3-25-57/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-57

Haldusasi

G.H

kaebus kohtulahendite tühistamiseks,

teistmisavalduse

lahendamiseks,

kohtuasja

läbivaatamise piirangute kõrvaldamiseks ning kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.H

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse G.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-57 resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.

2. Jätta G.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2025

määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5,

§ 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.H esitas 09.01.2025 Tallinna Halduskohtule teistmisavalduse Justiitsministeeriumi

vastu järgmiste nõuetega: tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2019 määrus ja Tartu

Halduskohtu 26.09.2019 määrus nr 3-19-1379; teha uus otsus, millega rahuldada

teistmisavaldus; kohustada Justiitsministeeriumit kõrvaldama kohtuasja nr 3-19-1379

läbivaatamise piirangud; hüvitada kaebajale tekitatud kahju 1000 eurot.

Kaebaja taotles kohtuasjas nr 3-19-1379 õigustloova aktiga – vangistusseaduse

(VangS) § 44 lg 2 – tekitatud kahju hüvitamist. Õigustloova aktiga alandati väärikust

ja kahjustati kaebaja tervist. Kaebuse tagastamiseks selles kohtuasjas ei olnud alust.

Halduskohus ei selgitanud, millise kohtu poole peab kaebaja pöörduma ja kelle

3-25-57

pädevusse kuulub asja arutamine. Konventsiooni rikutakse jätkuvalt. Kaebaja

inimväärikust alandati märtsist 2011 kuni 14.12.2023. Kohtuasi nr 3-19-1379 kestis

liiga kaua ja kaebajal puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid. Põhjendamatu keeluga

tekitati kaebajale stressi ja igavust. Kaebajat diskrimineeriti. Kohtulahendite

tõlkimisest keelduti põhjendamatult.

2. Tallinna Halduskohus võttis 13.01.2025 määrusega1 asja juurde kohtuasja nr 3-19-1379

toimiku, tutvudes sellega kohtute infosüsteemi vahendusel (resolutsiooni p 1), tagastas

kohtulahendite tühistamise ning teistmisavalduse lahendamiseks ja kohtuasja läbivaatamise

piirangute kõrvaldamiseks kohustamise nõuded (resolutsiooni p 2) ning lõpetas menetluse

kahju hüvitamise nõuetes (resolutsiooni p 3).

Kohus lähtub kaebaja esitatud etteheidetest, mida ta on teinud kohtuasja nr 3-19-1379 osas,

ega asu uurima, kas kaebaja etteheited võivad käia mõne muu kohtuasja kohta (HKMS § 2 lg

3). Kaebaja on sama kohtuasja materjalid esitanud ka kaebuse lisadena. Kohtute

infosüsteemist nähtub kohtuasjaga nr 3-19-1379 seoses järgmine:

–

kohtuasja esemeks oli kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna VangS § 44 lg

2 näeb ette, et kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti

rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena;

–

kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja jättis riigilõivu tähtaegselt tasumata. Kohtuasja

lahendamist ei takistanud asjaolu, et kaebajal tulnuks pöörduda oma õiguste kaitseks teise

kohtusse. Halduskohus selgitas, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (dtl 73). Kaebaja ei vaidlustanud kaebuse

tagastamisele eelnenud 29.08.2019 määrust, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus

rahuldamata (dtl 60–62);

–

lõpplahend toimetati kaebajale kätte 23.10.2019 ning see jõustus 08.11.2019. Kaebaja ei

ole ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebust ega teistmisavaldust

Riigikohtule;

–

kaebajale tõlgiti kohtulahendid (dtl 36, 66, 75 ja 94). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et

kohtulahendite tõlkimisest on keeldutud;

–

kohtuasja menetlus kestis kahes kohtuastmes kokku ligikaudu 3 kuud (19.07.–

22.10.2019).

Halduskohtu pädevuses ei ole jõustunud kohtulahendite tühistamine ega ka kaebaja

teistmisavalduse läbivaatamine. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes

teistmismenetluses (HKMS § 176 lg 1, § 179 lg 3 ja 22. ptk). Teistmisavaldus tuleb esitada

Riigikohtule kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates (HKMS §

241). Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse kohtumenetluse piirangute kõrvaldamise nõue.

Kohtuasjade läbivaatamise tingimused, sealjuures piirangud tulenevad seadustest, praegusel

juhul ennekõike HKMS-ist. Seaduseid võtab vastu ja muudab Riigikogu. Isikul on ennekõike

võimalik vaidlustada kohtumenetluse piiranguid, s.o seadusest tulenevaid takistavaid norme

oma kohtuasja läbivaatamisel nii määruskaebust kui ka teistmisavaldust esitades (Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 2, vt nt Riigikohtu 19.12.2024 määrus nr 5-24-31, p-d 13–

15). Seega tuleb need nõuded tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121

lg 1 p 1).

Kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist. Sõltumata sellest, kas kaebaja taotleb

mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla poolt VangS § 44 lg 2 kohaldamisega

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7), õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist (RVastS

§ 14) või õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist kohtuasjas nr 3-19-1379 (RVastS §

15), tuleb kõikide nende nõuete osas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning §

1 Määruses on selle tegemise ajana märgitud kuupäev 13.01.2024, kuid määrus on allkirjastatud 13.01.2025.

2(4)

3-25-57

124 lg 2 alusel. Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui

kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Ka jätkuva

toimingu korral võib kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu

lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem

(Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Jätkuvalt kahju tekitavates tingimustes

viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni

kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kohtuasjast nr 3-19-1379 nähtub, et kaebaja möönis

endale VangS § 44 lg 2 alusel võimaliku kahju tekitamist vangla tegevuse ja/või õigustloova

aktiga hiljemalt 19.07.2019. Kaebaja pidi möönma samas asjas õigusemõistmisega tekitatud

kahju tekitamist hiljemalt 23.10.2019. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg hiljemalt

2022. aastal. Kaebusest ei nähtu ka ühtegi põhjust, miks kaebaja ei saanud varem kaebust

esitada. Põhjendatud pole ka anda kaebajale eraldi tähtaega kaebetähtaja ennistamise

taotlemiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebetähtaja ennistamiseks põhjust. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et kaebaja on 2022. aastal esitanud halduskohtutele 6 kaebust ja 27

edasikaebust; 2023. aastal 9 kaebust ja 28 edasikaebust ning 2024. aastal 11 kaebust ja 20

edasikaebust. Kaebaja on ka korduvalt esitanud kaebuseid kahju hüvitamiseks, mistõttu ei ole

kohtusse pöördumise kord ega tähtajad kaebajale teadmata.

3. G.H esitas 21.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuses halduskohtu

13.01.2025 määruse peale, milles kordab oma kaebuses esitatud seisukohti ja palub

määruskaebus rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 13.01.2025

määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

5. Halduskohus tagastas kaebuse kohtulahendite tühistamise, teistmisavalduse lahendamise

ja kohtuasja läbivaatamise piirangute kõrvaldamiseks kohustamise nõuetes õiguspäraselt

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest selliste nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ilma neid üle

kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju

hüvitamise nõude kaebetähtaega ületades. Kaebaja taotles haldusasjas nr 3-19-1379 esitatud

kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist seoses VangS § 44 lg 2 alusel kinnipeetavale

laekuvalt rahalt tehtud kinnipidamistega ja 22.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu määrusest

selgus, et kaebus tagastatakse. Kaebaja sai 22.10.2019 määruse kätte järgmisel päeval ja

määruskaebust selle peale ei esitanud. Seda arvestades järeldas halduskohus põhjendatult, et

kaebaja sai või pidi aru saama ka praeguses kaebuses väidetava mittevaralise kahju tekkimise

võimalusest juba 2019. aastal. Kuivõrd kaebuse esitamise tähtaeg saabus seega 2022. aastal

(HKMS § 46 lg 3, RVastS § 17 lg 3), ei ole 06.01.2025 esitatud kaebus tähtaegne.

Halduskohus jättis kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja põhjendatult ennistamata.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud pidevalt erinevaid kaebuseid ja

edasikaebuseid haldusasjades vähemalt 2019. aastast alates, mistõttu ei saanud tal olla

takistusi ka praeguse kahju hüvitamise nõude tähtaegseks esitamiseks. Vastupidist ei ole

kaebaja väitnud ka määruskaebuses. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada,

3(4)

3-25-57

et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu

01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

Eelnevast tulenevalt lõpetas halduskohus kahju hüvitamise nõudes õigesti menetluse HKMS §

152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel.

7. Ülaltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.01.2025 määruse

resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)