3-25-468/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-468

Määruse kuupäev

6. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tartu Vanglat

võimaldama tahvelarvuti või arvutiruumi kasutamist ja

paigutada taotleja tagasi S-hoonesse

Menetlusosalised

Taotleja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 24. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles

palub kohaldada esialgset õiguskaitset. Taotlusest nähtuvalt ei võimaldata tal vanglas kasutada

tahvelarvutit ega arvutiruumi. Taotleja selgitab, et ta tegi üle kuu aja tagasi tahvelarvuti katki ja

pärast seda sai ta kasutada arvutiruumi. 20. veebruaril 2025 tegi ta arvutiruumi ukse katki ning

seejärel viidi ta E-majja. E-majas arvutiruum puudub. Taotlejal on vaja kasutada tahvelarvutit

või arvutiruumi, et tegeleda e-toimikus pooleliolevate kohtuasjadega. Arvuti on vajalik ka

õigusaktidega tutvumiseks ning ligipääsuks muudele dokumentidele (nt kohtulahendid). E-majja

3-25-468

paigutamine alandab taotleja inimväärikust, sest sealses kambris puudub korralik valgustus,

kuivatustorud riietele, nagid, normaalses suuruses laud ja tool ning riiul asjade jaoks. Taotleja

märgib, et hetkel vedelevad kõik tema asjad maas. Ta palub esialgse õiguskaitse korras

kohustada vanglat väljastama talle tahvelarvuti või võimaldama kasutada arvutiruumi. Samuti

soovib taotleja esialgse õiguskaitse korras enda S-majja tagasipaigutamist, et tema väärikuse

alandamine lõppeks. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 3. märtsil 2025 kohtule, et X esitas 26.

veebruaril 2025 vanglale taotluse nr 6-7/2-25/791-1, milles taotleb, et vangla võimaldaks tal

kohtu poolt saadetud dokumentidega tegelemiseks kasutada tahvelarvutit. Lisaks taotleb X

enda tagasipaigutamist S-majja. X on esitanud samal päeval vanglale ka vaide nr 1-8/2-25/39-1,

milles palub tunnistada kehtetuks 21. veebruari 2025. a käskkiri nr 2-25/1-2/58, mille alusel

kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Rohkem vaideid ei ole X Tartu Vangla

dokumendihaldussüsteemi andmetel sel aastal esitanud.

Tartu Vangla leiab kohtule 3. märtsil 2025 esitatud seisukohas, et kuna X ei ole esitanud Tartu

Vanglale esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses vaideid, samuti ei ole käimas

kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus hetkel lubatav. Kui halduskohus peab

esialgse õiguskaitse taotluse esitamist siiski lubatavaks, siis puudub vangla hinnangul asjas

esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Taotleja suhtes kohaldati 20. veebruaril 2025

täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta paigutati E-majja. Sellele eelnevalt oli taotleja lõhkunud

ära tahvelarvuti (23. jaanuaril 2025) ja arvutiruumi ukse (20. veebruaril 2025). Vangla märgib,

et X saab S-hoones tutvuda kohtudokumentidega paberkandjal ja saab ka kohtule esitada

seisukohti paberkandjal. Kuna E-hoones ei ole lõhkumiskindlat arvutit, siis ei ole taotlejal

võimalik praegu arvutit kasutada. E-toimiku vahendusel saadetud dokumentidega võimaldatakse

taotlejal tutvuda paberkandjal ja paberkandjal on talle võimalik väljastada ka õigusakte.

Taotlejal on võimalik kasutada paberit ja pliiatsit ning saata kohtule kirju vangla kulul. Mis

puudutab kinnipidamistingimusi, siis märgib vangla, et 28. veebruaril 2025 paigaldati X-i

kambrisse seinariiul ning kaks konksu. Pesukuivatustoru ei ole kambris ette nähtud, kuid

vanglavormi, voodipesu ja käterätikute pesu ning kuivatamise tagab vangla omal kulul. Seega

esineb taotlejal vajadus üksnes väiksemate riideesemete kuivatamiseks (sokid, aluspesu).

Valgustuse mõõtmisega tegeletakse ning kambris oleva laua kõrguse ning väidetavalt kehva

valguse puhul ei saa olla tegemist selliste tingimustega, mis vajaksid esialgse õiguskaitse korras

sekkumist. X on esitanud vanglale taotluse, kus ta juhib muu hulgas tähelepanu ka kambris

oleva laua kõrgusele ning kambri valgustusele. Vangla saab viidatud haldusmenetluse raames

kambritingimustele tehtud etteheiteid kontrollida ning astuda mittevastavuste ilmnemisel samme

rikkumiste kõrvaldamiseks. Tartu Vanglale ei nähtu, et taotleja õigused saaksid pöördumatult

kahjustada, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Tartu Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata või rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale kohustavate

ettekirjutuste tegemist (HKMS § 251 lg 1 p 3), mille kohaselt tuleks vanglal võimaldada

taotlejale koheselt tahvelarvuti või arvutiruumi kasutamine ning paigutada ta tagasi S-hoonesse.

3-25-468

4. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS

§ 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide

esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Tartu Vangla edastas 3. märtsil 2025 kohtule muu hulgas taotleja 26. veebruaril 2025 vanglale

esitatud pöördumise pealkirjaga „Avaldus/taotlus“ (registreeritud nr-ga 6-7/2-25/791-1; dtl

10-11), taotleja vaide (registreeritud vanglas 26. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/2-25/39-1; dtl 12) ja

Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 „X-i suhtes julgeolekuabinõude

kohaldamine“ (dtl 14–17). Vangla kinnitas, et rohkem vaideid ei ole taotleja sel aastal vanglale

esitanud.

Kohtu hinnangul saab vangla edastatud dokumentidest teha järelduse, et vanglas on praegu

vaidemenetlus pooleli üksnes Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58

puudutavas osas. Taotleja on vaides nr 1-8/2-25/39-1 taotlenud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamist. Muid vaided ei ole taotleja esitanud. Seega ei

toimu praegu vanglas vaidemenetlust, mille esemeks oleks taotlejale (tahvel-)arvuti kasutamise

võimaluse tagamine või tema S-hoonesse tagasipaigutamine. Kuigi käskkirja nr 2-25/1-2/58

vaidlustamise kaugemaks eesmärgiks võib olla S-hoonesse tagasisaamine, siis sellist nõuet ei

ole vaides esitatud ning lisaks ei ole vangla veel ka lahendanud taotleja vastavasisulist taotlust

nr 6-7/2-25/791-1. Taotleja pöördumine pealkirjaga „Avaldus/taotlus“ on käsitatav

haldusmenetlust algatava taotlusena (haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1) ning tegemist ei ole

vaidega, mille esitamise järgselt tekiks isikul õigus pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega

kohtu poole.

5. Kuna praegu ei toimu vaidemenetlust, mille esemeks oleks X-ile (tahvel-)arvuti kasutamise

võimaluse tagamine või tema S-hoonesse tagasipaigutamine ning ka kohtumenetluses ei ole

vastavasisulist kaebust esitatud, siis ei ole X-i esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 5 alusel läbi

vaatamata.

6. Taotleja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu läbi vaatamata.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen