2-23-134182/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-134182

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi S P vastu võla nõudes

Hagihind

5120,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586; asukoht: Jõe

tn 2a Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: R S (e-post: xxx)

Kostja: S P (isikukood xxx; elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt S P hageja OÜ GS Core kasuks välja põhivõlgnevus 3770,89 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1510,62 eurot ja viivis põhivõlalt (3770,89 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.03.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta menetluskulud S P kanda.

5. Mõista kostjalt S P hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskuluna kokku summas

615 eurot (riigilõiv 595 eurot, esindaja kulu 20 eurot).

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. OÜ GS Core esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule hagi S P vastu võla nõudes. Kohus

võttis hagi menetlusse 05.12.2023. OÜ GS Core esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis

kostja 23.09.2020 xxx AS-ga laenulepingu nr xxx. Lepingu põhitingimustes leppisid

pooled kokku: Laenusumma 4253,0 eurot, intressimäär 22,78 % aastas, tasumisele kuuluv

kogusumma on 7974,27 eurot, krediidi kulukuse määr aasta kohta on 36,75 %, haldustasu

4 % laenusummast aastas, lepingutasu 253,0 eurot, lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti

kokku 11.09.2025. Kostjale kanti pangakontole 4000,0 eurot. Kostja tasus lepingust nr

BL2093975 tulenevate kohustuste katteks kogusumma 229,11 eurot. Kuna kostja ei

täitnud lepingu punkti 6.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis xxx AS kostjale

12.02.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla

tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli 4

kuu maksetega viivituses, ning tuginedes lepingu punktidele 13.2. ja 13.2.1., saatis xxx

AS 12.03.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Kuni lepingu ülesütlemiseni

(12.03.2021) olid kostjal osaliselt või täielikult tasumata 11.12.20., 11.01.21. , 11.02.21.

ja 11.03.21. maksegraafikujärgsed maksed. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile

13.2. ja 13.2.1. ütles xxx AS lepingu üles 12.03.2021. xxx AS loovutas 20.07.2022

lepingust nr xxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core.

3. Harju Maakohtu 05.12.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 05.12.2023 määruse ja hagimaterjalid kostjale 17.02.2024 KÄPO-s kätte

toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 08.03.2024. Kostjad ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

5. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

6. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 897,21 eurot.

Kuivõrd hageja on taotlenud viivist tasumata põhinõudelt 3770,89 eurot kuni selle kohase

tasumiseni alates 04.11.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

arvestab kohus muuhulgas sissenõutavaks muutunud viivise lepingu ülesütlemisele

12.03.2021 järgnevast päevast tagaseljaotsuse tegemiseni (13.03.2021-06.03.2025).

Järelikult hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on 1510,62 eurot.

7. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollis nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab

sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud

andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kas krediidi kulukuse määr lepingus oli

väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi

andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja on asunud hagiavalduses

seisukohale, et Xxx AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu esitati koos hagiavaldusega ka ümberarvestus. Kohtu hinnangul ei

esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 595 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel

kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 6000 euro suuruse

hagihinna korral tasumisele 595 eurot. Tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja

vajalik menetluskulu. Põhjendatud on ka esindaja tasu summas 20,00 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik