – 21.10.2019;

Q oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 25.04.2018 – 21.02.2022;

19.10.2021 omandas OÜ Ruudi & Pojad (registrikood 12207261) hageja 100%-lise

osaluse enampakkumisel;

2-22-7752

21.02.2022 valiti hageja juhatuse liikmeks W (isikukood XXX) ning kutsuti tagasi Q

ja kostja II.

26. Hageja palub:

Kohustada Xit (isikukood XXX) FL Rail OÜ-le (registrikood 14458168) üle andma 10

kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates:

väljavõte raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohasest FL Rail OÜ (registrikood

14458168) raamatupidamisregistrist kontode kaupa kronoloogilises järjekorras FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta ajavahemikul 21.10.2019–

19.11.2021;

raamatupidamise seaduse § 7 lõigete 1 ja 2 kohased raamatupidamise algdokumendid

FL Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta, mis on kajastatud FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) arvelduskonto väljavõttes (lisatud) ajavahemikus

21.10.2019–19.11.2021.

Alternatiivselt, kohustada Xit (isikukood XXX) 10 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates võimaldama FL Rail OÜ-l (registrikood 14458168) tutvuda

raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohase FL Rail OÜ (registrikood 14458168)

raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa kronoloogilises järjekorras kõikide FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta ajavahemikul 21.10.2019–

19.11.2021 ühes võimalusega teha nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad.

Kohustada Yt (isikukood XXX) FL Rail OÜ-le (registrikood 14458168) üle andma 10

kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates:

c) väljavõte raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohasest FL Rail OÜ (registrikood

14458168) raamatupidamisregistrist kontode kaupa kronoloogilises järjekorras FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta ajavahemikul

28.03.2018–21.10.2019;

d) raamatupidamise seaduse § 7 lõigete 1 ja 2 kohased raamatupidamise

algdokumendid järgmiste FL Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute

kohta, mis on kajastatud FL Rail OÜ (registrikood 14458168) arvelduskonto

väljavõttes (lisatud) ajavahemikus 28.03.2018–21.10.2019.

Alternatiivselt, kohustada Yt (isikukood XXX) 10 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates võimaldama FL Rail OÜ-l (registrikood 14458168) tutvuda

raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohase FL Rail OÜ (registrikood 14458168)

raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa kronoloogilises järjekorras kõikide FL

Rail OÜ (registrikood 14458168) majandustehingute kohta ajavahemikul 28.03.2018–

21.10.2019 ühes võimalusega teha nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad.

27. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad selle rahuldamata jätta.

Kostja I märgib, et: (i) tema valduses ei ole hageja raamatupidamise dokumente; (ii) tema

ei ole kunagi vastutanud hageja raamatupidamise eest.

Kostja III märgib kokkuvõtlikult, et: (i) kostja III valduses ei ole hageja raamatupidamise

dokumente, vastupidist peab tõendama hageja; (ii) dokumentide valduse eeldus saab

kehtida üksnes viimaste (st viimati tagasikutsutud) juhatuse liikmete vastu, mitte mistahes

ajalooliste andmete alusel äriühingu juhatuse liikmeks olnud isikute vastu; (iii) kostja ei

ole kunagi vastutanud hageja raamatupidamise eest, hageja raamatupidamist on

2-22-7752

korraldanud Q ning pärast GTS kontserni ümberstruktureerimist C ja K; (iv) nõuded ei ole

täidetavad, kuna hageja ei ole piisavalt identifitseerinud nõude esemeks olevaid

dokumente; (v) kostja III juhatuse liikmeks olemise ajal puudus hagejal majandustegevus;

(vi) alternatiivne nõue on piiritlemata ning kostja III valdus tõendamata.

28. Esmalt asub kohus lahendamata hageja vindikatsiooninõuet. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et

omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80

lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et

omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83

lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes

õigus asja vallata.

RPS § 2 lg st 2 tulenevalt on Eestis registreeritud äriühing raamatupidamiskohustuslane.

RPS § 4 p de 2 ja 5 järgi on raamatupidamiskohustuslane mh kohustatud dokumenteerima

kõiki oma majandustehinguid (RPS § 6) ja raamatupidamise dokumente säilitama. RPS §

7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse

korral võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

Eelmärgitut arvestades saab kolleegiumi arvates asja lahendamisel eeldada, et äriühing

kõiki oma majandustehinguid dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke

algdokumente (RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-45-17, p 11.2).

Pooled ei vaidle, et hageja on tema majandustegevust puudutavate dokumentide omanik.

Olukorras, kus äriseadustiku § 183 kohaselt oli hageja raamatupidamise korraldamise

kohustus kostjatel, tuleb eeldada, et raamatupidamisdokumendid on kostjate valduses (vt

ka TlnRnKo 16.03.2021, 2-20-2715, p 8). Seda eeldust ei muuda ka asjaolu, et kostjad oli

hageja juhatuses koos teis(t)ega ning et pärast kostjaid oli hageja juhatuses veel juhatuse

liikmeid.

Seega tuleb käesolevas asjas eeldada, et perioodi 28.03.2018 – 21.10.2019

raamatupidamisdokumendid olid kostja III valduses ja perioodi 21.10.2019 –19.11.2021

raamatupidamisdokumendid olid kostja I valduses.

Kuna kehtib eeldus, et juhatuse liikme valduses on raamatupidamisdokumendid, peavad

kostjad tõendama või vähemalt usutavaks tegema, et need dokumendid võivad olla teise

juhatuse liikme käes.

29. Kostja esitas kohtule väite ja tõendid selle kohta, et GTS kontserni raamatupidamist

korraldas alates 2018. a C.

GTS kontserni tegutsemispõhimõtetest (dtl 665) nähtub, et sellesse kontserni kuulub mh

ka hageja ning on märgitud, et C korraldab finantsjuhtimist, sh raamatupidamist ning teeb/

kinnitab pangaülekandeid. Nimetatud dokumendi on koostanud C ja seda on muudetud

viimati 14.01.2019 (tl 669). Seega on C kinnitanud, et tema tegeleb muuhulgas ka hageja

raamatupidamise korraldamisega. Seda, et C ka tegelikult raamatupidamise

korraldamisega tegeles, kinnitavad 24.01.2019 e-kiri kostjale III (tl 670) ja kostja III

25.01.2019 kirjavahetus Cga (tl 671-672). 24.01.2019 e-kirjast nähtub, et C on ajatanud

maksuvõla ning 25.01.2019 on kostja III palunud Cl teha ära töötajate palgakanded.

Kirjavahetusest nähtub, et C on korraldanud GTS kontserni rahalisi vahendeid, sealhulgas

2-22-7752

hageja vahendeid. 15.04.2019 on C saatnud kirja kostjale III, Mle ja Zle (tl 673-680),

milles teatab, et on kokku leppinud raamatupidaja kandidaadi intervjuu toimumises. Larix,

kelle investorina kaasamise järgselt C ametisse asus, on GTS-le esitanud arved nr 19001

ja 19002 selgitusega „Finantsjuhtimisteenus“ (dtl 681 – C 13.03.2019 e-kiri). Seega oli C

roll GTS kontsernis finantsjuhtimine, sh vastutas C GTS kontserni kuuluvate ühingute sh

hageja raamatupidamise eest. Kohtu hinnangul kinnitavad seda eeltoodud tõendid.

Kostja on 05.02.2025 seisukohas viidanud digitoimiku leheküljele 8, kust peaks nähtuma,

et C on olnud hageja juhatuse liige perioodil 12.11.2018-25.09.2019. Kohus märgib, et

viide on ekslik, kuna registriväljavõttest ei nähtu, et C oleks hageja juhatuse liige olnud.

Samas ei ole eeltoodu määrava tähtsusega. Kostja III on tõendanud, et C oli alates 2018. a

GTS kontserni finantsjuht ning vastutas kontserni kuuluvat ühingute raamatupidamise

eest. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Seega on tõendatud, et kostja III

valduses ei saa olla hagi primaarnõude esemeks olevaid dokumente.

Kostja III on esile toonud, et hageja raamatupidamise eest vastutas ka Q, kes oli hageja

juhatuse liikmeks perioodil 25.04.2018 kuni 21.02.2022. Hageja ei ole eeltoodule

vastuväiteid esitanud ega vastupidist tõendanud. Seega on järeldab kohus, et ka kostja I

valduses ei saa olla hagi primaarnõude esemeks olevaid dokumente.

Kohus jätab hageja primaarnõude rahuldamata.

30. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude VÕS § 1015 alusel kohustada kostjat I ja III

võimaldada hagejal tutvuda hageja raamatupidamisregistri andmetega.

VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu

õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui

dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis

on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise

tehingu ettevalmistamine.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-108-10 p-is 12 märkinud järgmist:

„Dokumendiga tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised

tingimused:

1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või

kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu

ettevalmistamist;

2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja

3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku

valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse.“

VÕS § 1015 mõtte kohaselt saab dokumendiga tutvumise nõude esitada selle isiku vastu,

kes on dokumendi otsene valdaja (RKTKo nr 3-2-1-108-10 p 15).

Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused dokumendid oleks kostjate I ja III otseses

valduses. Käesoleval juhul on tõendatud, et nõutud dokumendid ei ole kostjate I ja III

otseses valduses, kuna nemad ei vastutanud hageja raamatupidamise eest.

2-22-7752

Kui kostjaid kohustataks võimaldama hagejale dokumendiga tutvumist olukorras, kus

otsuse täitmise objektiivne võimalikkus pole selge, ei saavutaks hageja tõenäoliselt oma

eesmärki ja hagi rahuldav kohtuotsus oleks tagajärjetu.

Riigikohus on arusaamisel, et välistatud pole dokumendiga tutvumise nõude rahuldamine

ka isiku suhtes, kelle valduses seaduse järgi peab dokument olema, kuid kes väidab, et

dokumenti tema valduses pole. Sellises olukorras on hagejal, kes ei suuda tõendada

dokumendi kostja valduses olekut, võimalik mh taotleda TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse

täitmise korra kindlaksmääramist täitemenetluse seadustiku §-s 28 sätestatud viisil. Kui

nõutud dokumente kostja valduses siiski pole, kannab vähemalt nende otsimisega seotud

kulud ja riisiko VÕS § 1017 alusel hageja (RKTKo nr 3-2-1-108-10 p 15).

Hageja ei ole otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlust esitanud, mistõttu ei

rahulda kohus alternatiivset nõuet.

31. Kokkuvõttes jätab kohus hagi rahuldamata.

32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus

menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

35. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui lahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte

vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-22-7752

Andrea Lega

kohtunik