2-23-118544/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-118544

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A R vastu võla nõudes

Hagihind

2395,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikoo 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: R P (e-post: XXX)

Kostja: A R (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi A Ri vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja A Rilt OK Incure OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev põhivõlg

summas 937,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 79,53 eurot ja

sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud 44% ulatuses A Ri kanda ja 56% ulatuses OK Incure

OÜ kanda.

4. Mõista välja A Rilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 154 eurot.

5. Mõista välja A Rilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulult, 154 eurolt, viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada otsus kostjale A Rile kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus

sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank

EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s

EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise

kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 04.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2157,14 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 16.11.2024 määrusega anti vastavalt

TsMS § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju

Maakohus kohustas 17.11.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. OK Incure OÜ esitas 07.12.2023 Harju Maakohtule hagi A Ri vastu, mida täpsustas

20.05.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 1

639,32 eurot, intress 176,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 543,75 eurot ja

sissenõudmiskulu 35,00 eurot. Alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevus 937,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 79,53 eurot ja sissenõudmiskulu

summas 35,00 eurot, kui kohus leiab, et XXX AS ei järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.. Hageja palub jätta menetluskulud (riigilõiv summas 350,00 eurot) kostja kanda

ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendijõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue XXX AS-i ja kostja vahel 26.04.2021 sõlmitud

krediidikontolepingust, nr XXX, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000,00 eurot.

Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on

antud olukorras ette tulnud 17.02.2022 (lepingu nr XXX). Krediidikontolepingu XXX

krediidilimiit oli kuni 1 640,00 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama

minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases

intressimääras 41,04% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga,

seetõttu viivisemäär on 41,04% aastas. Krediidi kulukuse määr on 50,55% aastas, mis on

arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe

väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul või minimaalse

kuumakse arvutamise perioodi jooksul, kui see on lühem kui 12 kuud; intressimäär on

41,04% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 €. Krediidiandja on teinud kostja

arvelduskontole väljamakseid perioodi 26.04.2021 – 16.06.2022 eest kogu summas 1 899,77

eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega kuivõrd kostja jättis tasumata november (summas 62,96€; maksetähtaeg

24.11.2022), detsember (summas 67,96€; maksetähtaeg 27.12.2022) ja jaanuar (summas

67,96€; maksetähtaeg 24.01.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 25.01.2023

kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool

mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 14.02.2023. Leping öeldi üles 15.02.2023. Laenuandja

on oma nõude loovutanud hagejale.

4. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 1 899,77 eurot. Kostja

tasus krediidisumma katteks 260,45 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 15.06.2022

summas 13,73 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset

põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees

hagi esitamise seisuga 1 639,32 eurot. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 639,32

eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks

oli 10.11.2022. Tasumata intress alates 11.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so

14.02.2023 on summas 176,95 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023

intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 543,75 eurot. Kohtuvälise

menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile,

kui ka e-posti aadressile (power-81@list.ru). Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale

15.02.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses

tasumata

võlakohustusega – 01.03.2023, 10.03.2023, 24.03.2023.

5. Alternatiivnõude kohaselt kostja sai krediiti kogu summas 1 899,77 eurot ning lepingu

kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 962,65 eurot, millest 260,45 eurot arvestati

põhiosa katteks ja 702,20 eurot intressi katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik

lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on

hagejale võlgu 937,12 eurot (1 899,77 – 962,65). Viivis seadusjärgses määras on arvestatuna

alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023 summas

79,53 euro. Kuivõrd tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis ei ole seotud vastutustundliku

laenamisega, siis on põhjendatud sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.

6. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.06.2024 määrusega, andis kostjale 20 päeva

vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

7. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12

ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 26.01.2025. Vastamise

tähtaeg saabus 17.02.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

9. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja krediidikontolepingu. XXX AS on

andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud

lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

10. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust

ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

11. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

12. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa

toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja seda hinnata, kuivõrd krediidiandjal on kohustus välja

selgitada ka tarbija igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud.

13. Laenuandja on tuginenud kostja taotlusele, mille kohaselt kostja igakuine sissetulek on

2500 eurot, igakuised majapidamiskulud 200 eurot, igakuised finantskohustused 540 eurot,

ülalpeetavaid 0, töökoht XXX OÜ, laenu eesmärk ravimite kulud (17.02.2022 krediidilimiidi

suurendamise taotluse puhul on erinevuseks sissetulek, mis oli märgitud 2700 eurot). Hageja

selgituste kohaselt kontrollis laenuandja kostja sissetuleku suurust pensionikeskuses. Registri

andmete kohaselt oli kostja sissetulek 26.04.2021 krediidikonto avamise taotluse ajal 1 444,23

eurot ning hiljem 17.02.2022 krediidilimiidi suurendamise taotluse ajal 1 754,68 eurot.

Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 200,00 eurot KAVS § 40 lg 1 p 4 alusel.

Samuti kontrollis laenuandja, et kostja kohta ei olnud avaldatud aktiivseid maksehäireid ega

ametlikke teadaandeid. Arvestades igakuise tagasimakse suurust ei olnud laenuandja

hinnangul vajalik kontrollida kostja arvelduskonto väljavõtteid. Esialgne tagasimakse IPF-le

moodustas 44,00 eurot. Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 445,00 eurot

(minimaalselt nõutav 0 eurot), mis moodustab 30% sissetulekust. Hiljem krediidilimiidi

suurendamisega tagasimakse XXX-le moodustas 80,00 eurot. Seega vaba raha jäägiks

kujunes hinnanguliselt 642,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot), mis moodustub 36%

sissetulekust.

14. Hageja on hagis märkinud, et XXX AS on lähtunud kostja kohustuste kindlakstegemisel

kostja esitatud andmetest ning ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, põhjendades

eelnevat laenusummade väiksusega (väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul

menetletakse taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli

olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida

pensioniregistri andmete alusel). Kohus märgib, et laenusumma ja osamaksete väiksus ei

vabasta krediidiandjat tarbija krediidivõimelisuste kontrollimisest ja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisest. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise

kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed

teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja

kontrollikohustust see, et kostja oli laenutaotluses kinnitanud, et kostja esitatud andmed on

tõesed. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kuidas on kostja igakuiste kohustuste summa

kujunenud, sh kas selles summas on arvesse võetud kostja teisi laenukohustusi. Samuti ei ole

hageja märkinud, millises ulatuses on laenu taotlemise hetkel arvestatud kostja

majapidamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid, millest

saaks järeldada, et XXX AS oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

15. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist, siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja

viivise nõudes selliselt, nagu on selle esitanud alternatiivnõudena hageja. Lepingu sõlmimise

ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% aastas, hagejal intressinõuet ei ole.

16. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja

kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima

lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu

erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hagiavalduse kohaselt lepingu tingimuste kohaselt

krediidikonto leping on tähtajatu. Krediidikontolepingut ei saa võrdsustada nö tavalise

laenulepinguga, kuivõrd viimase puhul on olemas maksegraafik koos igakuise kuumaksega,

laenuperiood ja muud tunnused, mida krediidikontolepingus ei esine.

17. Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 16.06.2022 summas 14,00 eurot, mistõttu algas

tagasimaksmise periood 2022. aastal juulis ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks

sel juhul juunis aasta 2023. Kostja viimane tagasimakse peale krediidi kasutusele võtmist oli

10.11.2022 ning enne lepingu ülesütlemist, so 14.02.2023 oli ta viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega: november (summas 62,96€; maksetähtaeg 24.11.2022),

detsember (summas 67,96€; maksetähtaeg 27.12.2022) ja jaanuar (summas 67,96€;

maksetähtaeg 24.01.2023), mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud.

18. Kostja sai krediiti kogu summas 1 899,77 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi

tagasimakseid kogu summas 962,65 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 937,12 eurot (1 899,77 – 962,65) eurot.

19. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Hageja ei ole taotlenud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.

20. Hageja on taotlenud viivis seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest

15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023 summas 79,53 eurot. Lisaks põhivõlale

mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

15.02.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023

summas 79,53 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 79,53 eurot.

21. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 35,00 eurot. Kuna lepingu

ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid. VÕS §

1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

22. Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 35 euro

tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta

võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja sissenõudmiskulud on kujunenud

järgmiselt: nõudekiri 15.02.2023 – 0€; 2) pretensioon 01.03.2023 – 25€; 3) teade 10.03.2023

– 5€; 4) hagihoiatus 24.03.2023 – 5€. 01.03.2023, 10.03.2023 ja 24.03.2023

meeldetuletuskirjade eest tasu küsimine on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 3. Seega on

hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude

hüvitist 35 euro ulatuses.

23. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ehk rahuldab hageja alternatiivse

nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla kokku

summas 937,12, lepingu ülesütlemisest 15.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.12.2023

sissenõutavaks muutunud viivise 79,53 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

25. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 44% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 44%

ulatuses kostja kanda ning 56% ulatuses hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ning on põhjendatud.

26.1. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 44% ulatuses,

s.o summas 154 eurot (350 x 44%) kostjalt hageja kasuks välja.

26.2. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

27. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik