2-24-11941/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-24-11941

Tsiviilasi

OÜ A.L. Kapital hagi R Wi ja K Ki vastu võla, viivise

nõudes

Tsiviilasjas hind

3136,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ A.L. Kapital (11397242, Kassi tn 8, Tallinn),

esindaja

vandeadvokaat

Kristjan

Aava,

e-post:

menetlus@abpp.ee

Kostja 1: R W (xxx, e-post: xxx)

Kostja 2: K K (xxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus, ärakuulamine 10.02.2024, Tallinn, osales hageja

esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R Wilt ja K Kilt solidaarselt OÜ A.L. Kapital kasuks põhivõlga 2199,38

eurot, osaliselt viivist 44,75 eurot ja alates 07.08.2024 viivist võlgnetavalt põhivõlalt

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni, ülejäänud

osas jätta viivisenõue rahuldamata.

3. Jätta OÜ A.L. Kapital menetluskulud 96,4% ulatuses solidaarselt R Wi ja K Ki kanda

ning R Wi ja K Ki menetluskulud 3,6% ulatuses OÜ A.L. Kapital kanda ning R Wi ja K

Ki menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

4. Välja mõista R Wilt ja K Kilt solidaarselt OÜ A.L. Kapital kasuks menetluskulusid

2136,87 eurot (ilma käibemaksuta) ning võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

Edasikaebekord ja tähtaeg

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule

esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi

ja vastuhagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS § 444 lg 1 järgi

võib kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja

esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha ning lg 2 järgi võib kohus

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta

mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Eeltoodu

alusel on otsuse põhjendav osa lihtsustatud vormis.

II

HAGEJA NÕUE, ASJAOLUD

Üürileandja OÜ A.L. KAPITAL ning R W ja K K sõlmisid 08.08.2023 ühe aastase tähtajaga (s.o

18.08.2023 kuni 31.08.2024) eluruumi üürilepingu nr xxx (edaspidi leping), mille esemeks oli xxx

elamus asuv korter nr xxx, samas hoones asuv panipaik nr xxx ning parkimiskoht nr 1xxx8. Üür oli

kuus 815 eurot, millele lisandusid kõik lepingu esemete kasutamisega seotud kõrvalkulud (lepingu p

3.2). Pooltevaheline leping on lõppenud ennetähtaegselt. Kostjad on üüripinnad tagastanud

22.04.2024, mille kohta on koostatud eluruumi ja sisustuse üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktist

nähtuvalt tagastati üüripind oluliste puudustega. 22.04.2024 akti on üürnik R W allkirjastanud koos

kinnitusega hüvitada puudustest tekkinud kahju koos saamata jäänud üürituluga. Üürileandja on

14.06.2024 esitanud üürnikutele kahju hüvitamise nõude, millele üürnik R W on 02.08.2024 vastanud

keeldumisega.

Üürileandjale on tekkinud üüripinna puudustega seoses kahju.

Hageja kahju on järgmine:

1240,00 eurot on seotud korteri seinte värvimise ja parandamisega ning liistude vahetamisega (arve

1852);

Remonttöödega seotud saamata jäänud tulu 4 päeva eest summas 105,00 eurot;

Kohtueelsed kulutused õigusteenusele summas 322,00 eurot;

Kiviparketi vahetus summas 420,00 eurot;

Parkimiskoha seina kahjustused summas 240,00 eurot;

Ahju parandamine 100,00 eurot;

Valgusti parandamine 140,00 eurot;

Lisakoristus 160,00 eurot;

Parketi vahetamine esikus 200,00 eurot.

Lisaks on kostjatel kõrvalkulude võlg perioodi 01.04.2024 kuni 22.04.2024 eest kokku 87,38 (arve

1889).

Kostjate võlg ja hagejal tekkinud kahju on kokku 3014,38 eurot, mille hageja arvestas osaliselt kaetuks

deposiiti tasutud summaga 815 eurot ja mille tulemusel on võlg 2199,38 eurot.

Hagejal on õigus nõuda viivist arve nr 1852 tasumata jätmise eest alates 30.04.2024 kuni hagi

esitamiseni 06.08.2024 99 päeva eest 0,1% päevas 122,76 eurot ja arve nr1889 tasumata jätmise eest

alates 21.05.2024 kuni hagi esitamiseni 06.08.2024 kokku 78 päeva eest summas 6,82 eurot.

Üürnikud said enda kasutusse täiesti uue, varasemalt kasutamata eluruumi ning parkimiskoha ja

etteheidetavad puudused on seotud füüsiliste kahjustustega, mis on nähtuvad 22.04.2024 üleandmise

aktist. Seintel esinevad värvikahjustused; lõhutud laelamp ja katkine elektripliit ei ole tavapärane

kulumine ehk kulumine, mis tekib uuel korteril kaheksa kuu pikkuse kasutamise ajal, sest üürnikud

kasutasid korterit kaheksa kuud. Laiaulatuslik õlikahjustus parkimiskohal pole seotud parkimiskoha

loomuliku kulumisega.

Üürnikud ei ole üürilepingu eset kasutanud heaperemehelikult, nagu on kokku lepitud üürilepingu p-s

4.1.4 ning üürileandjal on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on seotud üüritud eluruumi ning

parkimiskoha juures puuduste kõrvaldamisega.

Hageja palub välja mõista solidaarselt R Wilt ja K Kilt 2328,96 eurot, millest põhiosa võlgnevus on

2199,38 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised hagi esitamise seisuga (s.o 06.08.2024) summas

129,58 eurot ning rahuldatud põhinõude summalt (2199,38 eurot) kohustada kostjaid hagejale tasuma

viivist 0,1% päevas TsMS § 367 alusel, alates 07.08.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostjate kanda.

III

KOSTJATE VASTUVÄITED

R. W vastas hagile, et vastuväited puuduvad, kuid soovib saada kompromissi, menetluskulud palus

jätte poolte kanda. Koos vastusega esitas oma vastuse hageja nõudekirjale. Selle kohaselt tagab

tagatisraha hageja nõudeid üürniku vastu ja seda võiks kasutada. Üürnik esitas varasemalt tagatisraha

tasaarvestuse ja nõuded on rahuldatud. Lepingu p 3.8 tühine. Üürileandja ei saa nõuda kapitaalremondi

kulu hüvitamist, arvestada tuleb reaalse kulumisega. Kulud on põhjendamatult suured. Tegemist on

tavapärase kulumiga, sj kodutehnika puhul. Parkimiskoha kulud on üllatuslikud.

Kostja K K ei ole hagile vastust esitanud.

IV

KOHTU PÕHJENDUSED

A

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1, p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 113, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, viivist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda

kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

VÕS § 128 lg 1, 2 järgi võib varalina kahju olla otsene varaline kahju, lg 3 järgi hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks, lg 4 järgi võib kahjuks olla saamata jäänud tulu.

VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et

täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja, lg 7 II lause sätestab, et kui lepingust ei tulene teisiti,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 I lause

sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise

või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude

teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 I lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena lõpevad

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS

§ 198 I lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1

sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi

kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja

kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega, lg 1.1. 1.

lause sätestab, et eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja

ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks

vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu

sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

VÕS § 278.1 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku

käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras

tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et

kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud viivisemäära, on tühine.

VÕS § 308 lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu

jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.

VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama

seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel

koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, lg 2 järgi

vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli

üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis

ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei

vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse

kasutamisega, lg 2.1. sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad pooled lepingu sõlmimisel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik

eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud

kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike

esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku

kasutuss

VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga

kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud

juhul või tehingu alusel, lg 4 kohaselt siis, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust

ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

B

Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga nr xxx, et kostjad (edaspidi ka üürnik) sõlmisid

08.08.2023 hagejaga lepingu selle p-i 1.3 järgi perioodiks 18.08.2023 kuni 31.08.2024. Lepinguga on

tõendatud, et lepingu esemeks oli xxx elamus asuv korter nr xxx koos samas hoones asuva

panipaigaga nr xxx ning parkimiskohaga nr xxx (edaspidi ka lepingu ese). Lepinguga on tõendatud, et

kostjad olid üürnikud ja nad kohustusid lepingu p 3.2 järgi maksma üüri kuus 815 eurot ja lisaks

kõrvalkulud (dtl 10). Hageja on tõendanud kohtule esitatud aktiga, et kostjad võtsid üüritud ruumid

vastu 18.08.2023 aktiga ning neil ei olnud üüritud ruumide kohta pretensioone, üüritud ese oli korras,

kahjustusteta (dtl 14).

Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 271, § 292 lg 1, 1.1 järgi eluruumi ja mitteeluruumide

(panipaik, parkimiskoht) üürileping, kuna kostjad olid kohustatud tasuma esemete kasutamise ees üüri

ja kõrvalkulusid ning lepingu esemel ei olnud mingeid puudusi, kahjustusi. Hageja selgitas istungil, et

üüritud ruumid olid uued.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud eluruumi üürilepingu lõpetamise ja vastuvõtu aktiga 22.04.2024

(dtl 15), et pooltevaheline leping on lõppenud ennetähtaegselt ja kostjad on ruumid vabastanud

22.04.2024. Kostjad pole neid väiteid ka vaidlustanud. Seega lasus kostjatel kui üürnikel kohustus

VÕS § 334 lg 1 järgi üüritud ruumid tagastada samas seisundis nagu nad said need enda kasutusse.

Lepingu p 4.1.1 järgi kohustub üürnik kasutama elu- ja abiruume vastavalt nende sihtotstarbele ja

hoolikalt, sh hoidma eluruumi ning sisustust hävimise ja kahjustumise eest. Lepingu p 4.1.14 sätestab,

et üürniku kohustub andma lepingu kehtivuse viimasel päeval eluruumi vabastamisel üürileandjale üle

eluruumi ja sisustuse töö- ja kasutuskorras olevatena ning seisukorras, mis vastab eluruumi ja sisustuse

esialgsele seisukorrale lepingu alguses (fikseeritud DVD-l), s.t. üürnik kohustub likvideerima eluruumi

ja sisustuse tavapärasest lepingujärgsest kasutamisest tuleneva hariliku kulumise, halvenemise,

kahjustumise ja/või kandma sellega seotud kulud vastavalt üürileandja poolt esitatud nõudele. Juhul,

kui üürnik soovib ise taastada eluruumi ja sisustuse esialgse seisukorra, peavad kõik sellised tööd

olema eelnevalt kirjalikult üürileandjaga kooskõlastatud, seejuures ei ole üürileandjal kohustust

nõustuda üürniku sooviga ise töid teostada.

Esitatud aktiga 22.04.2024 (dtl 15) ja fotodega (dtl 17-36, 214) on hageja tõendanud, et üüritud ese

(eluruum, parkimiskoht) tagastati puudustega:

Eluruum oli puhastamata, sealhulgas olid puhastamata sanitaarruumid, plaatide vuugid, ahi, külmkapp;

Korteri seinad olid kahjustatud esikus, elutoas ning magamistubades;

Elutoa laelamp oli lõhutud;

Magamistoa ukseliist oli lahtine;

Elektrikapi ees olev parkett oli kahjustatud;

Magamistoa nr 2 uks oli kahjustatud;

Parkimiskohal olid suured õlikahjustused ning parkimiskoha juures olev sein oli värvikahjustustega.

Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et ajal, mil kostjad kasutasid üüritud eset, on see saanud

kahjustada ning viidatud kahjustused ei ole loomulik asja kulumine, mille eest üürnikud ehk kostjad ei

vastuta VÕS § 334 lg 2 2. lause järgi. Isegi kui need kahjustused oleksid vaadeldavad loomuliku

kulumina, oleks kostjatel VÕS § 334 lg 2.1 ja lepingu p 4.1.14 järgi ka kohustus selle loomuliku

kulumise tagajärjed kõrvaldada. Kostjad pole tõendanud, et nad tagastasid üüritud ruumid VÕS § 334

lg 1 järgi samas seisundis nagu nad said akti alusel need kasutamiseks. Seega on kostjad rikkunud

VÕS § 100 mõttes VÕS § 334 lg 1, lepingu p -st 4.1.1 tulenevat üüritud eseme korrashoiu kohustust.

Lepingu p 4.1.8 1. lause järgi peab üürnik hüvitama täielikult kohustuse rikkumisest üürileandjale

tekkinud kahju, sh eluruumi või sisustuse hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju ja

remondikulud. Lepingu p 5.3 sätestab, et üürileandjal on õigus nõuda peale lepingu lõppemist

eluruumi parandamist ja/või remontimist, et eluruumi seisukord viia vastavusse algse olukorraga.

Üürnik kohustatud parandamis- ja/või remonttööde kulud katma. Lepingu p 5.4 sätestab, et kui üürnik

tagastab üürileandjale koristamata eluruumi, võib üürileandja esitada koristustööde eest üürnikule arve,

vastavalt koristustööde maksumusele. Lepingu p 5.5 sätestab, et üürnikul tuleb hüvitada kõik kulud,

mis on seotud eluruumi koristamise ning parandamisega, samuti tuleb üürnikul hüvitada eluruumi

parandamise ajal üürileandjale saamata jäänud üüritulu.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud fotodega (dtl 30-36), et üürileandja on eluruumi seinad üle

värvinud, vahetanud kahjustatud kiviparketi. xxx OÜ ehitus- ning koristustööde kalkulatsiooniga on

hageja tõendatud, et parkimiskoha seinte värvimisega seotud tööd on 240 eurot (dtl 59), parkimiskoha

kiviparketi vahetusega seotud kõik kulud on 420 eurot (dtl 60), korteri esiku parketi vahetamise kulu

on 200 eurot (dtl 61), korteri koristuskulud on 160 eurot (dtl 62); ahju parandamise kulu on 100 eurot

ja valgusti parandamise kulu 140,00 eurot, kokku 240 eurot (dtl 63). Hageja on tõendanud kohtule

esitatud arvega nr 1852, et korteri seinte värvimise, parandamisega ja liistude vahetamise kulud on

1240 eurot. Kuna hageja on tõendanud ruumide taastamise kulusid, on need kulud hageja varaline

kahju VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, ja § 132 lg 3 järgi, mis on seoses kostjate poolt VÕS § 334 lg 1

ja lepingu p 4.1.1 tuleneva kohustuse rikkumisega ja mis pidi olema ettenähtav rikkumise tagajärjena

kostjatele VÕS § 127 lg 3 järgi.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostjatele saadetud e-kirjaga (dtl 178, 07.10.2024 lisa 2), et

algselt pidi toimuma korteri üleandmine 16.04.2024 kuid see jäi ära, kuna korteris olid kahjustused

ning samas kirjas on hageja saatnud kostjatele info kahjustatud seinte värvitooni taastamiseks. Nii on

hageja tõendanud, et kostjatel oli võimalik ise puudused kõrvaldada, mida ei tehtud. Hageja on

tõendanud kohtule esitatud võrdlevate hinnapakkumistega (dtl 171, 07.10.2024 lisa 1), et hageja kulud

parandamistöödele on mõistlikud VÕS § 132 lg 3 järgi ja on kooskõlas hageja esitatud

kalkulatsioonidega. Kui kostjad oleksid kas taganud üüritud eseme korrashoiu või kõrvaldanud ise

tekkinud kahjustused, võinuks nad hageja ärakuulamisel antud selgituste kohaselt hoida kokku 100

eurot, ent kostjad pole ise kahjustusi likvideerinud. Nii tuleb neil VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127

lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, § 132 lg 3 ja lepingu p 4.1.8 1. lause, p -de 5.3-5.5 järgi hagejale nõutud ulatuses

kahju hüvitada.

Üürileping lõppes 22.04.2024. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 14.06.2024 nõudekirjaga, et

palus kostjatel kahju hüvitada ja andis tähtaja 29.06.2024 kahju hüvitamiseks (dtl 38). Hageja on

tõendanud kohtule esitatud kostja R. Wi kirjaga (dtl 43), et üürnik vaidles nõudele vastu, soovis

kompromissi ja palus tasaarvestust. Seega on hageja tõendanud, et ta esitas 2 kuu jooksul pärast

lepingu lõppemist oma nõude kostjatele ning kostjatel ei olnud veel selleks ajaks tekkinud VÕS § 308

lg 3 järgi tagatisraha tagastamise nõuet, mistõttu ei saanud kostjad ise tasaarvestada 02.08.2024 (dtl

43) vastuses hageja nõudekirjale oma tagatisraha nõuet hageja kahju hüvitamise nõudega VÕS § 198,

§ 197 lg 1 järgi. Seega ei lõppenud hageja nõuded VÕS § 197 lg 2 järgi kostjate vastu kostja R. Wi

04.08.2024 avaldusega. Nii sai hageja tasaarvestada eelviidatud sätete alusel oma nõude

hagiavaldusega, milles hageja on tagatisraha arvelt nõuet vähendanud. Hageja nõudekirjast nähtub, et

hageja on kasutanud oma õiguste maksmapanemiseks õigusabi teenust ning märgitud kulu on VÕS §

128 lg 1, 2 järgi hageja varaline kahju. Ka sellise kahju tekkimine on VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav

ka kostjatele, et kui nad oma lepingust tulenevat asja korras tagastamise kohustust ei täida ja üüritud

asja kahjustusi ei hüvita, võib hageja oma nõude maksma panemiseks kasutada õigusabi, millega

kaasnevad kulud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud advokaadibüroo 31.05.2024 arvega nr

20240517, et esindaja poolt osutatud õigusabi kulud on 649,04 eurot (dtl 65). Hageja on nõudnud

märgitud kulusid kui kahju hüvitamist käibemaksuta 322 eurot. Nii tuleb kostjatel ka selline kahju 322

eurot hagejale hüvitada VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi.

Hageja on väitnud, et seoses remondiga jäi tal saamata tulu 105 eurot 4 kalendripäeva eest. Kohtu

hinnangul on märgitud kulu kui kahju põhjendatud ja ettenähtav rikkumise tagajärjena üürnikule, kuna

üürnik rikkus VÕS § 334 lg 1, lepingu p -st 4.1.1 tulenevat üüritud eseme korrashoiu kohustust, mille

tõttu pidi hageja tegema üüritud eseme parandus-, remondi -ja koristustöid (tõendatud, vt otsus

eespool). Sellise üüritulu saamata jäämine on kahju VÕS § 128 lg 4 järgi ja pidi olema üürnikule VÕS

§ 127 lg 3 kohaselt üheselt arusaadav, et parandus-, remondi -ja koristustööde tegemisel tekib ajakulu,

mille tõttu ei saa üürileandja asja uuesti üürile anda ja tulu teenida. Nimetatud saamata jäänud kulu kui

kahju hüvitamise kohustus tuleb üürnikul VÕS § 76 lg 1, 2 järgi ka lepingu p-st 5.3. Seega saab hageja

nõuda kostjatelt vastava kahju hüvitamist VÕS § 76 lg 1, 2, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, 4, § 115 lg 1, §

101 lg 1 p 3 järgi.

Hageja väidetel jäid kostjad võlgu kõrvalkulude kohustuste täitmisega perioodi eest 01.04.2024-

22.04.2024 summas 87,38 eurot, mis nähtub üürnikule esitatud arvest nr 1889 (dtl 64). Viidatud arve

järgi tuli üürnikul tasuda ka kindlustusmakseid 1,58 eurot, mis on kooskõlas lepingu p -st 3.2 ja VÕS §

292 lg 1.1, mille järgi tuleb üürnikul tasuda ka kõrvalkuludena kindlustusmakseid. Kostjad pole

väitnud, et kõrvalkulud on tasutud, seega on nad rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingu p-st 3.2 ja § 292

lg 1, 1.1 tulenevat kõrvalkulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõua sellise kohustuse täitmist

VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 292 lg 1, 1.1 järgi.

Kõike ülaltoodud arvestades, on tõendatud, põhjendatud hageja kahju ja kõrvalkulude nõue kokku

3014,38 eurot, mille hageja tasaarvestas tagatisrahaga 815 eurot ja mis teeb järgi jäävaks nõudeks

2199,38 eurot.

Lepingu p 3.11 sätestab, et kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel

kohustub üürnik tasuma viivist 0,1% (null koma üks protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest.

Pooled sõlmisid lepingu 08.08.2023, mil seadusjärgne viivis oli VÕS § 113 lg 1 2. lause ja § 94 järgi

12% aastas (VÕS § 94 järgne määr Eesti Panga andmetel oli 4%, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 2.

lause järgi 8%), mis teeb kalendripäeva määraks 0,03%. Seega ületab lepingus sätestatud määr

seadusjärgse määra 3- kordset määra ja VÕS § 287.1 lg 2 järgi on lepingu tingimus viivise päevamäära

osas tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel arvutab kohus ise ümber viivisenõude.

Hageja nõudis kostjalt kahju osalist hüvitamist 1240 eurot arve nr 1852 26.04.2024 järgi hiljemalt

29.04.2024 (dtl 55), mis puudutas üüritud eseme seinte parandustööde, liistude vahetamise kulusid.

Seega muutus nimetatud osas kahjunõue sissenõutavaks 29.04.2024 VÕS § 82 lg 7 II lause järgi.

Kostjad pole väitnud, et kõrvalkulud on tasutud ja üürnik ei saanud seda ka tasaarvestada (vt otsus

eespool). Nii on kostjad kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes alates

30.04.2024 ning hagi esitamise aja (06.08.2024) seisuga on viivis kahjuhüvitiselt 1240 eurolt

seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lause, § 101 lg 1 p 6 järgi 42,44 eurot.

Hageja nõudis kostjatelt kõrvalkulude tasumist 87,38 eurot arve nr 1889 30.04.2024 järgi hiljemalt

20.05.2024. Lepingu p 3.2 järgi tuli kõrvalkulud tasuda vastavalt arvele, kuid hiljemalt iga kalendrikuu

20. kuupäevaks. Seega muutus kõrvalkulude nõue sissenõutavaks 20.05.2024 VÕS § 82 lg 2 järgi.

Kostjad pole väitnud, et see kõrvalkulu on tasutud ja kostjad ei saanud seda ka tasaarvestada (vt otsus

eespool). Nii on kostjad kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes alates

30.04.2024 ning hagi esitamise aja (06.08.2024) seisuga on viivis võlalt 87,38 eurot seadusjärgses

määras VÕS § 113 lg 1 2. lause, § 101 lg 1 p 6 järgi 2,31 eurot.

Kuna kostjad pole tõendanud, et oleksid hagejale hüvitanud kõrvalkulud ja kahju kokku 2199,38 eurot,

siis on nad seni kahju hüvitamise ja kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes ja

hagejal on õigus nõuda seega võlalt viivist TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 II lause, § 101 lg 1 p 6 alates

07.08.2024 kuni selle võla tasumiseni.

Kostjad on mõlemad üürnikud ja vastutavad seega lepingust tulenevate ülalviidatud kõrvalkulude,

kahju hüvitamise kohustuste täitmise ja ka viivise tasumise eest VÕS § 65 lg 1, 2, 4 järgi solidaarselt.

Eeltoodu alusel kuulub hagi põhinõudes rahuldamisele, viivisenõudes osalisele rahuldamisele ja

kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hagejale VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, §

115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, 3, 4, § 132 lg 3, § 292 lg 1, 1.1, § 287.1 lg 2, § 113 lg 1 2. lause, §

334 lg 2, TsMS § 367 põhivõla katteks 2199,38 eurot, viivist 44,75 eurot ja alates 07.08.2024 viivist

võlgnetavalt põhivõlalt seadusjärgses määras kuni selle tasumiseni.

Kohus märgib vaid seda, et kostja esitatud vastuses (kohtueelne vastus hagejale) on viidatud, et

lepingu p 3.8 on tühine. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud oma nõudes lepingu p-le 3.8, ehk

keeldunud lihtsalt tagatist tagastamast, vaid on oma nõude tasaarvestanud tagatise arvelt. Seega ei ole

käesolevas vaidluses viide tingimuse p-le 3.8 relevantne ning kohus selle tingimuse

kehtivust/mittekehtivust ei hinda.

C

MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda, § 165 lg 3 1. lause sätestab, et kui otsus on

tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

kohtukulud on lõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, § 175 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja soovis kostjatelt saada põhivõlga 2199,38 eurot ja viivist 129,58 eurot (kohus ei arvesta

siinkohal edasiulatuvat viivist). Kohus mõistis kostjatelt välja põhivõlga 2199,38 eurot, viivist 44,75

eurot (arvestamata siinkohal edasiulatuvat viivist). Hagi kuulus 96,4% ulatuses rahuldamisele

(2244,13/2328,96*100). Nii jäävad hageja menetluskulud 96,4% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja

kostjate menetluskulud 3,6% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulud on 10.02.2025 nimekirja järgi tasutud lõiv 420 eurot ja esindaja kulud 1750

eurot, millele lisandub ärakuulamise aja kulu ca 20 minutit. Esindaja tasu määr on 140 eurot, millele

lisandub käibemaks. Hageja palub tasu määrata käibemaksuta, kuivõrd hageja on

käibemaksukohustuslane. Nimekiri on kostjatele kätte toimetatud 14.02.2025 koos protokolliga,

millest nähtuvalt oli kostjatel võimalik kuludele vastata 21.02.2024 ja esitada oma kulude nimekiri

14.02.2025. Kostjad ei ole käesoleva aja seisuga oma kulude nimekirja esitanud ega arvamust hageja

menetluskuludele.

Kohus kontrollib TsMS § 175 lg 1 järgi hageja lepingulise esindaja kulusid. Arvestuse kohaselt on

kulunud esindajal asja materjalidega tutvumiseks, hagi esitamiseks, arvamuse koostamiseks kokku

12,5 tundi, millele lisandub ärakuulamise aeg 20 minutit. Seega on esindustööks kulunud aega veidi

vähem kui 2 8-tunnilist tööaega. Esindaja tehtud töö vastab asja mahule, keerukusele ja on seega

põhjendatud. Esindaja 20 minuti tasu (ärakuulamise aeg) on 46,66 eurot (20*140/60), millele lisandub

ülejäänud tööaja 12,5 tunni eest tasu 1750 eurot. Nii on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu

TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi kokku 1796,67 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagi

esitamisel lõivu 420 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 2216,67 eurot, millest kostjad

peavad hüvitama 96,4% ehk 2136,87 eurot. Kostjatelt tuleb hagejale solidaarselt välja mõista 2136,87

eurot ning hageja taotluse alusel ka TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt kuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

Kostjate menetluskulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata nende puudumise tõttu.

(digitaalne allkiri)

Kohtunik