2-24-137503/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137503

Tsiviilasi

Bondora AS hagi A.R.-i

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2512 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (EFTA Legal

OÜ)

Kostja A.R. (isikukood XXX), elu- ja viibimiskoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista A.R.-ilt Bondora AS-i kasuks välja:

2.1 18. novembril 2023 sõlmitud krediidilepingust nr BL4230977 põhivõlgnevus 775

eurot 95 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 95 eurot 92 senti;

2.2 12. juunil 2024 sõlmitud krediidilepingust nr BL4646968 tulenev põhivõlgnevus

1063 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 50 eurot 21 senti.

3. Mõista A.R.-ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis alates 7. märtsist 2025 krediidilepingu

nr BL4230977 alusel 32,30% päevas põhinõudelt 775 eurolt 95 sendilt kuni põhinõude

kohase tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem

kui põhinõude 775 euro 95 sendi ulatuses;

4. Jätta rahuldamata Bondora AS-i taotlus mõista A.R.-ilt välja viivis 31,49% aastas

lepingu BL4230977 põhisummalt 1063 eurolt.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 82% ulatuses A.R.-i ja 18%

ulatuses Bondora AS kanda.

6. Rahuldada Bondora AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja mõista välja

A.R.-ilt Bondora AS kasuks menetluskuludena 479 eurot 70 senti.

7. Välja mõista A.R.-ilt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (479 eurolt 70 sendilt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). See ei välista

2-24-137503

samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg

21).

MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 17. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A.R.-ilt (kostja) 2387 euro 25 sendi saamiseks. Kostjale ei õnnestunud

menetlusdokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses menetlusdokumentide

kättetoimetamise võimatusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule.

2. Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus välja mõista poolte vahel 18.

detsembril 2023 sõlmitud lepingust nr BL4230977 tulenev põhivõlgnevus 775 eurot 95 senti ja viivis

37 eurot 59 senti ning 12. juunil 2024 sõlmitud lepingust nr BL4646968 tulenev põhivõlgnevus 1063

eurot ja viivis 50 eurot 21 senti. Hageja ei nõua lepingust tulenevaid muid tasusid, sh intressi ega

sissenõudmiskulusid. Hageja soovib viivise väljamõistmist kuni põhinõuete tasumiseni järgnevalt:

lepingu nr BL4230977 raames viivis 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu nr

BL4230977 raames viivis 31,49% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kostja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi osaliselt. Hageja on kostjale edastanud 16.

septembril 2024 lepingute nr 4230977 ja nr 4646968 ülesütlemishoiatuse ja andnud täiendava tähtaja

kuni 15. oktoober 2024 võlgnevuste tasumiseks. Hageja on laenulepingud 16. oktoobril 2024

ülesöelnud.

3. Kuna juba maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas

kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Teade

avaldati Ametlikes Teadeannetes 24. jaanuaril 2025 ning loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel teate avaldamisest, s.o 9. veebruaril 2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 25. veebruaril 2025).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis,

on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus lepingust nr BL4230977 summas 775 eurot 95 senti ja viivis 95 eurot 92 senti ning

lepingust nr BL4646968 tulenev põhivõlgnevus summas 1063 eurot ja viivis 50 eurot 21 senti.

Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt lepingust nr BL4230977 tuleneva viivise 31,49%

väljamõistmiseks kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud tuleb jätta vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele 18% hageja kanda ja 82% kostja kanda.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2

sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku

põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

2-24-137503

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

4.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel

viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-

le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

8. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille

järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

9. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud laenulepingu nr BL4230977 koos maksegraafiku ja

lepingueelse teabega (dtl 33-60), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 61-63),

laenulepingu nr BL4646968 koos maksegraafiku ja lepingueelse teabega (dtl 64-94), Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 95-98), maksekorraldused laenude väljamaksmise kohta

(dtl 99-100), laenulepingute ülesütlemise hoiatus (dtl 101-102), laenulepingutu ülesütlemise teade

(dtl 103-105), kostja poolt tasutud maksete graafik (dtl 106). Seega on hageja tõendanud, et on

kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud. Kohus on

tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

10. Hageja edastas 16. septembril 2024 kostjale teate lepingute täitmiseks täiendava tähtaja andmisest

30 päeva jooksul (dtl 101-192). Hageja teavitas 16. oktoobril 2024 kostjat, et täiendava tähtaja

jooksul võlgnevuse tasumata jätmise tõttu loetakse lepingud ühepoolselt üles öelduks (dtl 103-104).

11. Hageja on esitanud hagiavalduses nõude kostja vastu ümberarvestatult ja ei nõua kostjalt

lepingust tulenevaid muid tasusid, s.o intressi ja sissenõudmiskulusid (dtl 29). Kohtu hinnangul on

nõude esitamine ümberarvestatult põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista 18. detsembril

2023 sõlmitud lepingust nr BL4230977 tuleneva põhivõlgnevus 775 eurot 95 senti ja viivise 37 eurot

59 senti ning 12. juunil 2024 sõlmitud lepingust nr BL4646968 tuleneva põhivõlgnevuse 1063 eurot

ja viivise 50 eurot 21 senti. Hageja palub välja mõista ka viivise kuni põhinõuete tasumiseni

järgnevalt: lepingu nr BL4230977 raames viivis 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu

nrBL4230977 raames viivis 31,49% tagastamata krediidisummalt aastas (dtl 32).

Hageja on nõude esitanud juba ümberarvestatult ning puudub vaidlus, et kostja ei ole enda lepingulisi

kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja 18. detsembri

2023 sõlmitud lepingust nr BL4230977 tulenev põhivõlgnevus 775 eurot 95 senti ja hagiavalduse

esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis 37 eurot 59 senti ning 12. juunil 2024 sõlmitud lepingust

nr BL4646968 tulenev põhivõlgnevuse 1063 eurot ja hagiavalduse esitamisel sissenõutavaks

muutunud viivis 50 eurot 21 senti.

12. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt lepingujärgset viivist.

Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist laenulepingu nr BL4230977 osas

viivisemääraga 32,30% aastas ja 31,49% aastas (dtl 32). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on

laenulepingult nr BL4230977 viivise väljamõistmine 32,30% aastas kuna antud määr tuleneb poolte

vahel sõlmitud laenulepingust nr BL4230977 (dtl 33). Hageja ei ole selgitanud, miks on vajalik

laenulepingult nr BL4230977 viivise väljamõistmine ka määraga 31,49% ning selline viivisemäär ei

2-24-137503

tulene ka poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr BL4230977. Seega tuleb hageja taotlus viivise

väljamõistmiseks määraga 31,49% laenulepingu nr BL4230977 põhivõlgnevuselt jätta rahuldamata.

Hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingust nr BL4230977 tulenev hageja viivisenõue kostja

vastu 37 eurot 59 senti. Perioodil 12. detsember 2024 kuni 6. märts 2025 on sissenõutavaks

muutunud viivis 58 eurot 33 senti. Kokku on hageja laenulepingust nr BL4230977 sissenõutavaks

muutunud viivise nõue 95 eurot 92 senti. Kostjal tuleb tasuda hagejale laenulepingust nr BL4230977

tulenevat viivist 32,30% kuni põhinõude kohase tasumiseni.

Põhjendatud on ka hageja nõue laenulepingust nr BL4646968 tuleneva sissenõutavaks muutunud

viivise 31,49% väljamõistmiseks summas 50 eurot 21 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses.

Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulu väljamõistmise nõude hagiavalduses, millest nähtuvalt on

hageja menetluskulu riigilõiv summas 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud

ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist vajaliku ja

põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Õigusabikulu

suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuluna 479 eurot 70 senti [(385+180+20) x 82%].

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (479 eurot 70 senti) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

2-24-137503

kohtunik